Hollandi kunst 17. sajandil Arhitektuur · Mugavus ja praktilisus · Jõukate linlaste elukultuur (nt. lõõridega ahjud) · Raekoda kõrge katusega, väike haritorn Maalikunst (skulptuur oli tähtsusetu) · 17. Saj suur õitseng. Optimism ja võidurõõm pärast vabadussõda. · Kunst kooskõlas turumajandusega · Looduslähedane, võimalikult sarnane kujutatavaga · Reaalne, ühemõtteline, käegakatsutav, ilma ilustamiseta · Portreemaal rahulolev, teovõimas inimene; palju grupiportreid o FRANS HALS Vaba ja hoogne maalimislaad Portreed seotud olustikulise tegevusega ,,Püha Georgi laskurite kompanii bankett"; Pieter van den Broecke portree; tuntuim portree ,,Mustlastüdruk" (lihtrahva Mona Lisa)
Kubism skulptuuris Kubistlikku skulptuuri iseloomustavad geomeetrilised vormid. Kujud näivad olevat kombineeritud eri suurusega kuupidest, koonustest, silindritest jne. Kujutatav motiiv on aimatav. Omanäolisim oli rumeenlane Constantin Brancusi (1876-1957), kes üritas leida igale kujutatavale eseme või olendile ainuõige, olemusliku põhivormi. Teiste kubistlike skulptorite looming on sageli maalikunstnike tööde sarnane, kujud on kombineeritud geomeetrilistest kehadest ja seos kujutatavaga sageli ainult aimatav. Muusa. 1910. Noormehe torso.1917 Kasutatud materjalid: http://et.wikipedia.org/wiki/Kubism http://et.wikipedia.org/wiki/Georges_Braque http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/modernism/index.htm Anna-Carola Krausse Maailmakunsti ajalugu-renessansist tänapäevani Koolibri 2006 lk 90- 94 Robert Cumming. Kunst. Varrak Tln, 2007 lk 350 Tiiu Viirand Kunstiraamat noortele Kirjastus ,,Kunst" Tln 1984
Abstraktsionism tuleneb ladinakeelsest sõnast abstractio mis tähendab eraldamist. Abstraktne on pilt või kuju siis, kui sellel pole võimalik ära tunda ühtegi objekti ümbritsevast keskkonnast. Kunst oli juba alates postimpressionistide loomingust liikunud järjest suuremate üldistuste poole. Nähtava maailma kujutamise vajadusest kunsti vabastanud fotograafia leiutamine 19. sajandi keskel. Foovide ja eriti kubistide loomingus oli säilinud küll side kujutatavaga, kuid järjest suuremaks kasvas motiivi üldistamine ja moonutamine vastavalt kunstniku tõekspidamistele ja ideedele. Võib öelda, et kunstnikud tegelesid maailma nägemise uuestileiutamisega, pöörates välise külje täpse jäljendamise asemel rohkem tähelepanu sisulistele küsimustele. 1910. aasta paiku olid mitmed kunstnikud üheaegselt jõudnud arusaamisele, et kunst ei peagi midagi äratuntavat kujutama.
