Joonisel lk 84 on skeemid. 37. Millised on UTM ja NL-42 projektsioonide tsoonide ja võõndite laiused ning tsoonide paigutus ning numeratsioon? Tsiviilkaartidel kasutavad põiksilindrilisi projektsioone paljud suure meridiaanisuunalise ulatusega maad. Peamiselt aga kasutatakse tänapäeval ps. projektsioone peamiselt militaarkaartidel, sest nii on kõige otstarbekam kujutada suuri maa-alasid. Maa loetakse ellipsoidiks ja projektsioonid jaotatakse meridiaanide suunas kulgevateks 6* laiusteks tsoonideks. Tsoonide numeratsiooni alustatakse meridiaaniga 180* idas külgnevast tsoonist telgmeridiaaniga 177* LP. (Seega on Greenwichi meridiaaniga idas külgneva tsooni number 31 ja selle telgmeridiaani geograafiline pikkus 3* IP. Vt joonis lk 113). Vastavalt rahvusvahelisele jaotusele lõigati neid tsoone paralleelidega kas iga 4*järel, eeskätt Gaussi –Krügeri projektsioonis CK-42(meil
Värvid- on peeneks jahvatatud pigmendist ja sideainest koosnevad kattematerjalid, milledega kaitstakse metalle korrosiooni eest. Liigitus- Veevabad (õli-, lakk-, pulbervärvid); Vesivärvid, Emulsioonvärvid 100. Lakk- vedelik, mille kuivamisel moodustub kelme ning mis sisaldab orgaanilist lahustit. IX REDOKSREAKTSIOONID, ELEKTROKEEMIA 101. Keemiliste reaktsioonide liigitus- mittepööratavad ioonreaktsioonid; pööratav. 102. Redoksreaktsioonid- oksüdatsiooniastme muutuseta ja muutusega kulgevateks reaktsioonideks. n Zn + CuSO4 ZnSO4 + Cu II 0 2+ Cu + 2e- Cu oksüdeerija 0 +II Zn - 2e- Zn2+ redutseerija 103. Galvaanielement- Tsinkplaat tsinksulfaadi lahuses, vaskplaat vasksulfaadi lahuses, mõlemad anumad ühendatud KCl lahust sisaldava sillaga (soolasild). 104. Elektroodpotentsiaalid- Elektrokeemilise ahela potentsiaal on vahe üksikute elektroodide potentsiaalide vahel E = Ekatood Eanood
kontsentratsioonide astendajate summa. Reaktsiooni järk kindla aine suhtes on selle aine kontsentratsiooni astendaja. Reaktsiooni järk on tähtis liige kineetilises võrrandis, seega tal on määrav roll reaktsiooni kiiruste uurimisel ja määramisel. 82. Katalüüs ja katalüsaator. Toime selgitus. Näide. 83. Redoksreaktsioonide mõiste. Reaktsioone võib liigitada oksüdatsiooniastme muutuseta ja muutusega kulgevateks reaktsioonideks. Neid nimetatakse redoksreaktsioonideks. Redoksreaktsioonides toimub elektronide liikumine ühelt elemendilt teisele 84. Oksüdeerijad, mõiste, näited. 85. Redutseerijad, mõiste, näited. 86. Metallide pingerida. Metallelektroodide rida, järjestatuna standardsete redokspotentsiaalide kasvu järgi, nimetatakse metallide pingereaks. Pingereas vesinikust eespool on aktiivsed metallid, mis tõrjuvad lahjendatud hapetest välja vesiniku 87
