2. Loogika teeb käitumise ja otsused õigeks 3. Halbu peab karistama 4. Alati tuleb valmis olla halvimaks Toetavad uskumused on järgmised: 1. mul on õigus vigu teha ja ma teen neid ning ma vastutan nende eest 2. mul on õigus öelda: "ma ei tea" 3. Ma võin aga ei pea seda tegema 4. Mul on õigus öelda: "Ma ei saa aru" 5. Mul on õigus öelda: "Ma ei hooli sellest" 6. Ma vastutan enda käitumise eest, mitte teiste käitumise eest 7. Ma ei pea olema kuldmünt 8. Mul on õigus meelt muuta 9. Ma vastutan enda tunnete ja käitumise eest ise 10. Tähtsaim on proovida 11. Ma suudan ise hakkama saada 12. Ma võin muutuda 13. Ma võin olla paindlik 14. Mul on õigus keelduda ilma süüd tundmata 15. Mul on õigus oma arvamusele 16. Ma juhin enda elu ise
Ma pean teistele oma käitumist selgitama. Võin, aga ei pea seda tegema. 5. Pean oskama teiste soove silmist lugeda. Mul on õigus öelda: ,,Maei saa aru". 6. Loogika teeb käitumise ja otsused õigeks. Mul on õigus olla ebaloogiline. 7. Pean kõigest hoolimata püüdma olla täiuslik. Mul on õigus teiste arvamusest mitte hoolida. 8. Olen teiste käitumise eest vastutav. Igaüks vastutab oma käitumise eest ise. 9. Pean teistele meeldima. Ma ei pea olema kuldmünt. 10. Meele muutmiseks peab otsima õigustust. Mul on õigus meelt muuta. 11. Halbu peab karistama. Ma ei pea kontrollima asju ja teisi inimesi. 12. Kõik on tema süü. Vastutan enda tunnete ja käitumise eest ise. 13. Alati tuleb valmis olla halvimaks. Talun seda, et kõik ei lähe alati hästi. 14. Parem mitte üritada. Tähtsaim on proovida. 15. Vajan endale toeks mõnda tugevamat. Suudan ise hakkama saada ja vajadusel suudan ka abi paluda. 16
Bütsantsi e Ida-Rooma keisririigi püsimajäämise põhjused: *Sõjaväe ülesehitus rohkesti vabu talupoegi, kes koos käsitöölistega maksid makse sõdurite palkamiseks, riigil polnud vaja varvata sõjaväkke germaanlasi *kaubanduselu jätkus kaubateede ristumiskoht Vahemerelt Mustale merele meretee, maismaatee Väike-Aasiast Euroopasse. *Bütsantsi kuldmünt oli rahvusvaheline valuuta, pikka aega kasutatavaim raha Vahemere ääres *Vabade talupoegade maavaldus säilis ja isegi suurenes pidurdas põllumajanduse langust. Riigkorraldus: *Riigipea oli keiser e Basileus seadusandlik ja kohtuvõim tema valduses, sõjaväe kõrgeim juht, piiramatu võimuga *piiratud volitustega riiginõukogu ja senat *keisrile allusid kõrgemat usujuhid, hiljem ei pidanud Rooma paavst ennast alluvaks, Konst patriarh jäi siiski truuks
ka teist korda, kuid ebaõnnestuvad ja annavad alla. Asi võib olla liiga kõrgele püstitatud eesmärkides, kuid ka inimese nõrgas iseloomus ning sageli kulutatakse enesehaletsemisele rohkem energiat, kui nähakse vaeva unistuste täitumise nimel. Kirjanik Treplev näidenist ,,Kajakas" oli nõrga iseloomuga inimene. Sõnaseadja arvas, et kõik, mida ta teeb, meeldib inimestele, kuid ta eksis. Inimene pole kuldmünt, mis meeldib kõigile. Tema näidend, mis pidi esindama uut vormi, naerdi välja ja ta ei suutnud seda taluda. Mõne aasta pärast hakati tema loomingut avaldama ajakirjanduses, talle maksti isegi honorari, kuid see ei rahuldanud tema soove. Ta tahtis saada kirjanikuks, keda kõik mäletavad ka pärast tema surma, tahtis olla tuntum, kui Trigorin ning ei sallinud oma konkurenti. Ta ei tundnud millestki rõõmu, temast sai inimese hale vari, sattus depressiooni ning lõpetas oma elu enesetapuga
