Selgroogsete kohta faktid ja huvitavad rekordid. Imetajad. · Kiireim imetaja on gepard, kes suudab joosta lühikesi distantse kuni 110 km/h. · Aeglaseim imetaja on laisik, kes suudab liikuda vaid 1 km/h. · Suurim imetaja on sinivaal. · Suurim maismaaimetaja on Aafrika elevant. · Pikim imetaja on kaelkirjak. · Kõige rasvasemad imetajad on hülgepojad, kelle kehast üle 50% moodustab rasv. · Haisvaim imetaja on skunk. · Piseimad vastsündinud on kukkurloomadel, nagu näiteks kängurul. · Lärmakaim imetaja on sinivaal, teisel kohal on möiraahv · Pisimad imetajad on väike-karihiir ja kimalas-nahkhiir, kes kaaluvad vaid 1,5 - 2 grammi.
Suurim muna on jaanalinnu - 1,5 kg ja umbes 15 cm pikk. Munade värvus on kaitse värvuseks. Roomajad enamasti mune ei hau, linnud aga hakkavad peale munemist hauduma istub pesale ning soojeneb oma kehaga Imetajad on poegijad ehk sünnitajad Viljastnanud munarakk areneb emakas. Loode saab toitu platsenta kaudu Loodet ühendab platsentaga nabaväät Platsenta ülesanded: Loode saab emalt Toitaineid ja hapnikku Ning vabaneb jääkainetest Imetajate erandid Sipelgasiil ja nokkloom munevad Kukkurloomadel pole platsentat. Tiinuseaeg Hamster 12 päeva Küülik, känguru
ema lähedusse jääb poeg 11 kuuks ühe öö jooksul võib vombat läbida 3 km Vombatid vombatitel on oma lemmiktaim Xerotese nimelise perekonna tarnud vombatitel on närilistega sarnased hambad Tasmaania vombatid elavad 5-aastaseks Tasmaanias tehakse vombati väljaheidetest paberit Tasmaania vombati põhitoiduks on rohi Opossumid Opossumid on kohastunud eluga puuvõrades väikestel kukkurloomadel, näiteks Lõuna-Ameerika opossumitel, pole tõelist kõhukotti neil puudub varjevärvus opossumid on sündides nii tillukesed, et mahuksid ära ühteainsasse teelusikasse opossumid tulevad toime ka tihedalt asustatud paikades, kus nad hangivad endale toitu kas prügimägedel või prügikaste rüüstates Opossumid Kui opossum tunnetab ohtu ning tal puudub võimalus pakku pugeda, langeb ta silmapilkselt surmasarnasesse unne, ta
valge vallabi. Koostas: Erik Salm Kukkurloomad Sissejuhatus Sellesse kirevasse loomarühma kuulub ligikaudu 270 liiki, kes elavad Austraalias, Uus-Guineas ja selle lähedastel saartel ning Lõuna-Ameerikas. Kõige väiksem kukruline, Pilbara ningauis, võib kaaluda ainult 2g, suured kängurud aga kuni 90 kg. Kukkurloomade sigimine erineb teiste imetajate omast. Imetilluke väljakujunemata poeg jätkab pärast sündi arengut ema kukrus. Väikestel kukkurloomadel, näiteks Lõuna-Ameerika opossumitel, pole tõelist kõhukotti. Hiliskriidiajastul elas kukkurloomi kogu maailmas, nad olid kuni härjasuurused loomad. Sigimine Enamiku imetajaliikide järglased arenevad emaslooma emakas, kus nad saavad toitu platsenta kaudu. Kukruliste loode viibib emakas ainult lühikest aega. Näiteks on vastsündinul kängurul välja kujunenud vaid suu ja eesjäsemed, kõik muu on arengu algjärgus. Enamikul liikidel kasvavad pojad kõhul asetsevas nahakurdudest kukrus,
regioonist teise (umbes 5% inimgenoomist duplikatsioonid). Nii intra-kui ka interkromosomaalsed. ·Sagedased inversioonid, harvemad translokatsioonid, muutuda võib ka tsentromeerida asukoht InimeseY kromosoom- *Paljud X-seoselised geenid omavad inaktiivseid homolooge Y, enamik on deleteerunud täielikult. *Kordusjärjestuste amplifikatsioon ja lisandumine autosoomidest on arvatavasti päästnud inimese Y kromosoomi. *Mõnedel kukkurloomadel on Y kromosoome limineeritud teatavates somaatilistes kudedes. *Molevoles (Ellobius) on kaotanud Y kromosoomi täielikult. *10 mln.aasta pärast on mees kui selline muutunud ajalooks. *Merohaplodiploidne (XX,X0) soode terminatsioon kujutab endast evolutsiooni lõppmängu Mis eristab meid genoomsel tasandil hiirtest? ·Töö hiire genoomiga Mouse Genome Sequencing Consortium (MGSC). Roti genoomiga RGSC ·Genoomide võrdlus üldiselt: Inimese genoom on veidi suurem, vahe korduselementide hulgast
