Samal ajal oli Tai edukas sportane võisteldes kergejõustikus, mis sisaldas ka 400m tõkkejooksu milles ta oli võitnud medaleid. Olümpiamängude ajal kohtus ta Londonis Rositaga, kes oli samuti tekstiililise taustaga ja nad armusid koheselt. 1953 nad ka abiellusid. Ottavio ja Rosita Missoni 2. MISSONI Pärast abiellumist avasid Ottavio koos Rositaga väikse kudumitehase Gallarateses Itaalias, mis oli kodukohaks Rositale. Nad hakkasid ise masinatega kudumeid tegema. Ottavio oli kolorist ja mustri disainer ning Rosita vastutas lõigete ja kujunduse eest. Kumbki tegi omaloomingut ja Missoni bränd oli loodud. Nad hakkasid pürgima moeartiklitesse, kasutamata oma butiigi või mingit muud nime. rõivaartiklites ajakirjandues said nad tundmatuna juurdepääasu moemaailma. Nad pakkusid oma disaine kaubamajadele Milanos, kus esimest korda 1958 aastal said vaateakendele Missoni nimelised vertikaalsete triipudega pluuskleidid
autotööstuses · Toodetakse enamasti filamentkiuna Omadused: · Hea hõõrdekindluse ja pingetaluvusega üsna elastne kiud · Ei ole aldis kahjurputukate kahjustustele, kuid niiskus võib tekitada hallitust · Väike soojapidavus ja niiskusimamisvõime · Elektriseeruvad kergesti · Päikesevalgust ei talu, tugevus väheneb ja kiud kolletub Milleks kasutatakse: · Kasutatakse nii puhtalt kui ka segatuna · Toodetakse trikootooteid, kudumeid, pitsi, lausriiet · Kasutatakse töörõivaste materjalina, vaipades ja mööbliriides · Merenduses ja kalanduses (vastupidav mereveele) · Purjed, langevarjud, kande- ja reisikottide valmistamisel · Rõivastes kasutatakse sukkade- sokkide, spordi ja töörõivaste valmistamisel Hooldus: · Pesu õrnpesuprogrammiga madalal temperatuuril · Triikimisel järgida tootehooldusjuhiseid, kuid enamasti piisab kergelt soojast triikrauast
kiude, mis taluvad päikesevalgust paremini. Polüamiidi tootmisprotsess Polüamiidide lähteained on eelkõige naftatööstuse kõrvalproduktid. Suurem osa polüamiide toodetakse sulatisketrusmenetlusel. Õhuvoolus jahutatud kiufilamendid venitatakse: kiu pikkus suureneb, kiud peeneneb, molekulid asetuvad piki kiu telge ning kristallilisus suureneb. Polüamiidi kasutamine Polüamiidi kasutatakse nii puhtal kujul kui ka segatuna. Sellest toodetakse riiet, trikootooteid, kudumeid, pitsi, ülikonnariiet, mantliriiet jne. Peamiselt kasutatakse polüamiidi filamnetkiuna kuid vaibalõngaks toodetakse polüamiidi ka staapelkiuna. Polüamiidi kasutamine(2) Suure tõmbetugevuse ja hõõrdekindluse tõttu kasutatakse polüamiidi töörõivaste materjalina, vaipades ja mööbliriides. Kuna polüamiid on elastne, hea värvitavusega, kerge ja hõlpsasti hooldatav, siis sobib see rõivaste, sisustustekstiili kui ka tehniliste toodete valmistamiseks.
muretult elu nautivad hipid, siis 1970-ndail tõusid esiplaanile anarhistlikud punkarid loosungiga ’Ei mingit tulevikku’ Naiste kleidimood oli mitmekesine nii dekoorilt kui ka mahtudelt. Kleidi taljejoon tõusis teinekord rinna alla või kadus sootuks, et siis jälle saada taljel vööga rõhutatuks. Mahulise maksikleidi muutsid naised teatraalseiks, kohevateks ja kihilisteks. Võidukäiku alustas ka trikotaaž. Eriti luksuslikke kudumeid on aastakümneid loonud Missoni moemaja. Missoni looming on erakordselt värvirõõmus ja omanäoline, käekirja omapäraks värvide sujuvad üleminekud ja siksakilised joonemängud. Alates 1970-ndatest muutus teksamood omamoodi klassikaks – pükste kõrvale tulid teksajakid, -kleidid, -vestid ja –seelikud, mida me meelsasti kanname ka 21. sajandil. Ei saa mainimata jätta 1970-ndate suurt baretiarmastust. Alguse olevat see saanud populaarsest filmist „Bonnie and Clyde“.