(Marthin Luther). 3. Kuidas jaguneb keskaeg? Vara Keskaeg (4-10. saj); Kõrgkeskaeg (11-14. saj); Hiliskeskaeg (15-16. saj). 4. Millised seisused on keskajale iseloomulikud? Preestrid, sõdurid, talupojad. 5. Miks Ida-Rooma riik jäi püsima? Kui kaua püsis? 395 1453; parem sõjaväe ülesehitus, aktiivne kaubanduselu (head kaubateed), Bütsantsi kuldmünt (rahvusvaheline valuuta), säilis vabade talupoegade maavaldus. 6. Kuidas oli valitsemine reguleeritud Ida-Rooma riigis? Keiser (basileus) -> (Riiginõukogu; kirik; senat (sünkliit) -> tsirkuseparteid (deemosed)). 7. Kes olid Ida-Rooma peamised vaenlased? Bulgaaria riik, araablased, Skandinaavia sõdalased (variaagid + Kiievi-Vene slaavlased), türklased. 8. Mis on hagiograafia? Pühaku elulugu. 9
, algas linnade kujunemine, Kõrgkeskaeg kujunes välja seisuslik korraldus, areneb rahamaj., kaubanduse õitseng. Hiliskeskaeg kapitalistliku maj areng, linnade allakäik. 4. Millised seisused on keskajale iseloomulikud?Vaimulikud, feodaalid, talupojad ja käsitöölised ning kaupmehed. 5. Mika Ida-Rooma riik jäi püsima? Kui kaua püsis?Parem sõjaväe ülesehitus said töö eest palka, aktiivne kaubanduselu, bütsantsi kuldmünt rahvusvaheline valuuta, vabade talupoegade maavaldus säilis. Püsis 395-1453.a 6. Kuidas oli valitsemine reguleeritud Ida-Rooma riigis?Keiser oli kõige tähtsam, temale allus riiginõukogu, neile omakorda senat ja neile tsirkuse parteid ehk deemosed. Keisrile allus ka kirik. 7. Kes olid Ida-Rooma peamised vaenlased?Bulgaaria riik, Skandinaavia sõdalased ja kaupmehed koos kiievi-vene slaavlastega, türklased. 8. Mis on hagiograafia?Pühakute elulugu 9
Nimisõna + nimisõna 1. Lühenenud sõna + nimisõna K uurimistöö, elamispind, võõrkeel, kõrgkool, hõõglamp, heegelnõel 2. Nimisõna ainsuse nimetavas+nimisõna K soolvesi, sügismantel, kuldmünt, võrkpall 3. Nimisõna ainsuse omastavas+nimisõna 3.1. Kokku, kui 3.1.1. täiendsõna väljendab liiki, laadi (vastab küsimusele mis liiki?missugune?). taskukell, seinakell ............................ jõulupühad, keeleteadus, märtsikuu, koolidirektor 3.1.2. tekib piltlik väljend. konnasilm, mehejutt, merekaru, lapsepõlv 3.1.3. täiendsõna on mitmusliku sisuga. tikutoos, raamatukapp, marjakorjamine, rebasenahad 3.2. Lahku, kui 3.2.1
Bütsants püsimajäämise põhjused: *rikkalikumad materiaalsed ning inimressursid (suudeti vastu seista barbarite sissetungile) *soodsamad geograafilised tingimused (piiri lühidus, maastik, maismaatee Euroopast Aasiasse) *sõjaväge hoiti ülal talupoegadelt ja käsitöölistelt laekuvate maksudega, ei värvatud sõjaväkke germaanlasi ning ei toimunud sõjaväe ja piirialade germaniseerumist. *jätkus elav kaubandus: paiknes kaubateede ristumiskohas, rikkad linnad *bütsants kuldmünt oli pikka aega kasutatavaim raha vahemere maailmas Riigi juhtimine: *juhtis keiser e. basileus *keisri kõrval veel riiginõukogu, senat ja linnakodanike organisatsioonid e. deemosed *alates 11 saj võimupärimine seaduslikul abielul rajanev s.t. võimu legitiimsuse printsiip *riiklikud hooldekandesüsteem: haiglad, vanade ja vaestekodud, aluseks kristlik ligimesearmastus *keisrile allus kirik- määras ametisse kõrgemaid vaimulikke, käsutas kiriku varasid *suur
hinnaks 84 šillingit 11,5 penni troiuntsilt (31,1 g). Suurbritannias kehtestatud kulla hind püsib 200 aastat. 1787 Kullassepp Ephraim Brasher valmistab USA esimese kuldmündi. Müntide tööstuslik vermimine algab USAs 1795. Uusaeg 1803 Kulla avastamine Little Meadow Creekis (Põhja Carolina osariik) vallandab USAs kullapalaviku. 1817 Suurbritannias võetakse kasutusele sovrin – väike kuldmünt, mille väärtuseks on üks naelsterling. 1848 Sacramento lähedalt (California osariik) avastatakse kulda, mis vallandab California kullapalaviku ning kiirendab Ameerika lääneosa asustamist. 1965 Inimene läheb esimest korda avakosmosesse. Astronaudi silmi kaitseb otsese päikesekiirguse eest kullatud visiir – see on jäänud nii tänapäevani. Kuld muutub selle sajandi jooksul tehnikas üha olulisemaks.
