Kohe pärast andide kogumise lõppu võidi jagada annid omavahel võrdselt ära, nagu tihti tänapäeval tehakse. Kui sanditamas käisid noored inimesed, peeti mardipidu päeva või paari pärast. Peoks valmistati kogutud kraamist toitu, mehed jõid mardiõlut. Pidu võis kesta mitu päeva. Enamasti oli selle paigaks seltsimaja, varem ka mõni suurem talumaja. Marditoidud Nagu paljudel Kesk-Euroopa rahvastel, nii ka Eestis oli sümboolne toit mardihani või muu linnu liha, eeskätt on tapetud kukkesid ja kanu. Kukeliha söömine arvati kindlustavat hobuseõnne. Söödi ka sea- või lambaliha. Põhja-Eestis valmistati veel toiduks seapea. Sellegi tava poolest kuulub mardipäev vanade oluliste tähtpäevade hulka, nagu vastlad, jõulud või tõnisepäev. Tehti mardimaugud ehk tangu- ja jahuvorstid. Lõuna-Eestis küpsetati karaskit ja Põhja-Eestis kapsast. Click to edit Master text styles Second level Third level
Talupoeg läinud laadale linde müüma. Teel tulnud talle vastu valitseja. Valitseja tahtnud teada, kui palju linnud maksavad. «Kukk maksab 5 münti, kana 3 ning kolm kanapoega saab 1 mündi eest,» vastanud talupoeg. Valitseja mõtelnud pisut ja käskinud siis endale tuua 100 mündi eest 100 lindu. Talupoeg läinud murelikult koju. Seal aga lahendanud ta kaheksa- aastane poeg kiiresti ülesande. Järgmisel päeval tahtnud valitseja taas 100 mündi eest 100 lindu, kuid ei kukkesid, kanu ega tibupoegi tohtinud olla niisama palju, kui eelmisel korral. Ja jällegi lahendanud poeg ülesande. Veel kolmas ja neljaski kord küsinud valitseja talupojalt 100 mündi eest 100 lindu, kusjuures nii kukkesid, kanu kui tibupoegi pidanud igaühte taas uus kogus olema. Poiss lahendanud ülesande seegi kord. Mitu kukke, kana ja tibupoega tõi talumees valitsejale esimesel, teisel, kolmandal ja neljandal korral? Lineaarne võrrandisüsteem Definitsioon
lõpetatud kolmekuningapäevaga. Keedeti rituaalseid toite, nagu (tangu)putru ja sealiha, ning valmistati küünlaid. Uskumuse kohaselt põlevad sellel päeval tehtud küünlad heledalt Jaanipäeval - Sõir (Lõuna-Eestis), kohupiimakorbid, piimatoidud. Väga oluline oli jaaniõlu ehk vanapäraselt jaanikahi. Mardipäev - Nagu paljudel Kesk-Euroopa rahvastel, nii ka Eestis oli sümboolne toit mardihani või muu linnu liha, eeskätt on tapetud kukkesid ja kanu. Kukeliha söömine arvati kindlustavat hobuseõnne. Söödi ka sea- või lambaliha. Põhja-Eestis valmistati veel toiduks seapea. Sellegi tava poolest kuulub mardipäev vanade oluliste tähtpäevade hulka, nagu vastlad, jõulud või tõnisepäev. Tehti mardimaugud ehk tangu- ja jahuvorstid. Lõuna-Eestis küpsetati karaskit ja Põhja-Eestis kapsast. Kardipäev - Tangupuder, mida viidi ka naabritele. Kiisel, lambaliha tangupudruga, soolaga keedetud herned ja oad, kama või kamapallid
Lihula kontor, Mare Miilmets. (Pikkmets 2007) 3.Mihkli laat 2008 2012 2008.aastal peeti kahekümnendat korda Mihkli laata tänapäevasel kujul, mida iseloomustab hobuste puudumine ja autode paljusus. Seekordsel Mihkli laadal oli taas maaelu hõng küljes. Isegi koduõlut ja kodust siidrit müüdi. Ka käsitööd oli: toole, pinke, lillealuseid, sepiseid ja kudumeid. Loomadest võis osta kassipoegi, küülikuid, lambaid ja lindudest kuningparte, paabulinde, kanu ja kukkesid. Mihkli laata korraldasid Toomas Maarand, Riho Erismaa ja Marika Erismaa, Mare Paarasma, Andres Hirvela ja Merike Pikkmets. 2009. aastal toimus laat kahekümne esimest korda. Parkimis- ja laadaplats ei mahtunud enam esialgsetesse piiridesse ja vallutas endale tüki niidetud heinamaastki. Mihkli laada toimkonna liikme Mare Paarasma arvates oli seekord oma 20 000 igas eas laadalist. Laadalistel jätkus uudistamist uhkelt. Uudist oli neilgi, kes ennast Mihkli laada
TÖÖKEELD JA RITUAALSED TOIDUD Kehtis linatööde keeld (eriti Lõuna-Eestis) - linakasv ei edene; lambaniidu keeld mardipäevast kadripäevani - lambad ei edene. Keelati veel naiste lina-, villa- ja käsitööd - lambaedu kaob. Mardipäeval tuli santidele käsitööd ette näidata. Ei tohtinud tööd teha ega kolistada. Nagu paljudel Kesk-Euroopa rahvastel, nii ka Eestis oli sümboolne toit mardihani või muu linnu liha, eeskätt on tapetud kukkesid ja kanu. Kukeliha söömine arvati kindlustavat hobuseõnne. Söödi ka sea- või lambaliha. Põhja-Eestis valmistati veel toiduks seapea. Sellegi tava poolest kuulub mardipäev vanade oluliste tähtpäevade hulka, nagu vastlad, jõulud või tõnisepäev. Tehti mardimaugud ehk tangu- ja jahuvorstid. Lõuna-Eestis küpsetati karaskit ja Põhja-Eestis kapsast. RÕIVASTUS 19. sajandil oli tavaline veel õlekubuks või viljahakiks maskeerumine.
