muistendite liigiks on vägilasmuistendid, mis pajatavad endisel ajal elanud vägimeestest ja nende tegudest. Nt: Suur Tõll Kalevipoeg Kohamuistend Kohamuistendid on teatavate reaalsete kohtadega seoses olevad rahvajutud, mis püüavad seletada nende kohtade tekkimist, nime saamist ja muid iseärasusi. Kohamuistendites põimuvad kindlad ajaloolised faktid ja usutavad mälestusteated fantastiliste lisanditega ja rahva poolt tõeks peetud müütiliste kujutustega. Ajaloolised muistendid Ajaloolised muistendid sisaldavad suuliselt edasiantud mälestusi mitmesugustest ajaloolistest sündmustest. On muistendeid kohaliku asustuste ja inimsulade ajaloost, samuti jutustusi kohaliku majanduse, kultuurielu ja ühiskonna ajaloo alalt, jutustusi väljapaistvatest isikutest, sõdadest, taudide esinemisest jne. Legendilaadsed muistendid Muistendid, mis jutustavad või on seotud ristiusust ja Piiblist tuntud isikute elu ja tgevusega.
Vanaks ja väga elujõuliseks muistendite liigiks on vägilasmuistendid, mis pajatavad endisel ajal elanud vägimeestest ja nende tegudest. Kohamuistendid. Muistendite ühe arvukama liigi moodustavad kohamuistendid, teatavate reaalsete kohtadega seoses olevad rahvajutud, mis püüavad seletada nende kohtade tekkimist, nime saamist ja muid iseärasusi. Neis põimuvad kindlad ajaloolised faktid ja usutavad mälestusteated fantastiliste lisanditega ja rahva poolt tõeks peetud müütiliste kujutustega. Ajaloolised muistendid. Ajaloolised muistendid sisaldavad suuliselt edasiantud mälestusi mitmesugustest ajaloolistest sündmustest. On muistendeid kohaliku asustuste ja inimsulade ajaloost, samuti jutustusi kohaliku majanduse, kultuurielu ja ühiskonna ajaloo alalt, jutustusi väljapaistvatest isikutest, sõdadest, taudide esinemisest jne. Naljandid Naljandites käsitletakse elu huumoriga. Nendes naeruvääristatakse negatiivseid
varakristlikul ajal arkosoolium - haud katakombi seinas kaarekujulise orvaga selle kohal, sageli kaunistatud figuraalsete ja ornamentaalsete motiividega orant - varakristlikus kunstis paluva inimese kujutus ülestõstetud käte ja ülespoole suunatud näoga, adorant grotesk - vanarooma arhitektuuris, varakristlikes katakombides ja itaalia renessanssis esinev lehtmuster sissepõimitud fantastiliste loomade ja inimeste kujutustega jumala käsi - vanim jumala kujutamise vorm, algselt katakombides kala - Kristuse sümbol varakristlikus kunstis, risrimise element paabulind - varakristlik sümbol; surematus ja igavik: liha ei mädane, jumala kõikenägevus , hiilgus tuvi - kristlik sümbol - hinerahu hea karjane - varakristliku kunsti Kristuse sümbol; kepiga karjane tallega õlal Kristuse monogramm - algustähed nimes Kristus kreeka alfabeedi järgi - XP, mis oli 4.saj.-st
funktsioonide hulk; W = V; L: V -> V; f -> f' = df/dx; L = d/dx Lineaarne kujutus koordinaatkujul: V baas 1, ..., n; V; = (x1; ...; xn) = x11 + ... + xnn = ||x11 + ... + xnn|| = ||x1 ... xn||* = xT W baas 1, ..., n; V; = (y1; ...; yn) = yT Lineaarne kujutus L: V -> W Olgu L() = ; L() = L(xT) = L(x11 + ... + xnn) = L(x11) + ... + L(xnn) = x1L(1) + ... + xnL(n) = xT * L() L() on teada, kui on teada L() ehk lineaarne kujutus L on täielikult määratud baasivektorite 1, ..., n kujutustega L(1), ..., L(n) L(1) = (a11; ...; am1); ...; L(n) = (a1n; ...; amn) A = ||aij|| = maatriks (a11 ... a1n; ...; an1 ... amn) - L on määratud selle maatriksiga; lineaarse kujutuse maatriks maatriksi kujul: L() = maatriks(L(1); ...; L(n)) = maatriks(a111 + ... + am1m; ...; a1m1 + ... + ammm) = maatriks(a11 ... am1; a1m ... amm)* = AT yT = = L() = L(xT) = xT * L() = xTAT => yT = xTAT = (Ax)T => y = Ax - lineaarse kujutuse koordinaatkuju 37. Ortogonaalteisenduse defnitsioon
. . n ) := f (g(1 2 3 . . . n )) = = f (2 1 3 . . . n ) = 1 2 3 . . . n . N¨aeme, et kujutused gf ja f g on samasuskujutused. Sel korral kujutus g on kujutuse f p¨o¨ordkujutus. Kujutus, millel on olemas p¨o¨ordkujutus, on bijektiivne. Seega l~oplikuelemendilistes hulkades Pn+ ja Pn- on samapalju elemente. Teoreemi 2.1 kohaselt on paaris- ja permutatsioonide arv 12 n!. 24 Selle teoreemi kirjapanekuks kasutasime kujutustega seotud m~oisteid ~oppeainest "Sissejuhatus erialasse". L~opuks vaatleme permutatsoonide hulgal Pn teatavat teisendust : Pn Pn . Tema definitsiooni andmiseks on vaja seletada, kuidas mista- hes permutatsiooni 1 2 ...n Pn korral leida kujutis (1 2 ...n ) Pn . Teeme seda j¨argmiselt. Mistahes permutatsiooni 1 2 ...n abil moodus- tame kaherealise maatriksi 1 2 ... n .
