õhk on soe, siis vee molekule on seal rohkem, külmas keskkonnas on vee kogus õhus tunduvalt väiksem. Nüüd kui soe õhk satub kokku külma pinnaga siis õhk selle läheduses hakkab jahtuma ning nii vabanevad ka vee molekulid õhust pudeli peale. Seda nimetatakse kondenseerumiseks. 8.Vee pindpinevuse uurimine ,vee tilkumise uurimine Uurisin vee piiskasi märgunud pudeli peal (vaata eelmist punkti 7.) ning oli märgata kuias vesi on justkui pool kera , mitte ei valgu laiali. Selle põhjus on järgmine : vedeliku sees on iga molekul ühtlaselt ümbritsetud teiste samasuguste molekulidega. Vee piiril, on molekulid seotud vees olevate molekulidega ning väljast gaasis leiduvate molekulidega. Kuna väljas(gaasis) on molekule vähem, siis pindmisel kihil on tõmme ainult vedeliku suunas. Nii tekib väike niitsike,kuna tõmbe jõud takistab veepiisal laialivalgumast. Sama nähtus on ka vee tilkumisel
8. Too näiteid vabadusliikumiste arengu kohta. 1) 1986-1987 keskkonnakaitse alased liikumised 2) 23.augustil 1987 MRP salaprotokollide avalikustamise nõue 3)1988. a. kevad-suve laulev revolutsioon Eestis 4) 23. augustil 1989 toimus Balti kett. 9. Mida tähendas Breznevi doktriinist loobumine? Iga rahvas valib ise oma tee. 10. Millistes Ida-Euroopa maades toimus võimu üleminek demokraatlikele jõududele rahumeelselt? Poola, Ungari, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Bulgaaria. 11. Kuias sai teoks kahe Saksa riigi taasühinemine? Taasühinemine toimus valemi järgi 2+4, esmalt kaks Saksa riiki ja seejärel Teises maailmasõjas võitnud maad. Septembris 1990 lõppes NSV vastuseis ja 3.oktoobril ühineti.
fütomass-kõikide taimsete organismide kogumassinimekvivalent-ühe inimese tekitatud keskmine reostus ööpäevas,so. 54gintegratsioon-liituminekeskkondtingimustekompleks,milles biosüsteem asubkineetilineenergiakonkreetinetegevus,valgusenergia,soojusenergiakoaktsioonid-organismide vastastikused suhtedkohanemine- pöörduv,ontogeneeetilinekontiinum-pidevuslevik-liigi territoriaalne paiknevusliigierisus-näitab,kuias antud ala isendite koguarv jaotub erinevate liikide vahelliigirikkus-näitab erinevate liikide arvu antud alal liik-bioloogilise süstemaatika tähtsaim üksus,on niisugune väikseim organismirühm, mis sellesse rühma mittekuuluvate ristudes ei anna paljunemisvõimelisi järglasi logistiline kasv- populatsioon kasv on algul aeglane,seejärel kiireneb looduskaitseühiskondlikud ja riiklikud meetmed,mis peavad tagama loodusvarade otstarbeka kasutamise,taastamise ja
kirjeldada. Nende võimalused ja vahendid, millega tegelevad. Kui me lammutame lahti selle mis on ja paneme uuesti kokku, siis saame parema organisatsiooni. Dekonstruktsioon. Nende jaoks on võimuküsimus väga oluline. Organisatsiooni liikmed ei pruugi aru saada, et mingid küsimused suruvad nad alla. Eriti kui tõde on aktsepteeritud. Siis järelikult käitun vastavalt ja ei saa aru, et oleks võimalik teha ka teisiti. Postmodernism pakub hea võimaluse seletada, kuias võimusuhted tekkivad. Nt keegi paneb ühe paberi päevaks peitu. Informaalne võim. Ajaloolised koolkonnad üritasid leida universaalseid reegleid, mis kehtiksid kõikide maailma organisatsioonide kohta. Küsimus on, et kui hästi me neid reegleid rakendame. Rääkisid ühiskonnast. Kriitiline lähenemine, vastasseisu küsimus. Allasurutud ja valitsevad klassid. Postmodernistid ütlevad, et hoolimata sellest, et
Kuum vesi on kasutatav energiaallikana. Mitmed vulkaanilised piirkonnad on kaasajal turismiobjektiks. Millest sõltub maavärina tekitanud purustuste hulk: maavärina tugevusest, ehitiste tugevusest, koha kaugus epitsentrist, kas sellega kaasneb tsunami Millest sõltub maavärina tekitanud ohvrite arvu: rahvastiku tihedused selles piirkonnas, kellaajast, hiatussüsteemid ja evakueerimisvõimalustest, kas sellega kaasneb tsunami. Too näiteid, kuias on võimalik maavärinaga kaasnevaid purustusi vältida või vähendada: peab olema hea seismilise moitooringu võrk. keskkonnaprobleemid: muldade hävimine, põhjavee taseme alanemine, põhjavee reostumine, tuuleerosioon, pinnase reostumine, õhusaaste, maapinna sissevarisemine (langatuslehtrid), maapinna soostumine, teiste loodusvarade hävitamine jne. sotsiaalsed probleemid: ühekülgne tööhõive, soolised disproportsioonid,