105. Uued keraamilised materjalid. 106. Keemiliste reaktsioonide liigitus. Mittepööratavad ioonireaktsioonid: - Sadestusreaktsioon; - Gaasilise ühendi tekke reaktsioon; - Kompleksi moodustumise reaktsioon; - Nõrga elektrolüüdi tekke reaktsioon Pööratav ioonireaktsioon: nõrga happe ja nõrga aluse vaheline neutralisatsioonireaktsioon. 107. Redoksreaktsioonid, mõiste (osata tasakaalustada redoksreaktsioone). Reaktsioone võib liigitada oksüdatsiooniastme muutuseta ja muutusega kulgevateks reaktsioonideks. Zn + CuSO4 ® ZnSO4 + Cu II 0 Cu2+ + 2e- => Cu oksüdeerija 0 +II Zn - 2e- => Zn2+ redutseerija 108. Galvaanielement, töötamise põhimõte, näide. Tsinkplaat tsinksulfaadi lahuses, vaskplaat vasksulfaadi lahuses, mõlemad anumad ühendatud K2SO4 lahust sisaldava sillaga (soolasild). Zn ja Cu plaadid elektroodid: Zn anood (-), Cu katood (+) Elektronid liiguvad anoodilt katoodile! anood | lahus | soolasild | lahus | katood +
Teisel juhul võnguvad osakesed piki laine levimse suunda. Sel juhul tegemist pikilainega. Laine on perioodiline nii ajas kui ruumis. Lainepinnaks nimetatakse pinda, mille punktid on kõik levinud ühesuguse aja ja mis võnguvad samas faasis. Pinna kuju järgi räägitakse keralainetest (lainepinnaks on sfäär ehk kerapind) ja tasalainetest (lainepinnaks on tasand). Lainepindade kaugus üksteisest on võrdne lainepikkusega . Lainepinna normaali nimetatakse kiireks. Laineid võib jagada ka kulgevateks ja seisvateks. Kui laine kuju liigub ruumis, on tegemist kulglainega, kui laine kuju püsib ruumis paigal, on tegemist seisulainega. Kulglained võivad kanduda tõkete taha. Seda nähtust nimetatakse difraktsiooniks. Tasalaine levib pärast ava läbimist keralainena, mis on kandunud ava servade taha. Sellist lainete käitumist saab seletada Huygensi printsiibiga, mille kohaselt igat lainepinna punkti võib vaadelda kui uut keralaine allikat. Lainete liitumist nimetatakse interferentsiks
üks kord. 104. Redoksreaktsioonid, mõiste (osata tasakaalustada 98. Savi- keraamiline materjal. redoksreaktsioone). § Laialt levinud; Reaktsioone võib liigitada oksüdatsiooniastme § Tooted kergesti valmistatavad; muutuseta ja muutusega kulgevateks reaktsioonideks. § Savi ja vee segu on kergesti vormitav Vee molekulid lähevad kihilise struktuuri sisse ja Zn + CuSO4 ® ZnSO4 + Cu moodustavad saviosakeste pinnale õhukese kile. II 0 Osakesed saavad liikudaà savi-vee segu Cu2+ + 2e- => Cu oksüdeerija plastsus. 0 +II
98. Savi- keraamiline materjal. 104. Redoksreaktsioonid, mõiste (osata tasakaalustada § Laialt levinud; § Tooted kergesti valmistatavad; redoksreaktsioone). § Savi ja vee segu on kergesti vormitav Reaktsioone võib liigitada oksüdatsiooniastme Vee molekulid lähevad kihilise struktuuri sisse ja muutuseta ja muutusega kulgevateks reaktsioonideks. moodustavad saviosakeste pinnale õhukese kile. Osakesed saavad liikudaà savivee segu Zn + CuSO4 ZnSO4 + Cu plastsus. II 0 Savil baseeruvad materjalid jagatakse 2ks: Cu2+ + 2e => Cu oksüdeerija Struktuursed (ehitustellised, kanalisatsioonitorud) ja 0 +II
