Ameerikas on Eesti tuntust saanud tänu ameerika jalgpalli mängivale Margus Hundile, kes mängib hetkel Cincinnati Bengalsi meeskonna ridades. Ida pool tegi Eestit kuulsaks Kaido Höövelson, kes tegeles Jaapanis sumomaadlusega (tema maadlejanimi oli Baruto). Kindlasti on märkimisväärselt Eestit teistele tutvustanud kunagised tippsuusatajad Andrus Veerpalu ja Kristina Šmigun-Vähi, kui nad mõlemad võitsid 2006. aastal taliolümpiamängudel kuldmedalid. Ülemaailma on tuntud kindlasti meie tennisist Kaia Kanepi, kelle parim koht maailma naistennisistede edetabelis on olnud 15. Ka vehkleja Nikolai Novosjolov, kes on kahekordne maailmameister, on kuulus välismaailmas. Eestlaste hulgas on palju sportlasi, tänu kellele Eesti ei ole maailmakaardil üldse väike. Eesti rahvas on laulurahvas ja see on kogu maailmale teada. 80ndate lõpus toimunud laulev revolutsioon sai kuulsaks üle maailma ja siiani räägitakse, et eestlased laulsid end vabaks
Eesti meistriks tulnud Sixten Sild - 34 korda (medaleid aastatel 1985-1999 võitnud kokku 49). Üliõpilaste orinteerumisjooksu MM: Ede Ümarik võitis kulla (1988) ja hõbeda (1990) ning teatepronksi (1988); Maret Vaher kulla (1998); Külli Kaljus hõbeda (1996) ja pronksi (1994); Sixten Sild võitis teatepronksi 5 (1990). Juunioride orienteerumissuusatamise MM pronksi võitsid teates Margus Hallik, Taavi Nurm ja Canter Värton (1999). Veteranide orienteerumisjooksu MK (VWC): kuldmedalid Mare Beilmann /Ojaste/ (1990), Leida Sevruk (1995, 1996, 1998 ja 1999), Tõnu Savi (1995); hõbe Marje Viirmann (1997). Kasutatud kirjandus 6) ,,Eesti Entsüklopeedia 7", Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn 1994, lk 95 7) http://www.srd.ee/srdsk2006/index.php?tmpl=or_history 8) http://www.srd.ee/srdsk2006/index.php?tmpl=or_main 9) http://www.inimene.ee/pages.php3/170702? login=3935a454ed18b964bbb5f7a8002c3536
leppida hõbemedaliga, kuid nii 10 km kui 3x7,5 km teatesõidust tulid kuldsed medalid. Teatesõidus olid Parve partneriteks Venera Tsernitsova ja Jelena Golovina. Edukal 1985. aastal kuulutati Parve ka NL teeneliseks meistersportlaseks, samuti tunnistati ta sel aastal ka eesti parimaks naissportlaseks. 1986. aastal, kolmandatel naiste maailmameistrivõistlustel Rootsis Falunis oli jällegi põhjust heameeleks, sest koju tuli nii 10 km kui ka teatesõidu kuldmedalid. Taaskord tunnustati Parvet ka Eesti parima naissportlase tiitliga. 1987. aastal Lahtis peetud maailmameisrivõistlustel tuli leppida kõigest 10 km distantsil teiseks jäämisega, kuid nagu oli juba traditsiooniks saanud, tuli NL-i naiskond jällegi teatesõidus esimeseks, seekordseteks võistkonnakaaslasteks olid taas Jelena Golovina ja Venera Tsernitsova. 1988. aastal toimunud viiendad naiste laskesuusatamise
üleolekut teistest rahvastest. Olümpiamängude korraldamiseks kulutati tohutuid rahasummasid. Need olid ka esimesed taolised mängud, millest tehti televisiooniülekandeid. Kuid kõik ei läinud nii, nagu soovis füürer. Mustanahalise USA kergejõustiklase Jesse Owensi suurepärane esinemine andis ninanipsu natsid propagandale. Berliini olümpiamängud olid ka Eesti sportlastele õhed edukamad Kristjan Palusalu võitis seal kaks kuldmedalid 7 Haridus, Teadus, Kirjasõna Suured muutused tegid läbi hariduselu. Juba Vabadussõja ajal asendati seni venekeele õppetöö eestikeelsega. Varasema seisusliku haridussüsteemi asemelloodi ühtluskool: üleminek ühelt kooliastmelt teisele muudeti sujuvaks, likvideeriti koolitüüpide paljusus, ühtlustati õppekavad. Haridustaseme tõstmiseks kehtestati 6- klassiline koolikohustus, laiendati koolivõrku, ehitati hulk
