urbi, isegi kanarbikku. Aganaleiba tuli pärituult süüa, vastutuult süües läksid aganad silma. Ka on teada, et aganaid olevat lisatud teradele seni, kui terade ja aganate segu kühvliga vastu seina visates enam teradele iseloomulikku krabinat kuulda ei olnud. Aganane leib oli must ja rabe nagu turvas. jõululeib- enamasti tehti hapendatud rukkijahust. Tava leivast erines jõululeib oma erilise kuju poolest. Tehti seakujulisi, kuhikuga, auguga, et saaks küünla hiljem kaunistuseks panna. Jõuluorikas oli pikerguse kujuga, küllaltki suur ja sellest vormiti siga, sõrmega tehti keskele maagiline viiskand. Jõululeib oli ümara kujuga läbimõõduga u 31 cm ja kõrgusega 12 cm. Kuhikuga leibadele löödi või vajutati sõle, söe, põrsaluu või võtmega märgid sisse. Sageli tehti jõululeivale rist peale. Kolmas erikujuline leib oli näärikakk ehk nääris, mida tehti sageli odrajahust.
anti päevas neli korda süüa. Leiba anti aga ainult kahel söögikorral harilikult linnupetteks ja lõunaajal. Jõululeib Traditsioonilised jõululeivad tehti enamasti hapendatud rukkijahust. Pühadeleivad erinesid argipäevaleibadest oma erilise kuju poolest. Teateid erikujulistest jõululeibadest on juba 19. Sajandi algusest. Jõululeib võis olla mõne looma kujuline näiteks seakujuline, kuhikuga (imiteerides viljakuhja), auguga, millesse võis hiljem asetada küünla. Jõuluorikas oli pikerguse kujuga. Sellele anti sea kuju. Üks ots vormiti seapea moodi, külgedele märgiti mügerikkudega jalakohad. Jõuluorika pikkuse ja raskuse kohta on ka üpris täpseid teateid. Eesti mandrilt on andmeid 1,5 jala pikkusest seakujulisest jõuluorikast, millel olid nina, sõõrmed ja silmad. Seljal oli 45 jutti, nende vahel harjaseid meenutavad kühmukesed. Hiiumaal on jõuluorikale
kogunenud uriini tagasivoolu kusejuhadesse. Kusepõis on vaagnapõhjas pärasoole ja suguorganite all asetsev muutuva suurusega pirnjas uriinireservuaar. Kusiti ehk ureetra erineb sugupooliti. Emaskusiti on lühike torujas organ, mis põiekaelast sisemise kusitisuudme kaudu suundub taha- üles, avanedes tupe ja tupeesiku piiril ventraalselt. Isaskusiti ulatub põiekaelast alates peenisetipuni. Rinnaõõs- sarnaneb külgedelt lamendunud viltsuse alusega kuhikuga, mida väliselt ümbritsev luine rinnakorv koos sellele kinnituvate struktuuridega.Läbilõikes koosneb rinnaõõne sein järgmistest kihtidest : nahk, pindmine kerefastsia koos nahalihasega,süva kerefastsia,lihased koos luudega ja rinnakorvisisene.Rinnaõõs rinnakorvist tunduvalt väiksem. Kõhuõõs- asetsev rinna-ja vaagnaõõne vahel,olles neist ruumikam.Kõhuõõs ulatub ulatuslikult ka rinnakorvi sisemusse.Kõhuseinad koosnevad mitmest kihist.Eristatakse
Täiskasvanud veise luud sisaldavad vett keskmiselt 50%, rasva 15%, osseiini 12% ja mineraalaineid 13%. Luu anorgaanilise aine peamiseks koostisosaks on kaltsiumfosfaat (u.85%). Organismi kaltsiumivarudest paikneb luudes 97%. Mineraalainete sisaldus luudes sõltub suurel määral looma söötmisest. Päevavalgus ja D-vitamiin soodustavad mineraalainete ladestumist luudes. 5. Rinna-, kõhu-, ja vaagnaõõs Rinnaõõs Sarnaneb külgedelt lamendunud viltuse alusega kuhikuga, mida väliselt ümbritseb luine rinnakorv koos sellel kinnituvate struktuuridega. Läbilõikes koosneb rinnaõõs järgmistest kihtidest: nahk, pindmine kere fastsia koos nahalihasega, süvakere fastsia, lihased koos luudega ja rinnakorvisisene kiht. Rinnaõõnt eraldab kõhuõõnest diafragma. Rinnnaõõnes paiknevad söögi-ja hingetoru, veresoonte ja närvide tüved, südamepaun koos südamega, südamesse suubuvad ja väljuvad veresooned ja lümfisõlmed.