- Sadestusreaktsioon; - Gaasilise ühendi tekke reaktsioon; - Kompleksi moodustumise reaktsioon; - Nõrga elektrolüüdi tekke reaktsioon (neutralisatsioonireaktsioon). 2) Pööratav ioonireaktsioon: nõrga happe ja nõrga aluse vaheline neutralisatsioonireaktsioon. 107. Redoksreaktsioonid, mõiste (osata tasakaalustada redoksreaktsioone) Reaktsioone võib liigitada oksüdatsiooniastme muutuseta (vt. eelmine slaid) ja muutusega kulgevateks reaktsioonideks. Redoksreaktsioonides toimub elektronide liikumine ühelt elemendilt teisele Oksüdeerija liidab elektrone -> tema o-a. väheneb (ta redutseerub) Redutseerija (taandaja) loovutab elektrone -> tema o-a. kasvab (ta oksüdeerub) Zn + CuSO4 -> ZnSO4 + Cu II 0 Cu2+ + 2e- -> Cu oksüdeerija 0 +II Zn - 2e- -> Zn2+ redutseerija 108. Galvaanielement, töötamise põhimõte, näide
Käsnollus seevastu koosneb õhukestest plaadikestest ja põrgakestest, mis üksteisega lõikuvad ning mille vahele jäävad luuüdiga täidetud ruumid. Lameluudes asetseb plinkollus kahe pindmise plaadina ning nende vahele jääb käsnollus. Lühiluude ja toruluude epifüüsid on ehitatud käsnollusest, plinkollus asetseb õhukese kihina vaid nende pindadel. Toruluude diafüüsid seevastu koosnevad peaaegu ainult plinkollusest. Väljastpoolt suunduvad sellesse Volkmani kanalid, mis piki luud kulgevateks Haversi kanaliteks hargnevad. Nimetatud kanalikestes on veresooned, mis toidavad luid. Värske luu pind on kaetud kiulise sidekoe kihiga luuümbrisega e. periostiga. Periosti kiudude kimbud tungivad luukoesse ja seovad periosti luuga. Samuti seovad periosti kiud periosti ümbritsevate kudedega (elunditega). Periosti sisepinnal on rohkesti paljunemisvõimelisi rakke, mis luu murdumisel hakkavad poolduma ja neist saavad luud tekitavad rakud osteoblastid
1)Mittepööratavad ioonireaktsioonid: - Sadestusreaktsioon; - Gaasilise ühendi tekke reaktsioon; - Kompleksi moodustumise reaktsioon; - Nõrga elektrolüüdi tekke reaktsioon (neutralisatsioonireaktsioon). 2) Pööratav ioonireaktsioon: nõrga happe ja nõrga aluse vaheline neutralisatsioonireaktsioon. 102. Redoksreaktsioonid, mõiste (osata tasakaalustada redoksreaktsioone) Reaktsioone võib liigitada oksüdatsiooniastme muutuseta (vt. eelmine slaid) ja muutusega kulgevateks reaktsioonideks. Redoksreaktsioonides toimub elektronide liikumine ühelt elemendilt teisele Oksüdeerija liidab elektrone -> tema o-a. väheneb (ta redutseerub) Redutseerija (taandaja) loovutab elektrone -> tema o-a. kasvab (ta oksüdeerub) Zn + CuSO4 -> ZnSO4 + Cu II 0 Cu2+ + 2e- -> Cu oksüdeerija 0 +II Zn - 2e- -> Zn2+ redutseerija 103. Galvaanielement, töötamise põhimõte, näide Galvaanielement - seadis, milles redoksreaktsioonide tulemusel tekib elektromotoorjõud
Gaasilise ühendi tekke reaktsioon; - Kompleksi moodustumise reaktsioon; - Nõrga elektrolüüdi tekke reaktsioon (neutralisatsioonireaktsioon) 2) Pööratav ioonireaktsioon: nõrga happe ja nõrga aluse vaheline neutralisatsioonireaktsioon 107. Redoksreaktsioonid, mõiste (osata tasakaalustada redoksreaktsioone). Reaktsioone võib liigitada oksüdatsiooniastme muutuseta ja muutusega kulgevateks reaktsioonideks. Redoksreaktsioonides toimub elektronide liikumine ühelt elemendilt teisele Oksüdeerija liidab elektrone -> tema o-a. väheneb (ta redutseerub) Redutseerija (taandaja) loovutab elektrone -> tema o-a. kasvab (ta oksüdeerub) Zn + CuSO4 -> ZnSO4 + Cu II 0 Cu2+ + 2e- -> Cu oksüdeerija 0 +II Zn - 2e- -> Zn2+ redutseerija 108
annaabi.ee 