Luuk, Arvo Kivikas, Nikolai Järveoja, Johannes Tasa), 1984 (Trudi naiskonnas Anne Kiudorv /Keerberg/), 1989 (Sixten Sild, Are Leesik, Leho Haldna, Inno Ling), 1990 (Viivi- Anne Soots, Külli Kaljus, Marje Idavain, Ede Ümarik). NLiidu karikavõitja o-suusatamises Riju Johanson (1988). Juunioride o-suusatamise MM pronksi võitsid teates Margus Hallik, Taavi Nurm ja Canter Värton (1999). Veteranide o-jooksu MK (VWC): kuldmedalid Mare Beilmann /Ojaste/ (1990), Leida Sevruk (1995, 1996, 1998 ja 1999), Tõnu Savi (1995); hõbe Marje Viirmann (1997). Eesti meistrivõistluste medaleid on kõige rohkem Viiu Rebasel - kokku 60 (võidetud aastatel 1966-1986), neist 21 kulda; kõige rohkem on Eesti meistriks tulnud Sixten Sild - 34 korda (medaleid aastatel 1985-1999 võitnud kokku 49). Meie orienteerumispäev Orienteerumispäeva jaoks kõige vajalikum element kaart sai muretsetud Maaameti veebipõhisest kaartide kogumist
Nii suuri kui vähemaid võite on aidanud sepistada treenerid Vambola Niine, Sulev Saar, Uko Viljak ja Gunnar Veber. Mehaanik on tippsõitja olnud endale ise. Mart Mägar on pärit Kohtla-Järvelt. Juhan Uustalu-Mati Oras Juhani ja Mati saavutasid hea tulemuse 1977. aasta Nõukogude Liidu meistrivõistlustel. Esimene suursaavutus tõi uut tuult tiibadesse. Juba järgmisel üleliidulisel mõõduvõtmisel kroonis väsimatuid entusiaste täistabamus: koju toodi kuldmedalid 650-kuubikuliste külgvankriga mootorraste klassis. Hõbedasele ja kuldsele autasule tuli lisa 1979. aasta suvel pronksmedali näol. Kokku oli saadud täiskomplekt medaleid tippvõistluselt. Juba järgmisel üleliidulisel tippkrossil üritati uuesti, aga seekord saadi alles neljas koht. Neljanda medali tõid nad Saku Motoklubisse aga järgmise aasta tippkrossilt teise koha eest. Mehetegusid tehti samuti Balti meistrivõistlustel ja kodustel krossidel. Kuusteist korda on
12. 2003 Dobbiaco Itaalia 15 km vaba ühisstart 13. 2003 Ramsau Austria 2x7,5 km topeltjälitussõit 14. 2004 Kuusamo Soome 10 km klassika 15. 2004 Ramsau Austria 15 km vaba ühisstart 16. 2007 Lahti Soome 10 km klassika Lisa 4. Fotod Kristinast Foto nr. 1. Kristina võidetud kuldmedalid Torino olümpialt Foto nr. 2. Kristina postmargiga esimese päeva ümbrik Eesti Postilt pärast Torino olümpiat ja margid 23 Foto nr 3. Olümpiakangelaste vastuvõtt Vabaduse väljakul pärast Torino olümpiat Foto nr. 4. Kristina võistlemas Vancouveri olümpial 10 km vabatehnikasõidus 24 Foto nr. 5. Kristina Vancouveri olümpia autasustamistseremoonial Foto nr. 6. Kristina 1991. aastal 25 Foto nr. 7. Kristina koos tütrega Vancouveri olümpial Foto nr. 8
krossis oli olukord risti vastupidi. Mõlemad pooled kahtlustasid midagi kahtlast ning targem oli lihtsalt laiali minna. 1947 ja 1949 organiseeriti Tallinna ja Tartu vahelist võistlust kogupikkusega 217km, kuid see tudus siis juba liiga pikana ning rohkem seda tallinlastele edukat võistlust enam ei peetud. 1950 korraldati esimene Eesti velotuur. "Kalevi" sõitsid tuntuks Matvejev ja Tamme tuues üleliidulistelt võistlustelt esimesed kuldmedalid. 1954. aastal Tallinnas peetud NSVL meistrivõistlustelt jäeti koju 2 hõbemedalit nais- ja meeskonnasõidus. Esines ka perioode, kus meie tippratturid tuli teistele klubidele laenuks anda, kuna meil ei olnud lihtsalt oma meeskonda võimalik välja panna. Selline olukord ei võinud kesta ja rattasõidu arengus pöörati uus lehekülg. Velotuurid muutusid traditsiooniliseks ja juba sai hakati pidama meistersportlaste nimistuid.
Avamispäeval oli väike 2200 istekohaga tribüün pealtvaatajatest tulvil. Mängud avas Sveitsi president Edmund Schulthess. Suurtükipaugu järel tõsteti lipuvardasse olümpialipp, mille heiskamine esimesel katsel ebaõnnestus lipunööri katkemise tõttu. Kohe pärast pidulikku avatseremooniat alustati jäähokiturniiriga. LOS ANGELES 1932 Pariisis toimunud rahvusvahelise kehalise kasvatuse kongressi soovitusel anti Los Angelese OM-i kuldmedalid sakslastest alpinistidele Franz ja Toni Schmidile, kes vallutasid Matterhorni mäe põhjaseina kaudu. Toni hukkus 1931. a. retkel Alpides. Erilist lugupidamist väärib ungarlane Olivér Halassy (1928. aastani Haltmayer). Veepallis võitis ta kolm Euroopa meistri tiitlit, kaks olümpiakulda (1932, 1936) ja ühe olümpiahõbeda (1928) ning 1931. aastal Euroopa meistritiitli 1500 m ujumises. Ja seda kõike vigase jalaga, ta oli kaotanud trammiõnnetuses vasaku jalalaba.
annaabi.ee 
