Kuidas teha reaktsioonivõrrandeid (0)

Marid  
Nimetused
Marid ehk  marilased  on soome- ugri  rahvas Venemaal  Volga   keskjooksul .
Enesenimetus mari tähendab 'inimene' või '(abielu)mees'. Varem nimetati marisid tšeremissideks 
aga kergelt halvustava varjundiga nimetusest "tšeremiss" loobuti Nõukogude Liidus 1930. aastail 
maride  enesenimetuse kasuks, ent rahvusvahelises teaduskirjanduses kohtab seda etnonüümi tänini. 
 
Asuala
Marid elavad põhiliselt Kesk- Volgamaal , Vjatka ja Vetluga jõe vahelisel tasandikualal 
(niidumarid) , aga ka Volga kõrgel paremkaldal (mäemarid) ja Baškiiria kirdeosas ( idamarid ) . 
Maridel on Vene Föderatsiooni  koosseisus  oma vabariik Mari El, , mille pealinn on Joškar-Ola 
(mari k 'punane linn', tsaariajal Tsarevokokšaisk).Piirneb Nžni  Novgorod oblasti  ,Kirov Oblasti , 
Chuvashia Vabariigiga ja Tatarstan Vabariigiga.
 
Arvukus
2002. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 604 298 mari. 56 119 neist määratles end niidu-
idamaridena ning 18 515 mäemaridena. Ülejäänud olid lihtsalt marid, põhiliselt niidumarid. 1989. 
aastal elas samal territooriumil ligi 643 698 mari. Maride arvukus on seega märgatavalt langenud, 
põhjuseks eelkõige postsotsialistlik demograafiline kriis. 2002. aasta andmeil elas 51,7% maridest 
oma autonoomse vabariigi territooriumil ning nad moodustasid 42,9% sealsest rahvastikust. 
Peaaegu pooled Mari El'i elanikest olid  venelased , küllalt palju on ka tatarlasi. Väljaspool oma 
vabariiki elab kõige  arvukamalt  marisid Baškiirias (idamarid) ja  Kirovi  oblastis, aga ka mujal Kesk-
Volgamaal ja Uraalis.
Keel
Mari keel kuulub soome-ugri keelte volga rühma ning selle lähimaks sugulaskeeleks loetakse 
mordva ( ersa  ja mokša) keelt. Mari keel jaotub kolmeks üpris erinevaks murdeks (niidu-, mäe- ja 
idamari), mis omakorda jaotuvad veel terveks  reaks  alammurreteks. Niidu- ja idamari  murded  on 
teineteisele lähemal, sest idamarid hargnesid niidumaridest alles 17.-18. sajandil. 1989. aasta 
seisuga oli maride emakeelsus 81,9%. 2002. aasta rahvaloenduse andmeil oli Venemaa maride 
emakeelsus 76,8%.
Maridel on kaks kirjakeelt (niidu- ja mäemari), mille juured ulatuvad tagasi 19. sajandi lõppu. 
Ametlikult kehtestati kaks  standardiseeritud  kirjakeelt 1937. aastal toimunud keeleteaduslikul 
konverentsil. Mõlemad kirjakeeled põhinevad kirillitsal, vene keeles puuduvate häälikute tarvis on 
lisatud mõned tähed.
Mari Vabariigis on kolm ametlikku keelt - niidumari, mäemari ja vene keel. Kahe mari kirjakeele 
olemasolu on keelesituatsiooni komplitseerinud ning andnud teatud trumbid kätte vene keele eest 
seisjaile. Võrreldes teiste idapoolsete soome-ugri vabariikidega, on mari keele positsioonid 
kohalikus ühiskondlikus elus siiski suhteliselt head. Marimaal on isegi marikeelseid  koole  (eelkõige 
algkoolid), probleeme on aga olnud marikeelsete õpikutega.
 
 
 
Mari El  vapp
Mari El  lipp

Document Outline

• Marid 
  • Nimetused
  • Asuala