o Eestis kasutatakse peaaegu 1 milj. m 3 põhjavett ööpäevas. o Pinnavett kasutatakse joogiks vaid Tallinnas ja Narvas. o Põhjavee kaitse eeldab tema seisundi pidevat jälgimist, milleks üle kogu maa on rajatud põhjavee reziimi uurimise võrk. o Põhjaveevaru aitaks taastada karstilehtrite säilitamise toitealadel, mistõttu tuleks vältida nende täitmist kultuurtehnilistel töödel. o Põhjaveevaru taastaks oluliselt kuivendusega ärajuhitava vee suunamine kurisutesse või vertikaalse drenaazi ehitamine. o Kuumaveeallikates võib veetemperatuur olla väga erinev, ulatudes mõnes allikas isegi keemistemperatuurini. Vesi sisaldab mitmesuguseid lahustunud gaase ja mineraalsooli, mistõttu seda kasutatakse ravimineraalveena. Kuumaveeallikate juurde on rajatud palju kuurorte, näiteks Vichy Prantsusmaal ja Karlovy Vary Tsehhis. o Geisrid on perioodiliselt purskuvad kuumavee- ja
materjalidest; ehitusmaterjal peaks olema tulevikus taaskasutatav või keskkonnaohutult utiliseeritav; kasutatakse võimalikult väikese allergiariskiga ehitus ja viimistlusmaterjale taastuvate energiaallikate kasutamine päikeseenergiat salvestavad konstruktsioonielemendid materjalid ja konstruktsioonid, mis ei soodusta õhu konditsioneerimist Asukohta valiku põhimõtted Hea päikesevalguse ligipääs Arvesta valdavate tuulesuundadega Vali ehituseks kallakuga ala Vali hea kuivendusega koht Vali sobiva pinnasega koht Väldi soised paiku Näe ette toidu kasvatamise võimalused Leia puhta vee saamise võimalused Ära hävita ise ilu seda otsides Ehituse Põhimõtted Planeeri majja massiivseid osi, mis salvestavad soojust Kasuta aknaid nii kütte, kui jahutuse eesmärgil Tee majale maksimaalselt hea soojustus Väldi fossiilsete kütuste kasutamist Keemilisi ühendeid sisaldavate materjale tuleks vältida Loodusliku ventilatsiooni kasutus
lokaalne, regionaalne, globaalne); • kestvus (ajutine/pidev, lühiajaline/ pikaajaline) Kaudne mõju • Kaudsed ja sekundaarsed mõjud on tavaliselt vähem selged, ilmnevad hiljem või avalduvad kaugemal mõju allikast. (Nt: Saasteainete bio-akumulatsioon ja bio-magnifikatsioon toiduahelas põllumajanduslike pestitsiidide kasutamisel; stress ja häired ühiskonnas seoses liiklustiheduse kasvuga; teedeehitusega kaasnev müra; Kuivendusega seotud põhjavee taseme langus; Muutused taimkattes peale maakuivendust) Kumuleeruvad/kujuvad efektid • Progresseeruv keskkonna degradatsioon kasvab aja jooksul kõigi tegevuste koosmõjul alal või regioonis, kus iga üksiktoime isolatsioonis poleks oluline. • Sellised mõjud võivad kasvada liiklustiheduse kasvuga, põllumajanduses kasutatavate saagikust tõstvate ja intensiivsema tootmise kemikaalide koostoimed, jne. • Kavandatava projekti keskkonnatoimed, tuleb