Selle moodustasid maavaldajatest aadlikud. Kõikide rüütelkondade liikmed käisid koos Maapäeval. Maapäev käis koos iga 3 aasta tagant. Maapäev oli kõige kõrgem otsustusorgan. Maapäeva retsess: seal avaldati vastuvõetud otsused. (Kindral)kuberner kinnitas otsused need avaldati patendina. Talupojad said seadustest teada kirikus. Loodi Maanõunike Kolleegiumid, mis käisid koos Maapäeva vahelisel ajal. MK tegutses kuberneri juures, aidates kuberneril antud alasid valitseda. Kuias maanõunikuks sai? Oli eluaegne. Esimesed maanõunikud valiti, hiljem hakati neid juurde nimetama nende endi poolt. Saaremaal ja Liivimaal maanõunikud valiti Maapäeval. Kohtusüsteem: Eri kohtud eri seisuslikele. EESTIMAA LIIVIMAA Adrakohtunikud: Sillakohtunikud · Talupoegade tagaotsimine · Talupoegadevahelised tülid
• Kogu tema filosoofia lähtekoht • Talle ei piisa traditsioonilisest, teaduslikust, tõenäolisest teadmisest. Ta vaatleb olemasolevaid raamatutarkuse ja hariduse liike ja tõdeb, et need ei paku vastust küsimusele, kas saab midagi tõsikindlalt teada • Teaduseid õppides avastas üha rohkem oma teadmatust • Hindas koolides õpetatavat • Aga olemasolev teadmine ei vasta tõsikindluse nõuetele 5. HING JA KEHA • Kas inimesel esineb keha kui ka vaim? Kuias keha ja vaim omavahel seotud? • Dualism - inimesel on keha ja vaim, mis mõjutavad teineteist DESCARTES ON • Monism - füüsilised tähtused on ühtlasi vaimunähtused või ka vastupidi • Nt. tänapäeva neuroteaduses on seisukoht, et meil on olemas ainult keha ning hinge asemel on üksnes neuroloogilised protsessid ehk ajust toimuvad muutused • Subastants - miski, mis enda olemasoluks ei vaja midagi muud peale iseenda
On ka neid, keda riigikontroll ei puuduta, aga nende võimuses on võimu kasutada. · Ootustele vastamine kliendid. Peaks pidama dialoogi ja peaksime seda väljendama ja hea tulemus peaks sündima dialoogi tulemusena. · Sotsiaalne kulu ja kasu, mida me tunneme mis on selle asja hind ja mis me siis saame kui me nii teeme. Kõik osapooled peavad mõistma, mis toimub ja oma mättale väga kinni ei tohiks jääda. Teeme ära on konkreetne näide, kuias sotsiaalne vastutus on ühiskonnas kanda kinnitanud. Mis on kultuur? Kultuur on kõik see, mida ei anta edasi geneetiliselt ja kõik see, mis meie elu puudutab. See on see, mis antakse edasi õpetades, vahetu kogemusega. Inimese suhtes on see ikkagi tehislik. Kultuur pole ainult kõtgkultuur (riietus, söömisharjumused, tervitamine jne). Inimene erineb loodusest edasiantava kogemuse mõttes. Inimene sünnib väga väheste oskustega, mis puudutab ellujäämist. Loomadel see nii ei ole.
142. Mida tähendal laokulu 21%? Mida väiksem on laokulu seda efektiivsemalt töötavad ostuosakond ja ladu. 143. Millistest kulukomponentidest koosnevad tellimiskulud? Tellimiskulud on muutuvad kulud, mis on seotud ostudega ja tähendavad neid kulusid, mis on põhjustatud tellimuste toimetamisest lattu ja mida ei oleks sündinud ilma tellimusteta. 144. Millisesse vahemiku jääb üldjuhul laokulu koefitsendi väärtus? Enamasti vahemikku 10-30 % 145. Kuias muutub tellimiskulu tooteühiku kohta kui tellimuspartiid suurendatakse? Tellimiskulud on tooteühiku kohta väiksemad, kui ühe ja sama tellimusega tellitakse suhteliselt suured kogused erinevaid. Pikema tellimuse tegemine on küll töömahukam, kuid osa tellimusega seotud kulusi on ühesugused, sõltumata selle suurusest. Ka veokulud tooteühiko kohta on väiksemad suurte trantsporditavate koguste puhul. 146. Mida tähendab ,, tellimuste poolt juhtav totmine ,,?
,,uued sotsiaalsed liikumised") kui ka ,,paremalt" (konservatiivid) => tegemist suurel määral ka poliitilise probleemiga: kuidas saavutada paremat kooskonna/kogukonnatunnet? Või: Kuidas kaitsta kooskonda lagunemise eest? * vanasti nn. utoopiliste sotsialistide kommuuniideed ja kommuunikatsed. Hiljem nt. roheliste, alternatiivete eluviiside pooldajate katsed # aga ka nt. usulised kogukonnad (Ameerikas nt. Amish'id) * nt. linnaplaneerimises on püütud leida viise, kuias toetada ,,kogukonnavaimu" teket * sotsiaalfilosoofiline ja poliitiline mõttesuund kommunitarism (communitarianism): arusaam, et kogukond on indiviidi alus, mitte vastupidi. Poliitilises plaanis: trad. moraali toetamine, riigi võimu ja ressurside vähendamine (ideega, et inimesed is korraldavad oma eluks vajalikud teenused kooskonna baasil) - Kooskonna taastamine ja kaitse on üks asjadest, mida on loodetud saavutada nn. kodanikeühiskonna (Civil Society) abil
annaabi.ee 