Sünteetilist kubismi iseloomustab sageli ka suuremate geomeetriliste pindadel erksamate ning puhtamate värvitoonide kasutamine. Kubismi võib leida ka skulptuuris. Omanäolisim oli rumeenlane Constantin Bruncusi (1876-1957), kes üritas leida igale kujutatavale esemele või olendile ainuõige olemusliku põhivormi. Teiste kubistlike skulptorite looming on sageli maalikunstnike tööde sarnane, kujud on kombineeritud geomeetrilistest kehadest ja seos kujutatavaga on sageli ainult aimatav. Mõned noored ja vihased kunstnikud leidsid, et kubism on liialt staatiline ja üritasid oma teostes edasi anda liikumist. Ideid said nad futuristidelt. Tuntuim selline kunstnik on Robert Delaunay (1885-1941), kes oma motiivid leidis tolleaegsetest tehnika edusammudest ning kasutas sageli ebakubistlikult eredaid värve. Omamoodi tõusis kubismis esile Fernand Leger (1881-1955), kes
Tallinn 2005 Abstraktsionism tuleneb ladinakeelsest sõnast abstractio mis tähendab eraldamist. Abstraktne on pilt või kuju siis, kui sellel pole võimalik ära tunda ühtegi objekti ümbritsevast keskkonnast. Kunst oli juba alates postimpressionistide loomingust liikunud järjest suuremate üldistuste poole. Nähtava maailma kujutamise vajadusest kunsti vabastanud fotograafia leiutamine 19. sajandi keskel. Foovide ja eriti kubistide loomingus oli säilinud küll side kujutatavaga, kuid järjest suuremaks kasvas motiivi üldistamine ja moonutamine vastavalt kunstniku tõekspidamistele ja ideedele. Võib öelda, et kunstnikud tegelesid maailma nägemise uuestileiutamisega, pöörates välise külje täpse jäljendamise asemel rohkem tähelepanu sisulistele küsimustele. 1910. aasta paiku olid mitmed kunstnikud üheaegselt jõudnud arusaamisele, et kunst ei peagi midagi äratuntavat kujutama. Esimesena astus nn
Omamoodi ereda kujuna tõuseb kubismis esile Fernand Leger, kes lähtus kõige järjekindlamalt Cezanne'i ütlustest, et maailma võib käsitleda geomeetriliste kujunditena. Kubismi võib leida ka skulptuuris . Omanäolisim oli rumeenlane Constantin Brancusi, kes üritas leida igale kujutatavale eseme või olendile ainuõige, olemusliku põhivormi. Teiste kubistlike skulptorite looming on sageli maalikunstnike tööde sarnane, kujud on kombineeritud geomeetrilistest kehadest ja seos kujutatavaga sageli ainult aimatav. Koos fovismiga tegi kubism lahti tee 20. sajandi arvatavasti olulisimale kunstivoolule, abstraktsionismile. Futurism, "tulevikukunst", Itaalias 1909. aastatel. Paljude noorte meelest oli Itaalia tol ajal väga mahajäänud maa. tuli üleminekut moodsale, tehnitsistlikule elulaadile kiirendada ja suunata pilk ainult tulevikku, katkestades sideme minevikuga Futurism on kunstivool, millele on omane tehnika ja moodsa ühiskonna tormilise arengu ülistamine
Omamoodi ereda kujuna tõuseb kubismis esile Fernand Leger, kes lähtus kõige järjekindlamalt Cezanne'i ütlustest, et maailma võib käsitleda geomeetriliste kujunditena. Kubismi võib leida ka skulptuuris . Omanäolisim oli rumeenlane Constantin Brancusi, kes üritas leida igale kujutatavale eseme või olendile ainuõige, olemusliku põhivormi. Teiste kubistlike skulptorite looming on sageli maalikunstnike tööde sarnane, kujud on kombineeritud geomeetrilistest kehadest ja seos kujutatavaga sageli ainult aimatav. Koos fovismiga tegi kubism lahti tee 20. sajandi arvatavasti olulisimale kunstivoolule, abstraktsionismile. Futurism, "tulevikukunst", Itaalias 1909. aastatel. Paljude noorte meelest oli Itaalia tol ajal väga mahajäänud maa. tuli üleminekut moodsale, tehnitsistlikule elulaadile kiirendada ja suunata pilk ainult tulevikku, katkestades sideme minevikuga Futurism on kunstivool, millele on omane tehnika ja moodsa ühiskonna tormilise arengu ülistamine
lükatakse mitu objekti kokku. Sünteetilise kubismi üheks pioneeriks on Juan Gris, kes tõusis sellel perioodil eriti erksalt esile. 1.6 Kubismi muud valdkonnad Peale maalikunsti levis kubism ka kirjanduses, arhitektuuris ja skulptuurides.Tuntuimad kubistlikud skulptorid on Alexander Archipenko, Raymond Duchamp-Villon, Jacques Liochitz ja Constantin Brancusi. Kubistlikud skulptuurid on kobineeritud geomeetrilistest kehadest ning nende seos algselt kujutatavaga on vaid oletatav. Sageli üritasid kubistlikud skulptorid leida mingi eseme või oleni ainuõiget põhivormi.Arhitektuuris on nimekad arhitektid Le Corbusier ja tsehhid Josef Gocár (kelle disainitud "Musta Madonna maja" (House of the Black Madonna) oli üks esimestest kubistlikest ehitistest Prahas), Josef Chochol 6 (kelle disainitud kolm maja Vysehradis on kubistliku arhitetkuuri kõige eredamad näited) ja
jäljendamislõbu inimeses, kuid kunsti sihiks pole esitada asjade välist ilmet, vaid nende sisemist tähendust. A. meelest õilsaim kunst mõjutab nii aju kui emotsioone. Kunsti eesmärgiks on tekitada katarsist ehk puhastust: kunsti nautides vabanevad järsku tundmused, mis meis kuhjunud (nt. nutmapuhkemised, läbi raputatuse tunne pärast kunstisündmust ) Elik ,, kunst peab vaatajat puhtamaks tegema, lastes tal end teoses kujutatavaga samastada ja võimaldama tal toimuvat läbi elades vabaneda omaenese afektidest " (A ja O taskuteatmik- Filosoofia lk. 53.) Õnne olemus ja eetika. Mida enam ta noortele õpetust jagas, seda enam ta tundis, et tähtsad pole mitte teaduse üksikküsimused, vaid et kõrgemal kõigist füüsilise maailma küsimustest on küsimus- missugune on parim elu? Missugune on elu ülim hüve (hüve kui see täiuslik, mida elu suudab pakkuda)? Kuidas leiame õnne?