põhjaosa sküüdid valmistanud lattidest ja villastest tekkidest telgi ning puistanud seal sees hõõguvatele kividele kanepiseemneid (tõenäoliselt kestadega). Selle "sauna" leil olevat neile niivõrd meeldinud, et nad möiranud suurest heameelest. Euroopa arheoloogilised leiud kõnelevad peamiselt kahest kanepi kasutamise viisist. Vanimad kanepikiu leiud on pärit eelrooma rauaajast (800400 e. Kr.); sellest kiust tehti nii nööri kui ka kudumeid. Vanimad kanepiseemnete leiud pärinevad esimese aastatuhande esimesest poolest. Keskaegsetes ladestustes on need tavalised, sealhulgas ka Eesti linnades. Soome varaseim leid kanepikiududest pärineb viikingiajast. Kahekümnendal sajandil oli Euroopa suurim kanepikasvataja Nõukogude Liit . Näiteks 1938. aastal kasvatati maailmas kanepit 1 042 000 hektaril, millest 654 000 ehk 63% kasvas Nõukogude Liidus.
2. Juhtivad tööstusharud. Kohalikul toorainel põhinev tootmine, näited. Kõige enam andis toodangut tekstiilitööstus. Tekstiilitööstuse tähtsam ettevõte oli Narva Kreenholmi Manufaktuur. Olid ka Sindi ja Kärdla tekstiilivabrikud. Tallinna puuvillamanufaktuur. Kõige kiirema tõusu tegi masina- ja metallitööstus. Kohaliku tooraine kasutamine tootmises: savist tehti telliseid, lauanõusid; liivast tehti klaasi; puitu kasutati mööbli tegemiseks, ehituseks; lambavillast tehti vaipu, kudumeid; linast tehti kangast. Suurim turg tööstuse jaoks oli Venemaa. 3. Balti raudtee, raudteede tähtsus. Esimene Balti raudtee valmis 1870. aastal, mis ühendas Paldiskit Tallinna , Narva ja Peterburgiga. Tänu raudteele suurenes kaubavahetus, inimeste liikumine hõlbustus ning raudtee äärde tekkisid uued asulad. IV Vaimuelu 1.Tartu Ülikooli taasavamine ja selle tähendus. Tartu ülikool taasavati 1802 a. , õppetöö toimus saksa ja ladina keeles, üliõpilasteks olid
Sünteetilistest kiududest on ta aga kõige madalama kuumataluvusega. Nimelt võivad kõrgetel temperatuuridel polüakrüülkiud enda kuju kortsu tõmbudes muuta. Ta on ka rebimisele ja hõõrdumisele vähem vastupidav. Probleemiks on veel mõnede polüakrüülkiu liikide kalduvus muutuda topiliseks. Samas on ta soojahoidlikkus teistet sünteetilistest kiududest palju suurem. Soojapidavuse põhjuseks on see, et polüakrüüli kiud on hästi kohevaks tekstureeritavad. Polüakrüülist kudumeid ei tohiks siiski aga kuumniiskelt töödelda ehk aurutada, sest siis kaotab materjal oma elastsuse ja pehmuse. Eriti vastupidav on polüakrüül UV-kiirte, heitgaaside, kahjurite ja kõdunemise suhtes. Polüakrüül süttib kergesti ja põleb suure leegiga, levitab magusat lõhna ja jääk on must ja habras. Madala niiskussisalduse tõttu on ta kergesti elektriseeruv kiud. Polüakrüülist sobib oma omaduste poolest kõige paremini erinevate kudumite valmistamiseks