· soodsamad geograafilised tingimused: Paiknemine tähtsate kaubandusteede ristumiskohas. Justinianuse vallutused, mis tagasid strateegiliselt tähtsad tugipunktid. · rikkalikumad materiaalsed- ja inimressursid: Erinevalt Lääne-roomast, mis jäi barbarite tõttu killustatuks, säilis Ida-rooma ühtsena. Sõjaväkke värvati vaid kohalikke talupoegi. Põllumajandus ei langenud,. Toimiv maksusüsteem. Sõudrid ja Ametnikud said palka puhtas kullas. Bütsantsi kuldmünt oli levinuim valuuta. b) Otsusta, kas väide on tõene (T) või väär (V): Bütsantsis oli kultuurielu kõrgemal järjel kui Lääne-Euroopas (.....) Bütsantsi keisrid olid enamasti kirjaoskamatud (......) Bütsantsist levitati ristiusku mitmete slaavi rahvaste hulka (T.) Bütsantsi õpetlased uurisid ja säilitasid antiikautorite loomingut () Bütsantsis hoiduti Kristuse kujutamisest pildil (V) Bütsantsi ikoonid avaldasid suurt mõju Vene maalikunstile (T) 3. Feodaalsuhete kujunemine (8 p
Toit: kartul, kurk, spinat, sibul, kits, kalkun, jääger, jaht, karpkala, tint. Merendus: ankur e lass, kiiker, hottermann, mast, raa e viikingi puri. Raha: münt, taaler, veering, tukat. Elukutsed: amet, antverk e käsitööline, meister, sell, käärid, haamer. Kool (plein+stein= pliiats), kriku sõnad, muusika, kaardimängud. Vene laenud Sõjaväelised: munder, pagun, kasarm, ranits, tääk, majakas, medal, nuut, türm; uulits, vaksal. Raha: kopikas (oda-kopjor), tengelpung, sovotnik e kuldmünt, paju (pajukile - pennsionile) Toit: kapsas, porgand, borš, seljanka, kissell, samagon e puskar; mahorka e ise tehtud tubakas. Barbarismid: ladna, siva, davai, vaaritama. Pintsak. Vulgarismid: looder, tolvan, suli, ment, pogra e piirivalvur. Germaani laenud (14-15 saj, meremehed) Toit: juust, põld, leib. Kodu:hame, nõel, nael, jõulud, reede, valitsema, ahi, sukk, vaip, padi, küünal. Võitlus: mõõk, raud, sadul, kuningas. Saksa laenud (17-19 saj, ülemsaksa)
Toit: kartul, kurk, spinat, sibul, kits, kalkun, jääger, jaht, karpkala, tint. Merendus: ankur e lass, kiiker, hottermann, mast, raa e viikingi puri. Raha: münt, taaler, veering, tukat. Elukutsed: amet, antverk e käsitööline, meister, sell, käärid, haamer. Kool (plein+stein= pliiats), kriku sõnad, muusika, kaardimängud. Vene laenud Sõjaväelised: munder, pagun, kasarm, ranits, tääk, majakas, medal, nuut, türm; uulits, vaksal. Raha: kopikas (odakopjor), tengelpung, sovotnik e kuldmünt, paju (pajukile pennsionile) Toit: kapsas, porgand, bors, seljanka, kissell, samagon e puskar; mahorka e ise tehtud tubakas. Barbarismid: ladna, siva, davai, vaaritama. Pintsak. Vulgarismid: looder, tolvan, suli, ment, pogra e piirivalvur. Germaani laenud (1415 saj, meremehed) Toit: juust, põld, leib. Kodu:hame, nõel, nael, jõulud, reede, valitsema, ahi, sukk, vaip, padi, küünal. Võitlus: mõõk, raud, sadul, kuningas. Saksa laenud (1719 saj, ülemsaksa)
