2) Mullastik on väga mitmekesine. Suurel Hiina tasandikul ja Jangtse keskjooksualal valdavad põllustatud alluviaalmullad, Kirde-Hiinas Mandzuuria tasandikul stepi ja metsastepi mustmullad, mägedes metsapruun- ja leet-pruunmullad ning segametsade kamar-leetmullad. Kagu-Hiinas vahelduvad lähistroopilised kolla- ja punamullad orgude ferralliitmuldadega. Lõuna-Hiinas valdavad punased ferralliitmullad. Lössiplatoo keskosa katavad stepi mustmullad, äärealasid kuivstepi kastan- ja pruunmullad. Mitmel pool mägedes on ülekaalus metsapruunmullad. Kuivadel lavamaadel ja loodeosa suurtes nõgudes valdavad kuivstepi kastanmullad ning poolkõrbe pruunmullad ja kõrbe-hall-pruunmullad. 3)Hiina on mägine maa: ainult 16% riigi alast asub madalamal kui 500m, 26% 500-1000 m kõrgusel ja 58% kõrgemal kui 1000m. Pinnamoe poolest jaguneb riik kolmeks: Tiibeti kiltmaa ja tema kõrged ääremäestikud, läänepiirilt Kirde-Hiinasse ulatuvate kõrgtasandike ja mäestike
mitmesuguse huumusesisaldusega, kõrge produktsioonivõime ja jõudsa aineringega) ning segametsade kamar-leetmullad (alustevaesel lähtekivimil tekkinud muld). Kagu-Hiinas vahelduvad lähistroopilised kolla- ja punamullad (rohkesti mittesilikaatseid raud- ja alumiiniumoksiide sisaldavad) orgude ferralliitmuldadega. Lõuna-Hiinas valdavad punased ferralliitmullad. Lössiplatoo keskosa katavad stepi mustmullad, äärealasid kuivstepi kastan- ja pruunmullad. Mitmel pool mägedes on ülekaalus metsapruunmullad. Kuivadel lavamaadel ja loodeosa suurtes nõgudes valdavad kuivstepi kastanmullad ning poolkõrbe pruunmullad ja kõrbe-hall-pruunmullad. Maaparandus Maaparandusest kasutatakse Hiinas niisutust, drenaaži, mudastumist ja jõgede kontrolli. Hiinas on 74 miljonit ha niisutatud maad (67,7 % haritavast maast). Vastavalt statistikaametile on niisutatud maad maailmas vahemikus
AEB profiil meenutab leetunud mulda, kuid solod on leelisene ja küllastunud neeldunud Na +- ga. Solod levib metsastepi- ja stepinõgudes. Solonets Sooldunud muld, mille pindmises kihis lahustuvad soolad puuduvad, kuid on rohkesti neeldunud Na +. Solonets võib kevadel ja suvel, kui ülekaalus on aurumine, muutuda solontsakiks või sügisel, kui sademed ületavad aurumise, tekkida solontsakist. Perioodilise läbiuhtumise korral võib solonets areneda solodiks. Levib stepi-, kuivstepi- ja kõrbevööndeis, parandamise võtteiks on kipsimine ja väävelhappega hapestamine. Solonets Solontsakk Sooldunud muld, mille pindmises kihis on üle 1% lahustuvaid sooli ning mis on küllastunud neeldunud Na+-ga. Solontsakk tekib kuivstepi- ja kõrbenõgudes vee aurumise tagajärjel, soolajärve kuivamisel, aga ka kuival aastaajal solonetsist
Euraasia stepi ja metsastepi üks omapärasemaid loomi on pimerott. Ta on pime ja sabata maa-aluse eluviisiga loom, kes närib oma käike mulda ja on seega parim mustmuldade kobestaja. Rohtlates leidub ka arvukalt roomajaid. Joonis 3 Rohtlahaukurid 4 6. INIMENE ROHTLAS Parasvöötme rohtlad on pika aja vältel olnud tugevasti mõjutatud inimtegevusest. Oma tänapäevase ilme on kuivstepi-ja poolkõrbealad Ukrainas, Venemaal ja Kasahstanis saanud kõigepealt rändkarjakasvatajatelt ja sõdalastelt, hiljem lisandus sellele pikaajalise põlluharimise mõju. Peamine rohtlavööndis kasvatatav kultuur on nisu. Metsastepis, kus sademeid on rohkem, kasvavad hästi suhkrupeet, sojauba, päevalill, maapähkel. Kaug-Ida kuuma suvega kasvab metsastepis isegi puuvill. Rohtlate kuivemad piirkonnad sobivad karjamaadeks. Kariloomadest kasvatatakse