ning ka muude sünteeskiududega. Omadused: · soe, · pehme, · kerge · vähe kortsuv, · talub hästi päikesevalgust · talub enamikke kemikaale, · rebimisele ja hõõrdumisele vähem vastupidav. Hooldus: · pesta käsitsi või õrnpesu programmiga temperatuuril 40° C · trummelkuivatus on keelatud · enamasti ei vaja triikimist, vajadusel max 110 - 130° C · kudumeid ei tohi kuumniiskelt töödelda (aurutada) Modal ...on keemiline tehiskiud, koostiselt puhas tselluloos. Kasutatakse puuvilla, villa ja villatüüpi sünteeskiududega segatuna sukkpükste, pesu, kudumite, särgi-, ülikonna- ja mantliriide valmistamisel. Segatuna teiste kiududega muudab modaal toote pehmemaks, kergemaks ja läikivamaks. Omadused: · kortsub vähe, · märjalt on puuvillast nõrgem, · tuhmiläikeline. Hooldus: · pesta 60° C juures
6. GOODMOOD.EE 1999 aastal tuli 16 aastane koolitüdruk Karoli Hindriks, mõttele teha pehme helkur. Idee sai teoks õpilasfirma Smilex toetusel, mille president ta sel ajal oli. Nelja tegutsemiskuu jooksul müüdi üle 3000 helkuri. Pehme helkuri idee on registreeritud Patendiametis 1999 aastal. 2002 aasta suvel asutas ta oma firma Heatuju Maaletooja OÜ. Pehme helkuri ideele on lisandunud nii uusi leiutisi kui ka rahvusvaheline kaubamärk- Goodmood.ee Firma toodab ka helkurniidiga kudumeid. Helkurile on taodeldud sertifikaadid Soome töötervishoiuametist ja need vastavad ELis kehtestatud nõuetele. Nõuetele vastavus tähendab seda , et helkuri omadused ei vähene pärast vihma, pesu,voltimist, muljumist või temperatuuri kõikumist. (Goodmood.ee kodulehekülg) 7. DISPAK 1997 aasta suvel läksid kaks meest, Anti Sarap ja Andres Männisalu,Tallinnas toimuvale moemessile Fashion Fair. Kaasas oli neil kümmekond käsitsi meisterdatud
Kanti patsokkidega mantleid ja kostüüme, naised ka sitskleite. Meeste püksid olid algul laiad ja mansettidega, kuid 1950. aastail juba tunduvalt lühemad ja kitsad. Maal muutus naiste ja meeste rõivastus väga sarnaseks. Töörõivana kanti ühesuguseid dresse, vatkuubi, töökitleid ja kombinesioone. Kolhoosist antud töörõivas ei teinud sugudel vahet. 1950. aastate moes hakkasid nurgelised õlad taanduma. Kleite ja kostüüme kaunistasid rahvuslikud mustrid ja sõled. Palju kanti kudumeid, moodi tulid heledad tolmumantlid. Jalanõudest kanti sõja alal puutallaga kingi, pärast sõda väga palju säärikuid. Naistel olid moes valged tennised, mida värskeendati kriidi ja hambapulbriga. 1950. aastail muutusid populaarseks paksutallalised nn batad. Massiliselt hakkasid levima kummijalatsid- kalossid ja kummikud said maal peamisteks tööjalanõudeks (Viires 1998). 1950. aastate lõpu poliitiline sula tõi kaasa ka liberaalsema suhtumise inimeste
Foral, OÜ Ehar, AS Puls Brewery, Autoekspert, Lihula TÜ, OÜ Lõpe Agro, Hansapanga Lihula kontor, Mare Miilmets. (Pikkmets 2007) 3.Mihkli laat 2008 2012 2008.aastal peeti kahekümnendat korda Mihkli laata tänapäevasel kujul, mida iseloomustab hobuste puudumine ja autode paljusus. Seekordsel Mihkli laadal oli taas maaelu hõng küljes. Isegi koduõlut ja kodust siidrit müüdi. Ka käsitööd oli: toole, pinke, lillealuseid, sepiseid ja kudumeid. Loomadest võis osta kassipoegi, küülikuid, lambaid ja lindudest kuningparte, paabulinde, kanu ja kukkesid. Mihkli laata korraldasid Toomas Maarand, Riho Erismaa ja Marika Erismaa, Mare Paarasma, Andres Hirvela ja Merike Pikkmets. 2009. aastal toimus laat kahekümne esimest korda. Parkimis- ja laadaplats ei mahtunud enam esialgsetesse piiridesse ja vallutas endale tüki niidetud heinamaastki.
