(3, lk 128). Mälu omaduste ja võimete poolest erinevad inimesed suuresti. Erinevused võivad esineda omandamises, säilitamises või reprodutseerimises. On inimesei, kelle omandamisel domineerib nägemismälu, teistel valitseb kuulmismälu, kolmandad on hea motoorse mäluga. Mõned talletavad hästi just emotsionaalselt kinnistatud, teised seevastu loogiliselt seostatud materjali. Individuaalseid erinevusi on ka reprodutseerivate engrammide iseloomus, mõnel domineerivad kujundilised, teisel sõnalised kujutlused. Omandamise kiirus ja maht, reprodutseerimise käepärasus ning kiirus on samuti suurte individuaalsete erinevustega ja võivad kombineeruda mälu teiste isepärasustega. (3, lk 129). 3 Mäluhäirete kliinilised vormid. Ajukahjustused võivad esile kutsuda mäluhäireid. Mitmete psüühiliste häirete korral võib haigetel leida mälufunksiooni mitmesuguseid muutusi. Osal juhtudest on mäluhäired ainult
· Isiklikud kogemused · Areng koolieelses eas oluline · Sündmused; episoodid · ---- autobiograafiline mälu, enesetunnetus, semantiline mälu Semantiline mälu · Skeemid, stsenaariumid, mõisted, nendevahelised seosed (võrgustiku mudel) · Nii mälu kui mõtlemise ühikud · Teadmisi kogutakse · Teadmisi struktureeritakse ümber · Mida rohkem seoseid teadmiste vahel, seda lihtsam meelde tuletada · Verbaalsed ja kujundilised esitused Meeldejätmise strateegiad (mäluvõtted) · Mehaaniline kordamine · Hajutatud kordamine · Mõtestatud kordamine · Grupeerimine sõnadeks või lauseteks · Kujutluspildid · Seostamine situatsioonidega, kogetuga · Seostamine tegevustega · Seostamine emotsioonidega · Grupeerimine hierarhilistesse kategooriatesse · Kokkusurumine · Märkmete tegemine · Subjektiivne grupeerimine Vanuselised iseärasused
ajaoludest. Ta stiilielementide iseärasusteski on tunda dramaatiliselt vaidlevate antiteeside pinget. Kõiges oma võõrapärasuses ja komplevas ebaühtluses on Mülleri eesti keel sõnavaralt rikkalikum ja lausekäikudelt väljendusväärtuslikum kui pärastine Stahli liistudele kangestunud kirkikuzargoon ja ebaloomulik kirjaviis. Mülleri püüdlus elavama esitluse poole on toonud esmakordselt eesti kirjakeelde mõnedki poeetilis-kujundilised võtted. Keeleliselt peegeldavad Mülleri jutlused tolleaegset kirdemurdeliste erijoontega tallinna ühiskeelt, mis on kirja pandud saksapärases ortograafias. 4. Eesti kirjakeele kujunemine. Lühidalt: a) Kelle kirjaviisianarhiat korrastavale grammatikale tugineb varane, saksapärane kirjaviis? Millal see grammatika ilmus, kellele oli suunatud? 1637 Heinrich Stahli grammatika ("Anführung zu der Ehstnischen Sprach") annab
ajaoludest. Ta stiilielementide iseärasusteski on tunda dramaatiliselt vaidlevate antiteeside pinget. Kõiges oma võõrapärasuses ja komplevas ebaühtluses on Mülleri eesti keel sõnavaralt rikkalikum ja lausekäikudelt väljendusväärtuslikum kui pärastine Stahli liistudele kangestunud kirkikuzargoon ja ebaloomulik kirjaviis. Mülleri püüdlus elavama esitluse poole on toonud esmakordselt eesti kirjakeelde mõnedki poeetilis-kujundilised võtted. Keeleliselt peegeldavad Mülleri jutlused tolleaegset kirdemurdeliste erijoontega tallinna ühiskeelt, mis on kirja pandud saksapärases ortograafias. 4. Rootsiaegne kirjandus Eesti Rootsi koloniaalvõimu all 1629-1710 Minu arvates peaks selle küsimuse vastus ühtima küsimuste 6, 7 ja 8 vastustega. Peab jälgima aastaarve. Natuke üldiselt Rootsi aja kohta: Eesti põlisrahva elu kulges XVII saj Rootsi sõjalise võimu tõusu ja seda toetava protestantismi huvisuundades
mälu liigiti: Sensoorne mälu - veidi väiksem Lühimälu- muutusi eriti ei ole Püsimälu- suudavad meenutada loetelust vähem objekte ja vähem detaile kujundist. Intelligentsust saab jagada 2 laialdaseks alaks: 1. Voolav (paindlik intelligentsus)- füsioloogiliselt mõjutatud, tipneb noorukieas ja alaneb samm-sammult läbi täiskasvanuea. Põhineb peamiselt neuroloogiliste ja füsioloogiliste tegurite kiirusel -liigutuste kiirus -induktiivne jäljendamine -mälu kujundilised seosed Need voolavad paljude intellektuaalsete võimete sisse (tajumine, äratundmine, õppimine, analüüsimine, probleeemide lahendamine jne.) Ta on parallelne NS efektiivsuse ja terviklikkusega. 2. Kristalliseerunud intelligentsus- õpitud võime infot töödelda- leida seoseid, langetada otsuseid, analüüsida probleeme ja kasutada õpitud strateegiaid probleemidele lahenduse leidmisel. Need võimed omandatakse nii hariduse kui kultuurikontaktide kaudu