· Kanadas on eripärased mullad. Põhjas on tundra ja lammimullad. Himaalaja nõlvul paiknevad vastavalt oksametsad keltsamullad. Ida osas on oksametsa leetmullad. kõrgusvööndeile pruunid metsamullad, leet- ja kamarmullad. Kesk osas on kuivstepi kastanmullad ja stepi ja metsastepi Hindustani poolsaar on eelkambriumi platvorm, millel loodes mustmullad. Kanadas on ka soomullad ja metsa hallmullad. lasuvad paksud basaltkatted. Valdav on 300-800 m kõrgune Nad on ebaviljakad. Loodustingimused on soodsad
Rohtlates leidub ka arvukalt roomajaid. Inimene rohtlas Parasvöötme rohtlad on pika aja vältel olnud tugevasti mõjutatud inimtegevusest. Stepitasandikud on olnud sobivateks aladeks rändkarjakasvatajate hõimudele. Taolised suured rahvaste rändamised toimusid harilikult võrdlemisi aeglaselt. Püstitati jurtad ja elati üle karm talv. Edasi liiguti siis, kui karjamaad olid end ammendanud ning veevarud otsas. Oma tänapäevase ilme on kuivstepi-ja poolkõrbealad Ukrainas, Venemaal ja Kasahstanis saanud kõigepealt rändkarjakasvatajatelt ja sõdalastelt, hiljem lisandus sellele pikaajalise põlluharimise mõju. Stepivööndi põhjaosas ja metsastepis, kus levivad huumusrikkad mullad, on mitmete sajandite kestel tegeldud maaviljelusega. Siin kasvatatakse maisi, nisu, otra, päevalille. Suured põllumassiivid on aja jooksul huumusest vaesunud ja kevadised vihmasajud on uuristanud maapinda uhtorge. Erosiooni tõttu on
htm 1. 6 Mullastik Mullastik on väga mitmekesine. Suurel Hiina tasandikul ja Jangtse keskjooksualal valdavad põllustatud alluviaalmullad, Kirde Hiinas Mandzuuria tasandikul aga stepi ja metsastepi mustmullad, mägedes metsapruun- ja leet-pruunmullad ning segametsades kamar-leetmullad. Kagu Hiinas vahelduvad kolla- ja punamullad orgude ferralliitmuldadega. Lõuna Hiinas valdavad punased ferralliitmullad. Lössiplatoo keskosa katavad stepi mustmullad, äärealasid kuivstepi kastan- ja pruunmullad. Mitmel pool mägedes on ülekaalus metsapruunmullad. Kuivadel lavamaadel ja loodeosas suurtes nõgudes valdavad kuivstepi kastanmullad ning poolkõrbe pruunmullad jakõrbe- hallpruunmullad. Maaharimist raskendab ulatuslik erosioon. Maailma Maad (EE 15. köide... 2007: 188) 1.7 Taimestik ja loomastik Hiina taimestik on sama vaheldusrikas kui Hiina maastik. Tiibetis valitseb iseloomulike rohttaimede ja lilledega mägitundra
alumistes kihtides põhjavette sattunud orgaanilise aine osalusel süvagleistumine. Pidev gleistumine tekitab mulda sinaka või roheka horisondi (G), ajutise või perioodilise gleistumise korral tekivad mullahorisontidesse sinakad ja rohekad plekid, laigud ja sooned. · Sooldumine on lahustuvate soolade (Na2CO3, Na2SO4, NaCl, MgSO4, CaSO4, CaCl2, MgCl2) ning neeldunud Na+ kogunemine mulda. Sooldumine esineb kõrbe-, poolkõrbe- kuivstepi- ja stepivööndis, kus aurumine ületab sademete hulga, aga ka mujal, kus kivimid sisaldavad murenemisel ja mullatekkel vabanevaid soolasid või mullaprotsesse mõjutab soolane merevesi. Sooldumise laad oleneb sooldunud kihi sügavusest, soolade hulgast ja koostisest. Väär inimtegevus põhjustab sekundaarset sooldumist. · Ferralisatsioon on mullatekkeprotsess, kus muld rikastub raud- ja alumiiniumoksiidide
annaabi.ee 