Sisseuhte- ja eluviaalsed horisondid selles mullaprofiilis puuduvad.On tekkinud karbonaadivaesetel settelistel lähtekivimitel kõrgele ulatuva lubjarikka põhjavee mõjul. Küllastumine toimub kapillaarse mullavee alt ülessse liikumise abil.Keemine puudub, kuid laboratoorne pH on üle 5,6, mis on ka piiriks küllastunud ja küllastumata gleimuldade vahel. (Kõlli, R. ja Lemetti, I. 1999). Seal kasvav mets on sobilik antud mullale. Muld oli liigniiske. Seda annaks parandada kuivendusega. Kokkuvõte Teostasime kaeveid Järvselja Katse- ja Õppemetskonnas, kvartalis number 228. Kokku tegime 5 erinevat kaevet, millest üks osutus turbamullaks. Kokku oli seal 5 erinevat mulda: küllastumata gleimuld, leetunud gleimuld, küllastunud gleimuld, gleistunud mõõdukalt leetunud leedemuld ja soomuld. Huvitav oli see, kuidas juba paarikümne meetri pealt võib muld mõningal määral varieeruda. Välipraktika käigus omandasime vajalikud teadmised teostamaks individuaalselt
Sagedaseks nähtuseks on olnud soo levimine kinnikasvanud veekogu piiridest ümbritsevale maale. Soost valguva vee ja niiske kliima tõttu levisid niiskuslembesed taimed sooservast iga aastaga ikka kaugemale, põhjustades ka seal turba tekkimist ning seega soo pindala pidevat suurenemist. Niisiis, soo säilitab oma arenguloo turbas. Soode areng sõltub aga soo geneesist. Soode veereziim Sood on suured vee akumulaatorid. Turbalasundis on vett 89 - 94 %. Seejuures ka kuivendusega ei saa soode veesisaldust oluliselt vähendada. Vee vähenemine soodest sõltub peamiselt aurumisest. Vee liikumine turbas sõltub turba lagunemisastmest. Vee liikumine on aeglasem suure lagunemisastmega turbas. Veetase turbapinnases oleneb reljeefist, kliimast ja kuivenduskraavide olemasolust. Veetase pole soos horisontaalne, see jälgib reljeefi. Kliima mõjul veetase soos mõnevõrra kõigub, aurumine soost sõltub veetasemest. Kui veetase ulatub
peab põhjavesi olema selle alusest 0,5 m allpool. Spordiväljakutel võetakse mõnikord kriteeriumiks pinnavee eemaldamiseks vajalik aeg. Kuivendusintensiivsuse kriteerium on kokkuvõtlikult nõue, mida esitab põllumajanduslik tootmine maaparandusele. Kuivendusintensiivsuse alus näitab, mille põhjal on vajalik intensiivsus määratud e. millise tootmistingimuse parandamiseks on vaja maad kuivendada. Kuivendusintensiivsuse klassikaliseks aluseks on taimekasvutingimused, s.t. kuivendusega tuleb luua selline veereziim, mis oleks igati soodne teatud liiki kultuuride kasvatamiseks ja tagaks nende maksimaalse saagi. Seoses põllutööde mehhaniseerimisega on viimasel ajal arvestatud ka teise alusega: pinnase kandevõimega. Selle järgi peab kuivendatud ala veereziim olema selline, mis tagab põllutöömasinate tööks vajaliku pinnase tugevuse nn. kriitilistel perioodidel - kevadise maaharimise ja sügiseste koristustööde ajal. Optimaalne on selline
võimaldab pumbata vett välja iga trümmi ahtriosa mõlemas pardas asuvatest pilssidest ( ). Vesi satub sinna: metalli higistamine, trümmide pesu, torude leke, leke korpuses. Veetaseme kontrolli teostatakse iga vaht (vahel sagedamini) mõõdetakse läbi mõõtetoru (peilimistoru) (), andur. Kuivendussüsteem on kaubalaevadel on harilikult keskne e. tsentraalne vaid mõni kaugemal asuv ruum (ketikast, vöörpiik jt.) on autonoomse kuivendusega, vältimaks liiga pikki torustikke. Kaevud (bilge well) on pumpade imitorude ummistuste vältimiseks varustatud kaitsesõeltega Neid puhastatakse peale iga lossimist, eriti puistlasti lossimist. Ballastisüsteem on vajalik ballastvee võtuks, ümber- ja väljapumpamiseks. (differendi (trimmi) või kreeni muutmiseks, süvise suurendamisekst, kui laev on ilma lastita=ballastis, püstuvuse muutmiseks Ballasttankid asuvad: kahekordse põhja vahel, vöör- ja ahterpiigis (), pardatankid