vaidlevate antiteeside pinget. Kõiges oma võõrapärasuses ja komplevas ebaühtluses on Mülleri eesti keel sõnavaralt rikkalikum ja lausekäikudelt väljendusväärtuslikum kui pärastine Stahli liistudele kangestunud kirkikuzargoon ja ebaloomulik kirjaviis. 4 Mülleri püüdlus elavama esitluse poole on toonud esmakordselt eesti kirjakeelde mõnedki poeetilis-kujundilised võtted. Keeleliselt peegeldavad Mülleri jutlused tolleaegset kirdemurdeliste erijoontega tallinna ühiskeelt, mis on kirja pandud saksapärases ortograafias. 5. 17. sajandi ja 18. sajandi alguse eestikeelne juhuluule Juhuluule- mingi sündmuse pidulikustamiseks, tervituseks või pühenduseks kirjutatud (sageli tellitud) tarbeluule. Maarjamaal hakkab juhuluule sugenema XVI sajandil algselt ladinakeelsena. Tekkiva juhuluule autorid leidsid eeskuju Saksamaa aristokraatlikust baroksest
taseme süsteemil on kaks põhilist funktsiooni: · kommunikatiivne, s.o inimestevahelise teabevahetuse ja suhtlemise funktsioon; · tegelikkuse tunnetamise ja üldistamise funktsioon. Kõnefunktsiooni peamiseks koduks on paremakäelistel inimstele aju vasak poolkera.( Roger Sperry , avasuste eest Nobeli preemia) 16 Viimased uurimused näitavad aga et loovmõtlemise juures on sageli otsustavaks just parema poolkera poolt vahendatud kujundilised ja sünteesiva loomuga, tervikut haaravad protsessid. Käitumine põhineb reflektoorsetel protsessidel, kuid kõrgematel loomadel , eriti inimesel on vahetud reageeringud juhtiva käitumisprotsessi rollis asendunud eesmärgipärase, mõtestatud , kultuuri poolt vahendatud ning teadlikult planeeritud aktiivse käitumisega. Kaasaegne psühholoogia on veenvalt näidanud, et inimkäitumise oluliseks vahendajaks on
Sellel kõrgema taseme süsteemil on kaks põhilist funktsiooni: kommunikatiivne, s.o inimestevahelise teabevahetuse ja suhtlemise funktsioon; tegelikkuse tunnetamise ja üldistamise funktsioon. Kõnefunktsiooni peamiseks koduks on paremakäelistel inimstele aju vasak poolkera.( Roger Sperry , avasuste eest Nobeli preemia) Viimased uurimused näitavad aga et loovmõtlemise juures on sageli otsustavaks just parema poolkera poolt vahendatud kujundilised ja sünteesiva loomuga, tervikut haaravad protsessid. Käitumine põhineb reflektoorsetel protsessidel, kuid kõrgematel loomadel , eriti inimesel on vahetud reageeringud juhtiva käitumisprotsessi rollis asendunud eesmärgipärase, mõtestatud , kultuuri poolt vahendatud ning teadlikult planeeritud aktiivse käitumisega. Kaasaegne psühholoogia on veenvalt näidanud, et inimkäitumise oluliseks vahendajaks on
inimkultuuri peamine talletaja ja loomisvahend. Kaks funktsiooni: kommunikatiivne; in vahelise teabevahetuse ja suhtlemise funkts. tegelikkuse tunnetamise ja üldistamise funkts. Kõnefunktsiooni peamiseks koduks on paremakäelistel inimestel aju vasak poolkera. Roger Sperry avastus. Kuigi tavaliselt juhib kõrgemaid intellektuaalseid (keel, loogiline mõtlemine) protsesse vasak ajupoolkera, on loovmõtlemise juures sageli otsustavaks just parema poolkera poolt vahendatud kujundilised ja sünteesiva loomuga, tervikut haaravad protsessid (kunstis, filosoofias, matemaatikas, loodusteadustes). Vasak ajupoolkera on asendamatu tulemuste vormistamisel, praktilise ja teoreetilise tegevuse keelelisse mälukoodi tõlkimisel ja suhtlemisel. Biheivioristlik lähenemisviis, mille kohaselt kindel välisärritaja kutsub esile kindla erutuse ja kindla ennustava reaktsiooni, on oma populaarsuse kaotanud. Välisärritaja ei määra üheselt käitumist
annaabi.ee 
