KIRJANDUSE I ARVESTUSTÖÖ (II KURSUS) Mis sajandil ja kus tekkisid barokk ja klassitsism? Barokk 17. sajand, Hispaania, Itaalia, Saksamaa Klassitsism 17. sajand, Prantsusmaa Nimeta vähemalt 1 baroki esindaja. Gongora (1561-1627) Sündis Adaluusias, oli preester Gordobas ja Madriidis. Tegeles peamiselt luuletamisega. Tema luule sai tuntuks kujundirikka väljenduse poolest. Tema luulet nimetatakse ,,Kultsism" ehk ,,gongorism". Peamiselt kirjutas ta lühivorme: sonetid, romansid ja letriljad. Letrilja luulevorm, kus iga rida lõppeb refrääniga. Tema kuulsam teos on poeem ,,Üksindused". Kuidas jaguneb klassitsistlik draama? Klassitsistlik draama jagunes 1) kl. Komöödia 2) kl. Tragöödia. Nimeta tragöödia ja komöödia 3 põhinõuet. Tragöödia 3 põhinõuet : · värssteos; · 5 vaatlust;
Esialgu valis juttude alusmaterjali saksa kirjandusest, hiljem slaavi kirjandusest. 1868. aastast väheneb tunduvalt muganduste osa ja olulisele kohale tõusevad kodumaised probleemid. "Enne ukse lukustamist" räägib talupoegade väljarändamisest Venemaale. "Tammiste küla "veskitondid"" on suunatud ebausu vastu. "Loigu perenaine" kujutab realistlikult taluelu ja nimitegelase õnnetut abielu rahaahne peremehega. Koidula jutud ilmusid ajalehtedes varjunime all, on kujundirikka ja voolava keelega ning olid rahvusliku liikumise ajal kunstiliselt parimad. NB! Kohustuslik kirjandus: Lydia Koidula näidend "Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola"
Opitzi eeskujul luuletasid ka esimesed sakslastest estofiilid. Jean de la Fontaine (1621-1695) ,,Värssjutud ja novellid" kergemeelne, laenatud süzee, fevoolne. ,,Valmid" laenatud motiivid muistsetelt valmimeistritelt, lool on moraal, tegelasteks loomad. Valmid olid kujutatud nõtkes klassikalises riimitud vabavärsis, leidlik sõna-ja riimikasutus. Mõjutas tugevalt hilisemalt Euroopa satiirilist kirjandust. Gongora (1561-1627) Tema luule sai kuulsaks oma iseäranis kujundirikka ja keerulise, nö hämara väljenduse poolest. Tema algatatud metafoorset, mütoloogilisest vihjetest tulvil luulestiili hakati nimetama kultismiks (gongorismiks). Juba Gongora lühivormides luule (sonetid, romansid) paistsid silma peene viimistlusega. ,,Üksindused" Poeemi läbivad terved keeruliste metafooride ahelad, lausetus on väänlev, tavalisest kõrvalekalduv. Metafooride kaudu igavikustamine ja poetiseerimine kaduvaid hetki nii looduse ilus kui ka igapäevases.
Soovitatav on teha selliseid reklaame, mis on mõtteid esile kutsuv, kommenteerima panev, küsimusi esitama sundiv, intrigeeriv – siis genereerimisefekti tõenäosus kasvab. KUJUTLUSE OSA REKLAAMI VASTUVÕTUL Mida elavamat kujutlust reklaamteates sisalduvad apellatsioonid ja kujutised seoses reklaamitava tootega esile kutsuvad, seda püsivam on mõju ja seda parem on reklaami mäletamine. Elava kujutluse esilekutsumiseks on kasutusel kaks tehnikat: pilfimaterjali kasutamine ja kujundirikka sõnastuse (sõnade) kasutamine tekstis ja pealkirjades. Pildistrateegiad – pildimaterjal peab olema konseptuaalselt seotud reklaamteate teemaga ja põhikontseptsiooniga. Selget ja konkreetset kujutlust esile kutsuv stiimulmaterjal püsib paremini meeles kui kujundinõrk stiimul ning on kergemini õpetav. Nt nii püsivad konkreetsed sõnad paremini meeles kui abstraktsed sõnad, kuna nende baasil tekib kujutlus kergemini.