Metsistunud küülikud on tekitanud suurt kahju karjandusele. Kukkurloomad Sellesse kirevasse loomarühma kuulub ligikaudu 270 liiki, kes elavad Austraalias, Uus-Guineas ja selle lähedastel saartel ning Lõuna-Ameerikas. Kõige väiksem kukruline, Pilbara ningauis, võib kaaluda ainult 2g, suured kängurud aga kuni 90 kg. Kukkurloomade sigimine erineb teiste imetajate omast. Imetilluke väljakujunemata poeg jätkab pärast sündi arengut ema kukrus. Väikestel kukkurloomadel, näiteks Lõuna-Ameerika opossumitel, pole tõelist kõhukotti. Hiliskriidiajastul elas kukkurloomi kogu maailmas, nad olid kuni härjasuurused loomad. Enamiku imetajaliikide järglased arenevad emaslooma emakas, kus nad saavad toitu platsenta kaudu. Kukruliste loode viibib emakas ainult lühikest aega. Näiteks on vastsündinul kängurul välja kujunenud vaid suu ja eesjäsemed, kõik muu on arengu algjärgus. Enamikul liikidel kasvavad pojad
o Kestad § Esmaskest/rebukest (sünteesib munarakk ise, kõikidel) § Teisene kest/oolemm (sünteesib munasari, oleneb organismi rühmast) § Kolmandas kest/koorin (sünteesib munajuha, oleneb organismi rühmast) • Munaraku jaotus o Rebu hulga järgi § Peaaegu rebuta (nn aktsialased) § Vähese rebuga – ürgimetajatel, kukkurloomadel § Keskmise rebu hulgaga – kahepaiksetel § Suure rebu hulgaga – lindudel, kaladel, putukatel, roomajatel o Rebu paiknemise järgi § Ühtlaselt (pärisimetajatel) § Keskel (lindudel) § Ühes otsas (kahepaiksetel, tigudel) § Kitsa ribana keskosa ja ääre vahel (vesikirnud) • Seemneraku ehitus o Pea
Eripäraks X ja Y puhul suure hulga reproduktsiooniga seotud geenide koondumine. Suured regioonid homoloogsed, algselt homomorfsed. Võimelised paarduma tänu pseudoautosomaalsetele regioonidele (inimesel PAR1 ja PAR2). Y kromosoomid liigiti väga erinevad. Paljud X-seoselised geenid omavad inaktiivseid homolooge Y-s, enamik on deleteerunud täielikult, Kordusjärjestuste amplifikatsioon ja lisandumine autosoomidest on arvatavasti päästnud inimese Y kromosoomi, Mõnedel kukkurloomadel on Y kromosoom elimineeritud teatavates somaatilistes kudedes, Mole voles (Ellobius) on kaotanud Y kromosoomi täielikult, 10 mln. aasta pärast on mees kui selline muutunud ajalooks, Merohaplodiploidne (XX, X0) soo determinatsioon kujutab endast evolutsiooni lõppmängu. 28. Võrdlev genoomika. Molekulaarne fülogeneetika kasutab nukleiinhapete ja valkude järjestusi leidmaks evolutsioonilisi sidemeid organismirühmade või
Sipelgasiilid kannavad oma mune kukrus, nokkloom hoiab pesas. Piimanäärmed on, aga nisasid pole – pojad imevad ema piimaseid kõhukarvu. Kehatemperatuur kõigub küllalt laiades piirides, näiteks sipelgasiilil 19320 127. Kukkurloomade ( Marsupialia ) ja emakooksete ( Placentalia ) võrdlus. Mõlemad tekkisid ilmselt juba Keskaegkonna lõpupoole, aga hakkasid tormiliselt arenema alles Uusaegkonnas alates Paleogeenist, kui dinosaurused olid kadunud ja nonde ökoloogilised nišid vabanenud. Kukkurloomadel (Marsupialia ehk Metatheria) on looteperiood lühike ja areng jätkub ema kukrus, kuhu äsjasündinud, alles väga vähe arenenud ja tillukesed pojad peavad iseseisvalt ronima ja end ema nisa külge imema. Lühikesel kandeperioodil enne sünnitust toidab emakasein loodet läbi limanaha. Ema ja loote veri ei tohi seguneda, sest sellest tekiks immuunkonflikt (loote genotüüp erineb ju ema omast). Emakooksed (Placentalia ehk Eutheria) on lahendanud probleemi teisiti: ema ja loote
) aidates lõhustada emaka kudede ECM-i, et TB rakud saaksid emakaseina pugeda 49. Diapaus Puhkeperiood¸mil blastotsüst enamasti väljub zona pellucidast, kuid ei implanteeru. Fakultatiivne diapaus - põhjustatud emaslooma laktatsioonist. Kui emasloom viljastatakse aktiivsel laktatsiooni perioodil, siis eelnevate 24 järglaste imemine stimuleerib embrüote suundumist diapausi (esineb närilistel, putuktoidulistel ja kukkurloomadel) Obligatoorne diapaus - põhjustatud keskkonna tingimustest. Embrüod suunatakse diapausi, et nad sünniksid perioodil, mis on sünnijärgseks kasvamiseks sobilik (iseloomulik armadillidele, loivalistele, paljudele kärplastele ja karulastele ning metskitsele) 50. Identsed kaksikud Ühemunakaksikud pärinevad ühest embrüost, lootekestade järgi saab öelda, millal embrüo on kahestunud Kolmandikul on kaks koorioni ja kaks amnion-> koorion moodustub 5
annaabi.ee 