. . αn )) = = f (α2 α1 α3 . . . αn ) = α1 α2 α3 . . . αn . N¨aeme, et kujutused gf ja f g on samasuskujutused. Sel korral kujutus g on kujutuse f p¨o¨ordkujutus. Kujutus, millel on olemas p¨o¨ordkujutus, on bijektiivne. Seega l˜oplikuelemendilistes hulkades Pn+ ja Pn− on samapalju elemente. Teoreemi 2.1 kohaselt on paaris- ja permutatsioonide arv 12 n!.♠ 24 Selle teoreemi kirjapanekuks kasutasime kujutustega seotud m˜oisteid ˜oppeainest ”Sissejuhatus erialasse”. L˜opuks vaatleme permutatsoonide hulgal Pn teatavat teisendust τ : Pn ↔ Pn . Tema definitsiooni andmiseks on vaja seletada, kuidas mista- hes permutatsiooni α1 α2 ...αn ∈ Pn korral leida kujutis τ (α1 α2 ...αn ) ∈ Pn . Teeme seda j¨argmiselt. Mistahes permutatsiooni α1 α2 ...αn abil moodus- tame kaherealise maatriksi 1 2 ... n
20 Varakristlus MÕISTED, TERMINID katakombid - maa-alused käigud ja ruumid surnute matmiseks ja palvekoosolekute pidamiseks varakristlikul ajal orant - varakristlikus kunstis paluva inimese kujutus ülestõstetud käte ja ülespoole suunatud näoga grotesk - vanarooma arhitektuuris, varakristlikes katakombides ja itaalia renessansis esinev lehtmuster sissepõimitud fantastiliste loomade ja inimeste kujutustega jumala käsi - vanim jumala kujutamise vorm, algselt katakombides kala - Kristuse sümbol varakristlikus kunstis, ristimise element paabulind - varakristlik sümbol; surematus ja igavik: liha ei mädane, jumala kõikenägevus , hiilgus tuvi - kristlik sümbol hingerahu ankur - varakristlik lootusesümbol hea karjane - varakristliku kunsti Kristuse sümbol; kepiga karjane tallega õlal
Toori punktide hulka t¨ahistame T ja k¨asitleme topoloogilise ruumina kui ruumi R3 alamruumi. T¨ahistame ringjoone (5.6) punktide hulka S1 ja ringjoone (5.7) punktide hulka S2 . Ka S1 ja S2 on alamruumid ruumis R3 . Ruumid S1 ja S2 on hom¨oomorfsed u¨hem˜o˜otmelise u ¨hik- sf¨a¨ariga S1 = { (x; y) | x2 + y 2 = 1; x, y ∈ R }, mis on ruumi R2 alamruum. Hom¨oomorfsused S1 ≈ S1 ja S1 ≈ S2 on saavutatavad kujutustega ϕ1 : S1 −→ S1 , ϕ2 : S1 −→ S2 , 56 5 KONSTRUKTSIOONID ... ϕ1 (x, y) = (ax + r; 0; ay), ϕ2 (x, y) = (rx; ry; 0). Toori T ja otsekorrutise S1 × S2 punktide vahel eksisteerib loomulik u ¨ks¨uhene vastavus ψ : T −→ S1 × S2 , ψ(P ) = (Q; R), kus Q on punkt ringjoonelt S1 , mille liikumisel tekib punkt P ja R on punkt, millesse liigub ringjoone S1 keskpunkt punkti Q liikumisel punkti P
vähe vastasid väljendatud tunded laulu sõnadele. Nii said need neli rida ta suus metsiku rõõmulaulu ilme: Un cofre de gran riqueza Hallaron dentro un pilar, Dentro del, nuevas banderas Con figuras de espantar. 1 Silmapilk hiljem tundis Gringoire, kuidas talle pisarad silma tulid, kui tütarlaps järgmist salmi erilise härdusega laulis: Alarabes de cavallo Sin poderse menear, 1 Samba seest leiti rikas laegas, milles olid uued lipud koledate kujutustega (hisp. k.). 62 Con espadas, y los ctiellos, Ballestas de buen echar.1 Ta laul väljendas enamasti siiski rõõmu ja ta näis laulvat nagu linnuke rõkates ja muretult. Mustlastüdruku laul oli Gringoire'i mõtted lainetama pannud, nagu ujuv luik vee lainetama paneb. Ta kuulas teda võlutuna ja kõike unustades. Esimest korda üle mitme tunni oli see esimene kord, kus ta oma kannatused unustas. See silmapilk oli aga lühike.
annaabi.ee 