vastupidisel juhul on tavaliselt tegemist nõutavast madalama intensiivsusega. Kuivendusintensiivsuse alus näitab, mille põhjal on vajalik intensiivsus määratud e. millise tootmistingimuse parandamiseks on vaja maad kuivendada. Kriteerium on mõõdetav kvantitatiivne suurus, mida saab aluseks võtta detailvõrgu projekteerimise aluste väljatöötamisel ja ehitatud süsteemide kvaliteedi hindamisel. Kuivendusintensiivsuse klassikaliseks aluseks on taimekasvutingimused, s.t. kuivendusega tuleb luua selline veereziim, mis oleks igati soodne teatud liiki kultuuride kasvatamiseks ja tagaks nende maksimaalse saagi. Seoses põllutööde mehhaniseerimisega on viimasel ajal arvestatud ka teise alusega: pinnase kandevõimega. Selle järgi peab kuivendatud ala veereziim olema selline, mis tagab põllutöömasinate tööks vajaliku pinnase tugevuse nn. kriitilistel perioodidel - kevadise maaharimise ja sügiseste koristustööde ajal. Kuivendusintensiivsuse kriteeriumiks
lastitankide pesu) Kuivendussüsteem võimaldab pumbata vett välja iga trümmi ahtriosa mõlemas pardas asuvatest pilssidest ( ). Vesi satub sinna: metalli higistamine, trümmide pesu, torude leke, leke korpuses. Veetaseme kontrolli teostatakse iga vaht (vahel sagedamini) mõõdetakse läbi mõõtetoru (peilimistoru) andur. Kuivendussüsteem on kaubalaevadel on harilikult keskne e. tsentraalne vaid mõni kaugemal asuv ruum (ketikast, vöörpiik jt.) on autonoomse kuivendusega, vältimaks liiga pikki torustikke. Kaevud (bilge well) on pumpade imitorude ummistuste vältimiseks varustatud kaitsesõeltega Neid puhastatakse peale iga lossimist, eriti puistlasti lossimist . Ballastisüsteem on vajalik ballastvee võtuks, ümber- ja väljapumpamiseks. (differendi (trimmi) või kreeni muutmiseks, süvise suurendamisekst, kui laev on ilma lastita=ballastis, püstuvuse muutmiseks
Kraavide kasutamine põllumajanduslikul maal on otstarbekas: Turvasmuldade eelkuivendamisel, kivistes pinnastes (pealmises, 1 m tüseduses pinnasekihis on üle 30 cm läbimõõduga kive vähemalt 2% pinnase mahust), heinamaade kuivendamisel, väga suure rauasisaldusega pinnastes, kus Fe++ sisaldus põhjavees on üle 14 mg/l, aladel, kus paas on maapinnale lähemal kui 1 m; seal, kus suubla kõrge veetase ei võimalda kasutada drenaaži; kui kuivendusega taotletakse pinnavee kiiret ärajuhtimist. sobivate geoloogiliste tingimuste korral (näiteks õhuke turvas jämedal liival, kus kraavide vahekaugus kujuneb suureks) Kraavkuivendust kasutatakse ka põllul, kui ei ole muude kuivendusviiside kasutamine tehniliselt võimalik või majanduslikult põhjendatud. Selliselt on kuivendatud looduslikud rohumaad, jõgede lammid, kus poldrit pole rajatud. Drenaaži ehitamise ja filtermaterjalide kasutamisel hästilagunenud turbaga aladel tuleb
annaabi.ee 