Hiiehobuse seos haigustega. Hobune kui hiie suguluses, ka kui hiie sohilaps. Soome loitsudes soovitatakse taudil võtta hiiehobune ja sellega minema ratsutada (katkuküüditamine). Sellesarnaselt esineb ka vormel 'kiitsakale kibu, varesele valu, mustalinnule muu haigus', kus loom on justkui haiguse ülekandemeedium, kes viib halva eemale. Siberis ja Lapimaal olnud selleks loomaks põder või koer, hiljem aga ka hobune seal kus oldi sellega üldse tutvutud (ka kukkesid kasutati). Laplased matnud ühe surnud hobuse, et Ruto (vana katku/pidalitõve? nimetus) tema seljas siis minema ratsutaks. Ruto hobune kerkib esile ka nõiatrummide rikkalikus pildimaterjalis. Fenomenide avaldusvorme tuleb hinnata jooksva aja taustal: see, mis toona oli realiteet, võib täna olla juba vari sellest. Hiiehobune esineb meil just seetõttu põhiliselt ainult ringmängude laulutekstides kui alateadvuslikult talletatud tüvitekst (rahvalauludes esineb mütoloogiline hobu)
mardipäevast kadripäevani - lambad ei edene. Keelati veel naiste lina-, villa- ja käsitööd - lambaedu kaob. Mardipäeval tuli santidele käsitööd ette näidata. Ei tohtinud tööd teha ega kolistada. 30 Rituaalsed toidud Nagu paljudel Kesk-Euroopa rahvastel, nii ka Eestis oli sümboolne toit mardihani või muu linnu liha, eeskätt on tapetud kukkesid ja kanu. Kukeliha söömine arvati kindlustavat hobuseõnne. Söödi ka sea- või lambaliha. Põhja-Eestis valmistati veel toiduks seapea. Sellegi tava poolest kuulub mardipäev vanade oluliste tähtpäevade hulka, nagu vastlad, jõulud või tõnisepäev. Tehti mardimaugud ehk tangu- ja jahuvorstid. Lõuna-Eestis küpsetati karaskit ja Põhja-Eestis kapsast. Mardihani Lääne-Euroopas kuulus juba 1171. aastal mardihani mardipäeva juurde. Selle
Venekeelne Kolgata baütistikogudus Võru tänaval, seda palvelat kasutab ka Eesti karismaatiline Osaduskirik. Pauluse kirik Riia tänaval, ehitati 1915-1917. Tallinn: Nevski katedraal Kirkutornides paiknevad sümbolid- nendeks võivad olla kukk, rist ja täht. Kuked levinud eelkõige lõunas ja ristid põhjas. Ainuke täht Lõuna-Eestis Kanepis. Tallina Jaani seegi kirik on ainuke kukega kirik Tallinnas. Pärnu Nikolai kiriku kukk on üks suuremaid kukkesid Eesti kirikutorindes. Kirikute orientatsioon- Tartu jaani kirik on 78 kraadi all. Orientatsioon on paika pandud: päikese tõusu järgi pööripäevadel; päikesetõusu järgi 1 mail; päikesetõusu järgi kiriku nimipühaku päeval. Kiriku nurgakivi on asetatud nimipühaku päeval, see teooria levis laialdasemalt 19. sajandil ja valdavalt viidatakse selle puhul Rydali kabelis olevale Wordsworthi 1823. Aastal kirjutatud luuletusele, kus viimane kirjeldab, et
annaabi.ee 