Tehtud on ka imepeeneid asju, aga neid millegipärast enam teha ei viitsi. Tulemus peab ikka algusest peale käega katsutav olema. Kuigi tavaliselt on nii, et kui ma üht kudumit alustan, siis hakkab mõte tiirlema järgmise juures. Eks see kannusta kätte võetut kiiremini lõpetama, et saaks uuega tööle asuda. Eks juhtub ka nii, et mõni asi jääb poolikuks. Aga lõng meie majas seisme ei jää, poolikud asjad saavad mingi aja pärast teise kuju. Lähedased, kes mu kudumeid kannavad-teavad, ütlevad, et mul on miski oma rida, mida ma koon. Et minu kootud asjad tunneb ära. Selle üle on mul muidugi heameel ainult. Koon ikka omale, perele, lähedastele. Olen ka müügiks kudunud - siis kui esimest last ootasin. . Sain lõngad ja soovitava kamsiku pildi ette ning punusin. Oli vist 350 krooni see raha, mille aastal 1993 ühe kamsiku kudumise eest sain. Keskmiselt kulus ühe valmimiseks 3-4 päeva. No see tähendas, et see oli peaaegu ainus tegevus, mida ma siis ka
kohaliku tähtsusega vill rõivakangaste must valmistamisel, tehniliseks otstarbeks( köied, tekgikatted) Kaamlivill WL pealisvill on tuhmim, laugema alusvillst:kostüüme, alusvill sama nagu kitsevillal, soovitav säbarusega, tugev, vanub kudumeid, mantliriiet. helepruunist puhastada keemiliselt või kergesti, head termostaatilised Pealisvill: köied, rihmad, tumepruunini,pe kasutada käsipesu, vanumise omadused( külmas kaitseb, telfiriie, vilt alisvill vältimiseks pesta ettevaatlikult soojas jahutab), hästi värvitav, liivakollasest , neutraalses pesulahuses ja
Riided, mida kanti olid vabamad ning varjasid kehakumerusi. 1924. aastaks oli taljejoon langenud puusadeni. 1925. aastaks oli kleidiäär tõusnud 45-50 sentimeetrit. 1926.-1928. aastani oli kleidikõrgus tõusnud põlvest kõrgemale. See oli ka kahekümnendate kõrgeim kõrgus. 1929. aastast hakkas taas moodi tulema pikemad kleidid. (Nolan) Materjalidena kasutati endiselt puuvilla, lina, villa, siidi, kunstsiidi. Enamuste päevarõivaste juures kasutati kergeid materjale, kudumeid ning kergeid ülikondi. Õhtukleitide juures kasutai siidi. (Vintagevixen.com) 6 1.4 Naistekleit Majanduskriisi järel 1930-1939 1930. aastatel naasevad naiselikud kehakumerused moodi. Tulenevalt Suurest Majanduskriisist, hakkasid naised vähem riideid ostma ning parandama neid, mis neil oli.
Kui 1958.a. avati Moodsa Kunsti Muuseum/Moderma Museet, tuli Carlo Derkert Rahvusmuuseumist sinna üle. Pesukorvist kasvas välja töökoda, elav ateljee lausa keset muuseumi. Koos kunstnik Birger Forsbergiga külastas Carlo Derkert Egiptuses väikest Harrania küla Kairo lähedal. Sealt sai ta inspiratsiooni Wissa Wassefi kunstipedagoogilisest eksperimentaal-kangakudumiskoolist lastele. Egiptuse laste modernistlikult väljendusrikkaid ja leidlikke kudumeid eksponeeriti kahel näitusel 1960 ja 1966, mis oli selajal kunstimuuseumi kohta julge samm. Harrania sõpruskülaks sai Gävlest 40 km kaugusel asuv Hedesunda, kus Birger Forsberg asutas Hedesunda kudumiskoja, mille praegused ateljeemajad on spetsiaalselt lastele kavandanud tuntud arhitekt Ralph Erskine roll. MUUSIKA Sel ajal, kui helilooja ja teatrimees Lars-Eric Brossner telefoniga räägib, jõuab tema
annaabi.ee 