Tõuke selleks andis värv- puhas kuld võib olla erinevat värvi- pruun, vaöge ja vahet polnud kui pandi natukene teist värvi metalli sisse. 2. Hakati mündi massi muutma. Kui mündid olid pikka aega ringluses olnud, siis kuna kuld on pehme, siis mündid kulusid väiksemaks. Jälle tekkis idee- valeraha saaks ringlusesse lasta kui kasutatud pikalt ringluses olnud päris kuldmünt. Lihviti kuldmündid õhemaks. Raha omadused 1. Aktsepteeritavus- raha peab olema kõikide majandustehingute juures aktsepteeritav. Mõlemad osapooled peavad aru saama, et see on õige raha. Kui müüja võtab raha vastu ostjalt, siis müüja eeldab, et ta saab sama rahaga ka järgmisi tehinguid teha. 2. Homogeensus- kõik kasutusel olevad rahaühikud peavad olema võimalikult ühesugused, ideaalis identsed
Avastatakse bartertehingu puudused: - Bartertehingus peab olema samaaegne huvide kokku langevus. - Väärtuse määr - Aeg ja vahemaa (kaup realiseerub) - Väärtuste võrdsustamine (3 lammast = 1 lehm, 2 lammast =2/3 lehma. Kujunevad välja üldiselt aktsepteeritavad kaubad (paikkondliku ehk lokaalse iseloomuga) Nahk teravili töö-ja sõjariistad Väärismetallide kasutusele võtmine Kaupmehed Kuldmündid 700 eKR Kuldmünt on esimene raha Raha – üldine maksevahend, mille vastu saab vahetada mistahes teisi kaupu, proportsioonis, mis vastab raha väärtusele ja kaupade hindadele. Esimesena raha vaimulikkudel, nemad valmistasid. Sest kirik ja kõik sellega seonduv on suhteliselt rikas. Raha turvaline säilitamine. Preestritel on hoidlad. Teised hakkavad hoiustama oma raha preestrite juures ja preestrid võtavad sellelt teenustasusid ja rikastuvad selle arvelt. Vastu saadi dokument
Vasalli kohustused : abistamine sõjas , rahu ajal nõustama, truu olema jne Pms iga mees valitses oma maad. Seal kujuneb välja ka feodaalne killustatus. Talupojad päris orjastati. Bütsants. Talupoegi ei päris orjastatud , talupojad olid vabad. Tugeva piiramatu seisusega keiser. Lääne-Euroopas oli naturaal majandus ja kaubeldi põllumajandus saadustega. Majandus süsteem oli turumajandus. Põhineb sellel mida toodetakse ja kui suur nõudlus kasutusel bütsansi kuldmünt. Bütsants oli majanduses rohkem arenenum.on. Põhiline toode , mis tõi sinna ka rikkuse oli siid. Väärtustati kulda ja hõbedat. Seal oli Kirik. Mõlemal puhul on tegemist kristluse usuga , aga need on vormilt erinevad. Lääne Euroopas. 1054 läks katolik kirik 2-ks. Kiriku pea oli paavst. Jutustused toimusid ladina keeles. Lähtuti katoliku kiriku õpetusest. Kirikus on olemas 7 sakramenti. Läänes kehtis tsölibaadi nõue. Vaimulikud olid ainukesed kirja oskajad ühiskonnas. Olulisel
Teise puhul oluliseks aspektiks laokaubaõigus valitsejatel õigus nõuda läbikäivate kaupade müügiks pakkumist, alles siis võis kaup edasi minna. Sellega seoses said tööd kohalikud, kes vedasid kaupu ja pakendasid need lahti. Hiliskeskajal oli paljudes linnades võõraste kaubanduse keeld, et kaitsta kohalikke kaupmehi, nad võisid oma kaupa müüa vaid kohaliku kaupmehe kaudu. Lääne-Euroopa ja Oriendi kaubandusbilanss Kulda hakkas Euroopas nappima seetõttu, et Idamaades oli kuldmünt kogu aeg käibel ja kaubandusbilanss idamaadega oli negatiivne. Kuld voolas Euroopast välja. Kuldmündid olid igapäevaseks tarvitamiseks liiga kallid, oli vaja pisemaid münte, selleks sobisid hõbemündid. Naturaalmajandus ja rahamajandus Naturaalmajandus tähendab kõigepealt, et majandus on autarkne ehk kogukond rahuldab oma põhivajadused kohapealse tootmisega. Samas mõistetakse naturaalmajanduse all ka rahata kaubandust. Varakeskajal pole õige siiski naturaalmajandusest rääkida