tõkestab põide kogunenud uriini tagasivoolu kusejuhadesse. Kusepõis on vaagnapõhjas pärasoole ja suguorganite all asetsev muutuva suurusega pirnjas uriinireservuaar. Kusiti ehk ureetra erineb sugupooliti. Emaskusiti on lühike torujas organ, mis põiekaelast sisemise kusitisuudme kaudu suundub taha- üles, avanedes tupe ja tupeesiku piiril ventraalselt. Isaskusiti ulatub põiekaelast alates peenisetipuni. Rinnaõõs- sarnaneb külgedelt lamendunud viltsuse alusega kuhikuga, mida väliselt ümbritsev luine rinnakorv koos sellele kinnituvate struktuuridega. Läbilõikes koosneb rinnaõõne sein järgmistest kihtidest : nahk, pindmine kerefastsia koos nahalihasega,süva kerefastsia,lihased koos luudega ja rinnakorvisisene.Rinnaõõs rinnakorvist tunduvalt väiksem. Kõhuõõs- asetsev rinna-ja vaagnaõõne vahel,olles neist ruumikam.Kõhuõõs ulatub ulatuslikult ka rinnakorvi sisemusse.Kõhuseinad koosnevad mitmest kihist
Tähistab heinateo lõppu ja rukkilõikuse algust. Lõikusaja alguse tõttu küpsetati jaagupipäeval uudseleiba. Esimesest lõigatud viljavihust tehtud uudseleiba hoiti viljasalves alles. Sellest jagati tükikesi nääride ajal loomadele ja kevadel kündjale. 29. Jõululeivad Jõululeib kogub enesesse erilise kaitsva ja tervistava jõu, mis kandub hiljem edasi selle sööjatele. Traditsioonilised jõululeivad tehti enamasti hapendatud rukkijahust. Jõululeib võis olla mõne looma kujuline, kuhikuga (imiteerides viljakuhja) või auguga, millesse võis hiljem asetada küünla. Jõuluorikas valmistati puhtast rukkijahust ja vormiti seakujuliseks. Teine peamine jõululeib oli ümara kujuga. Seda nimetati jõululeivaks ehk kuhjaga leivaks.Kuhikuga leibadele löödi või vajutati sõle, söe või võtmega märgid sisse. Kolmas erikujuline leib oli näärikakk ehk nääris. Tehti sageli odrajahust. Näärikakud olid ümmarguse kujuga. Peale meisterdati
ümbritsedes lihaste kõõluseid. Nende ülensandeks on vähendada hõõrdumist. Sünoviaalpaunad esinevad sagedamini lihaste kinnituskohtade lähedal kõõluse ja naha all. Nad kujutavad endast pilujaid sünooviat sisaldavad öönsusi, mis samuti vähendavad liikumisel tekkivat hõõrdumist kõõluse ja naaberstruktuuri vahel. 10. Rinna-, kõhu- ja vaagnaõõs (algus, lõpp) Rinnaõõs Sarnaneb külgedelt lamendunud viltuse alusega kuhikuga, mida väliselt ümbritseb luine rinnakorv koos sellel kinnituvate struktuuridega. Läbilõikes koosneb rinnaõõs järgmistest kihtidest: nahk, pindmine kere fastsia koos nahalihasega, süvakere fastsia, lihased koos luudega ja rinnakorvisisene kiht. Rinnaõõnt eraldab kõhuõõnest diafragma. Rinnnaõõnes paiknevad söögi-ja hingetoru, veresoonte ja närvide tüved, südamepaun koos südamega, südamesse suubuvad ja väljuvad veresooned ja lümfisõlmed.