reklaamitava tootega esile kutsuvad, seda püsivam on mõju ja seda parem on reklaami mäletamine. Olulised perspektiivid: 1) Reklaami efektiivsuse sõltumine kujutlusest ja suurendamine kujutluse abil. 2) Kujutluse kui tunnetusprotsessi koha määramine reklaamteate vastuvõtul. Elava kujutluse esilekutsumiseks tehnikad: 1) Pildimaterjali kasutamine - pildimaterjal peab olema kontseptuaalselt (sisuliselt) seotud reklaamteate teemaga ja põhikontseptsiooniga. 2) Kujundirikka sõnastuse kasutamine tekstis ja pealkirjades. Pildimaterjali efektiivsus - selget ja konkreetset kujutlust esile kutsuv stiimulmaterjal püsib paremini meeles kui kujundinõrk stiimul ning on kergemini õpitav. Firmanime või margi propageerimiseks on kõige paremad sellised graafilised lahendused, kus kasutatud pilt või graafiline element on sisulises soeses firma tegevuse või toote iseloomu ja otstarbega.
juba ka metafoorsema teatrilaadi märke. Raidi oskust näitlejatega süvitsi töötada illustreerisid edaspidi mõjusalt nii Einari Koppeli uus lavakvaliteet eesti talupoja intrigeerivas kolmik-rollis (Rein Saluri „Külalised”, 1974 Draamateatris) kui ka Hilja Varemi ootamatuid andevarusid avanud nimitegelane Peet Vallaku novelli dramatiseeringus „Epp Pillarpardi Punjaba potitehas” (1974 Pärnu teatris); viimatimainitud kujundirikka lavastuse dünaamilis-mängulist maailma on võrreldud tingliku ja suurejoonelise elumudeliga (Neimar 2007: 124). Metafooriteatri laadis sündisid veel Jānis Rainise „Puhu, tuul!” (1972 Pärnu teatris), Jean Cocteau’ „Hoolimatu armuke” (1976 Noorsooteatris) Silvia Laidla monotükina ja lavakooli VIII lennu siiras tudengilavastus Tammsaare põhjal „Me otsime Vargamäed” (1976). Kui kõnelda eesti teatri kontekstis poliitilisest teatrist,
käsitlemist leidnud ja palju vaidlusi tekitanud. Uinumisefekt tähendab võimalust, et ebausaldatava või ebameeldivaid elamusi tekitanud saate sisendav mõju võib aja möödudes suureneda. Mõjutegurid, millest sõltub reklaami mäletamine. 1. Järjestuskoha efekt. 2. Von Restorffi efekt eristatuse efekt. 3. Genereerimisefekt. Kujutluse osa reklaami vastuvõtul Elava kujutluse esilekutsumiseks on kasutusel kaks tehnikat: Pildimaterjali kasutamine ja kujundirikka sõnastuse kasutamine tekstis ja pealkirjades. Valdavaks on pildistrateegia, mille järgi pildimaterjal peab olema kontseptuaalselt seotud reklaamteate teemaga ja põhikontseptsiooniga. Firmanime või margi propageerimiseks on kõige paremad sellised graafilised lahendused, kus kasutatud pilt või graafilised lahendused, kus kasutatud pilt või graafiline element on sisuliselt seoses firma tegevuse või toote iseloomu ja otstarbega.
Silmside hoidmine kuulaja-vaatajaga. Miimika ja estikulatsiooni jälgimine. Teost tutvustava ettekande koostamine ja esitamine. Omalooming Omalooming kirjutab tervikliku sisu ja ladusa Õpilased kirjutavad lühemaid ja pikemaid arutlev tekst sõnastusega kirjeldava (tegelase omaloomingulisi töid: regilaulu, kujundirikka iseloomustus või miljöö kirjeldus) luuletuse või miniatuuri, tegelase või jutustava (muinasjutu või iseloomustuse või CV, tegelaste juhtlaused, muistendi) teksti; teise ajastusse paigutatud tegevustikuga loo, kirjutab kirjandusteose põhjal miljöö kirjelduse, arutlus-elementidega kirjandi, kirjandusteose probleemidest lähtuva arutluse, väljendades oma seisukohti alustekstile sisulise vastandteksti,
slaavi kirjandusest. 1868. aastast väheneb tunduvalt muganduste osa ja olulisele kohale tõusevad kodumaised probleemid. "Enne ukse lukustamist" räägib talupoegade väljarändamisest Venemaale. "Tammiste küla "veskitondid"" on suunatud ebausu vastu. "Loigu perenaine" kujutab realistlikult taluelu ja nimitegelase õnnetut abielu rahaahne peremehega. Koidula jutud ilmusid ajalehtedes varjunime all, on kujundirikka ja voolava keelega ning olid rahvusliku liikumise ajal kunstiliselt parimad. Teose "Wikmani poisid" lühikokkuvõte Tegevuspaik: Wikmani gümnaasium Tallinnas Tähtsamad tegelased(koolipoisid ja nende lähedased): · Sirkel Jaak priimus, selle teose peategelane, Virvesse armunud · härra Wikman kooli direktor, alati ülikorrektne, räägib aktsendiga, sureb vähki · Trull klassi kõige korralikum poiss, tark, isa on saadik · Usukannataja e
annaabi.ee 