ühtsena. · Ei toimunud sõjaväe germaniseerumist, kuna sõjaväkke värvati vaid kohalikke talupoegi. · Vabade talupoegade maavaldus säilis ja isegi suurenes, mis pidurdas põllumajanduse langust. · Toimiv maksusüsteem, mida kasutati sõdurite palkamiseks ja piirikindluste ehitamiseks. · Sõduritele ja ametnikele maksti palka puhtas kullas. · Bütsantsi kuldmünt oli levinuim valuuta Vahemeremaades. 2. Territoorium, rahvastik ja valitsemine. a. Territoorium: · Balkani ps, Krimmi ps. lõunaosa, osa Kaukaasiast, · Väike-Aasia ps · Süüria, Egiptus, Kürenaika, P.-Aafrikas. b. Kirev rahvastik: · Kreeklased, bulgaarlased, juudid, süürlased, armeenlased jt. c. Riigikeeleks kreeka keel. d. Pealinn Konstantinoopol: · Selle kr. k. nime Byzantion järgi kutsuti kogu riiki Bütsantsiks. e. Riiklus:
Tema eluajal linna ei vallutatudki. Sellest linnast sai Os riigi I pealinn. 1307 vabanesid os-d lõplikult seld´de võimu alt Orhan – vallutati B´lt 1326 Bursa, millest sai Os riigi II pealinn. Seejärel võeti 1337 pärast 9 aastat kestnud piiramist enda valdusse Marmara meresadam Izmit, 1354 Gallipoli poolsaar (st. Tungisid juba Euroopa kontinendile). Tema ajal saavutas Os riik 1335 sõltumatuse ilhaanidest ning võttis selle märgiks tarvitusele oma raha hõbemündi akc,e (kuldmünt alles 15 saj). Murat I – hõivati 1360 B imp suuruselt teine linn Edirne. Sellest sai Os riigi kolmas pealinn. Seejärel vallutati 1360ndail tolleaegselt kuningriigilt tänapäeva Bulgaaria Vabariigi lõunapoolsed alad. 1389 saavutati Kosovo lahingus võit serblaste ja bulgaarlaste ühendjõudude üle, mille tulemusel serblased sattusid Os imp-st vasallisõltuvusse. Tema jaoks sai Kosovo lahing saatuslikuks, kuna langes enne selle algust noore serbia patrioodi rünnakuohvriks
Aastal 395 jagunes Rooma kaheks, idaks ja lääneks. Bütsntsi alad paiknesid Antiik-Kreeka kultuuri, rahva ja keele aladel. Pealinnaks sai Kontstantinoopol ja Rooma riigi jagunemisega jagunes ka ristiusk kahte ossa. Lääne-Roomas katoliku kirik ja Ida-Roomas õigeusu kirik. Miks jäi Ida-Rooma püsima, kui aastal 476 Lääne-Rooma lagunes? · Teistsugune sõjaväe ülesehitus, sõjaväkke ei värvatud germaani hõimude liikmeid · Jätkus kaubanduselu · Bütsantsi kuldmünt oli rahvusvaheline valuuta · Vabadele talupoegadele säilitati maavaldus ja see pidurdas põllumajanduse langust, samas jätkus ka orjanduslik kord Riigikorraldus Ilmaliku elu korraldus kuulus keisrile ehk basileusele (tal oli seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim). Keiser nimetas sisse Konstantinoopoli usujuhi ehk patriaadi. See juhtis õigeusu ehk Kreeka-Rooma kirikut. Ilma tema loata ei jõustunud ükski kiriku otsus. Bütsantsi patriah