Pea luustik ehk kolju jaguneb ajukoljuks ja näokoljuks.Näokolju luud on toeseks näole ning aitavad moodustada nina-ja suuõõnt.Jäsemete luustik jaguneb ees- ja tagajäsemete luudeks, mis on ehituselt homoloogilised,jagunedes vöötme- ja vabaosa luudeks.Eesjäseme vööde kinnitub kerele peamiselt lihaste abil.Tagajäseme vöötmel on selgrooga liigeseline seos. 6. Rinna-, kõhu- ja vaagna õõs Rinnaõõs sarnaneb külgedelt lamendunud viltuse alusega kuhikuga, mida väliselt ümbritseb luine rinnakorv koos sellele kinnituvate struktuuridega. Läbilõikes koosneb rinnaõõne sein, suunaga väljast sissepoole, järgmistest kihtidest : nahk, pindmine kerefastsia koos nahalihasega, süva kerefastsia, lihased koos luudega ja rinnakorvisisene ehk endotorakaalfastsia. Kõhuõõnest eraldab rinnaõõnt nimmelülidele, roietele ja rinnakule kinnituv, tugevasti ettekummunud vahelihas ehk diafragma.
kasvanud, ning välimine seostub ümbritsevate kudedega. Seesamluud on väikesed luukesed, mis esinevad mõnede lihaste kõõlustes nende kinnituskoha läheduses. Seesamluud lükkavad kõõlust luudest eemale, soodustades kõõluste libisemist. Lihase jõu rakendusnurga suurendamisega tõhustavad seesamluud lihase tõmbetugevust. Suurimaks seesamluuks on reie nelipealihase lõppkõõluses asetsev põlvekeder. 15) Suured kereõõned rinnaõõs sarnaneb külgedelt lamendunud viltuse alusega kuhikuga, mida väliselt ümbritseb luine rinnakorv koos sellele kinnituvate struktuuridega. Läbilõikes koosneb rinnaõõne sein, suunaga väljast sissepoole, järgmistest kihtidest : nahk, pindmine kerefastsia koos nahalihasega, süva kerefastsia, lihased koos luudega ja rinnakorvisisene ehk endotorakaalfastsia. Kõhuõõnest eraldab rinnaõõnt nimmelülidele, roietele ja rinnakule kinnituv, tugevasti ettekummunud vahelihas ehk diafragma
Pea luustik ehk kolju jaguneb ajukoljuks ja näokoljuks.Näokolju luud on toeseks näole ning aitavad moodustada nina-ja suuõõnt.Jäsemete luustik jaguneb ees- ja tagajäsemete luudeks, mis on ehituselt homoloogilised,jagunedes vöötme- ja vabaosa luudeks.Eesjäseme vööde kinnitub kerele peamiselt lihaste abil.Tagajäseme vöötmel on selgrooga liigeseline seos. 6. Rinna-, kõhu- ja vaagna õõs Rinnaõõs sarnaneb külgedelt lamendunud viltuse alusega kuhikuga, mida väliselt ümbritseb luine rinnakorv koos sellele kinnituvate struktuuridega. Läbilõikes koosneb rinnaõõne sein, suunaga väljast sissepoole, järgmistest kihtidest : nahk, pindmine kerefastsia koos nahalihasega, süva kerefastsia, lihased koos luudega ja rinnakorvisisene ehk endotorakaalfastsia. Kõhuõõnest eraldab rinnaõõnt nimmelülidele, roietele ja rinnakule kinnituv, tugevasti ettekummunud vahelihas ehk diafragma.
annaabi.ee 