ütlustest, et maailma võib käsitleda geomeetriliste kujunditena. Kubismi võib leida ka skulptuuris . Omanäolisim oli rumeenlane Constantin Brancusi (1876-1957), kes üritas leida igale kujutatavale eseme või olendile ainuõige, olemusliku põhivormi. Teiste kubistlike skulptorite looming on sageli maalikunstnike tööde sarnane, kujud on kombineeritud geomeetrilistest kehadest ja seos kujutatavaga sageli ainult aimatav. Koos fovismiga tegi kubism lahti tee 20. sajandi arvatavasti olulisimale kunstivoolule, abstraktsionismile . 2 ABSTRAKTNE KUNST Abstraktsionism tuleneb ladinakeelsest sõnast abstractio mis tähendab eraldamist. Abstraktne on pilt või kuju siis, kui sellel pole võimalik ära tunda ühtegi objekti ümbritsevast keskkonnast.
Lapsed, kellel ebaõige kasvatuse alusel pole kujunenud tendentsi iseseisvusele, mängivad vähe ja nende mäng on sisult vaene. Rollimäng tekib vaid arenenud vajaduse korral ühiseks eluks täiskasvanuga - osavõtuks sellest. Tõelise mängulise toiminguga on meil tegu siis, kui laps ühe toiminguga kujutab teist, ühe esemega asendab teist. Mängulisel toimingul on märgiline iseloom. Mängulised esemete asendajad võivad olla esemetega vähem sarnased kui näiteks joonis kujutatavaga, kuid nad peavad andma võimaluse tegutseda nendega nii nagu asendatava esemega. Mängus laps mitte üksnes asendab esemeid, vaid ka võtab endale teatud rolli ja tegutseb vastavalt sellele. Mängu olemus seisneb mingi rolli täitmises. Rolliga käivad kaasas mingid kohustused, mille täitmist kaaslased lapselt ootavad, ja õigused teiste rollikandjate suhtes, näit. arst ravib, õpetaja õpetab. Patsient .peab end lubama ravida ja püsima paigal.
Edukas reklaam siis, kui selle poolt mõjutatud inimene: 1) On motiveeritud vastavalt toimima. 2) Omab võimalust vastavalt toimda. 3) On võimeline vastavalt toimima. Reklaam peab võimaldama tarbijal ennast reklaamitavaga või reklaamiteatega samastada (indetifitseerida). Samastumise skeem: 1) Kujutatava indiviidiga samastamine. 2) Kujutatava kangelase või indiviidi jäljendamispüüd. 3) Suhtlemispüüd kujutatava indiviidiga. 4) Kujutatava grupiga samastumine. 5) Kujutatavaga grupi liikmete jäljendamispüüd. Prestiižitaotlejate tarbijate põhigruppi (Vigneron, Johnson): 1) Kõrget hinda taotlev, enesekeskne ja eraklik tüüp (“snoob”). 2) Kõrget hinda taotlev, avaliku elu tegelaseks pürgiv või seda olev tüüp. 3) Hinnale vähe tähelepanu pöörav, kuid kvaliteeti nõudev eraklik tüüp (hedonist - perfektsionist, nautleja). 4) Hinda mitte oluliseks pidav sotsiaalne tüüp, kes toimib teiste eeskujul ja orienteerub teiste arvamusele.
annaabi.ee 