Hamadan), Memfis, Babülon. Asjaajamine toimus aramea, aga ka kohalikes keeltes. Kõrgemad ametid olid pärslaste käes, keskastmesse võisid ka kohalikud kuuluda. · kodifitseerimine: seaduseid; võeti eeskuju Babülooniast. · maksusüsteem: maad hinnati ära ja maksustati vastavalt; pärslased olid maksuvabad . · maksureform: mündi kasutuselevõtja maksud maksureformis, aga ka natuuras. 1 dareika (kuldmünt) = 20 seeklit (hõbemünt). · sõjaväereform: jaguneti viieks, tähtsaim roll oli pärslastel; üleüldine sõjaväekohusus. Xerxes I (486465) Xerxes I oli viimane märkimisväärne ahhemeniid. Sõdis Kreekaga ja kaotas - Pärsia sõjaväge enam võitmatuks ei peeta. Babüloni linn käib alla, kuna sealne mäss väga armutult maha surutakse: karistuseks purustatakse ka kultuskeskusi. Xerxes loobus Kyrose ja Dariuse poliitikast. Ta mõrvati 465 eKr.
saatuslik naine, vastupandamatu naine 2 deviis juhtlause, lipukiri 3 korruptant äraostetav, kõlbeliselt laostunud ametnik 4 indulgents roomakatoliku kirikus patukaristuse amnestia, patu tühistamine 5 kurtisaan kõrgseltskonnas liikuv kergete elukommetega naine; poolilmadaam 6 secret de polichinelle saladus, mida kõik teavad (polichinelle on marionetiteatri tegelane) 7 epitaaf hauakiri, kellegi mälestuseks kirjutatud salmike 8 tukat algselt Veneetsia kuldmünt (sõnast hertsog 'duca') 9 frivoolne kergemeelne, nilbe MÕTLE VÕI UURI JÄRELE! 1. Kelle kohta prantslased ütlevad femme fatale? 2. Kuidas võib iseloomustada paavst Aleksander VI-t? 3. Mis on indulgentsikiri? Kuidas suhtud neisse sina? 5. Mida võib Lucrezia vanematele ette heita? 6. Kas Lucrezial oli võimalik pealesunnitud abieludest keelduda? Miks? 7. Mis sai Lucrezia esimesest lapsest? 8. Keda võib pidada Lucretia saatuse suurimaks kujundajaks, isa, ema või venda? 9
Koos 313a Milaano edikt, millega impeeriumis usuvabadus, lubas kristluse. 324 purustas Liciniuse, alustas reforme: · Sõjaväe jagas piiriüksusteks ja mobiilseteks taktikalisteks üksusteks. Suurenes germaanlaste osakaal. · Hierarhiline bürokraatia, tsiviil vs sõjaväeline võim. · Maksukorralduses jugatio-capatio süsteem ehk maksud vastavalt maa suurusele ja kvaliteedile. Uus kuldmünt solidius. 325a Nikaia kirikukogu: mõisteti väärõpetuseks ariaanlus. 330a lõi uue pealinna Byzantioni kohale: Konstantinoopol. 3. Ristiusu võidukäik: Milaano edikt; Nikaia kirikukogu; kiriklik organisatsioon; kiriku positsioon hilises keisririigis; munklus ja kloostrid; hereesiad: ariaanlus ja monofüsiitlus. 4
ülekaalu. Regulaarsed rahandusreformid valitsejate poolt. Dante paigutas Philippe Ilusa põrgusse valeraha tegemise pärast. 13. sajandil mündi kirevus väheneb. Mündihärra inimene, kel õigus münte teha, 12. sajandil 300 mündihärrat, 13. sajandil 10 või 30. Mündi väärtus langes, 1 penniga ei saanud enam midagi osta, vajadus suuremate rahade järele. 12. sajandi Itaalias tekkisid Veneetsia grossid )24 penni). Euroopas taas kuldmünt, kõigepealt Firenzes floriin, Genovas tukat (tukantum) ja Veneetsias grossid. Põhja Euroopas hiliskeskajal suuri hõbemünte, Uue Maailma avastades uus väärismetalli toodang. Taaler Joahinstaal dollar (USA) Jefimov (Vene) 10 Kesksel kohal viljahinnad, 13. saj keskapaik kuni 14. saj keskpaigani. Inglismaal kvartali (300l) hind 3 17 sillingini. Igas linnas omad mõõdud ja kaalud, rahakurss väga muutlik. Raske leida
Rikkalikumad materiaalsed- ja inimressursid: Kui Lääne-Euroopa jäi barbarite tõttu killustatuks, siis Ida-Rooma säilis ühtsena. Ei toimunud sõjaväe germaniseerumist, kuna sõjaväkke värvati vaid kohalikke talupoegi. Vabade talupoegade maavaldus säilis ja isegi suurenes, mis pidurdas põllumajanduse langust. Toimiv maksusüsteem, mida kasutati sõdurite palkamiseks ja piirikindluste ehitamiseks. Sõduritele ja ametnikele maksti palka puhtas kullas. Bütsantsi kuldmünt oli levinuim valuuta Vahemeremaades. Territoorium, rahvastik ja valitsemine. Territoorium: Balkani ps, Krimmi ps. lõunaosa, osa Kaukaasiast, Väike-Aasia ps Süüria, Egiptus, Kürenaika, P.-Aafrikas. Kirev rahvastik: Kreeklased, bulgaarlased, juudid, süürlased, armeenlased jt. Riigikeeleks kreeka keel. Pealinn Konstantinoopol: Selle kr. k. nime Byzantion järgi kutsuti kogu riiki Bütsantsiks. Riiklus: Keisrile ehk basileus'ele kuulus kogu ilmalik võimutäius.
Rikkalikumad materiaalsed- ja inimressursid: Kui Lääne-Euroopa jäi barbarite tõttu killustatuks, siis Ida-Rooma säilis ühtsena. Ei toimunud sõjaväe germaniseerumist, kuna sõjaväkke värvati vaid kohalikke talupoegi. Vabade talupoegade maavaldus säilis ja isegi suurenes, mis pidurdas põllumajanduse langust. Toimiv maksusüsteem, mida kasutati sõdurite palkamiseks ja piirikindluste ehitamiseks. Sõduritele ja ametnikele maksti palka puhtas kullas. Bütsantsi kuldmünt oli levinuim valuuta Vahemeremaades. Territoorium, rahvastik ja valitsemine. Territoorium: Balkani ps, Krimmi ps. lõunaosa, osa Kaukaasiast, Väike-Aasia ps Süüria, Egiptus, Kürenaika, P.-Aafrikas. Kirev rahvastik: Kreeklased, bulgaarlased, juudid, süürlased, armeenlased jt. Riigikeeleks kreeka keel. Pealinn Konstantinoopol: Selle kr. k. nime Byzantion järgi kutsuti kogu riiki Bütsantsiks. Riiklus: Keisrile ehk basileus'ele kuulus kogu ilmalik võimutäius.
Rikkalikumad materiaalsed- ja inimressursid: Kui Lääne-Euroopa jäi barbarite tõttu killustatuks, siis Ida-Rooma säilis ühtsena. Ei toimunud sõjaväe germaniseerumist, kuna sõjaväkke värvati vaid kohalikke talupoegi. Vabade talupoegade maavaldus säilis ja isegi suurenes, mis pidurdas põllumajanduse langust. Toimiv maksusüsteem, mida kasutati sõdurite palkamiseks ja piirikindluste ehitamiseks. Sõduritele ja ametnikele maksti palka puhtas kullas. Bütsantsi kuldmünt oli levinuim valuuta Vahemeremaades. Territoorium, rahvastik ja valitsemine. Territoorium: Balkani ps, Krimmi ps. lõunaosa, osa Kaukaasiast, Väike-Aasia ps Süüria, Egiptus, Kürenaika, P.-Aafrikas. Kirev rahvastik: Kreeklased, bulgaarlased, juudid, süürlased, armeenlased jt. Riigikeeleks kreeka keel. Pealinn Konstantinoopol: Selle kr. k. nime Byzantion järgi kutsuti kogu riiki Bütsantsiks. Riiklus: Keisrile ehk basileus’ele kuulus kogu ilmalik võimutäius.
annaabi.ee 
