- Kvaliteetne joogivesi tarbija kraanis - Tekkiva reovee ärajuhtimine reoveepuhastitele - Vastavalt keskkonnanõuetele puhastatud heitvee juhtimine loodusesse Ettevõttest • VKteenuste kliente (kinnistuid) linnas 31.12.14. seisuga: • • • • VKteenuste kliente (kinnistuid)valdades 31.12.14. seisuga: Unimäe VPJ • Kuressaare linn ja seda ümbritsevad Kaarma valla asulad Kudjape, Laheküla, Upa ja Sikassaare saavad puhta joogivee Unimäe veetöötlusjaamast • Valmis esialgsel kujul 1980 aastal, olles sel ajal üks esimesi ja omanäolisemaid • Kuni selle ajani toimus Kuressaare linna veega varustamine puurkaevudest otse linna majandusjoogiveevõrku • Unimäe veetöötlusjaam rekonstrueeriti aastatel 19951996 Taani ja Eesti ühisprojekti raames.
September: Venemaal süttis tuumaallveelaev Venemaal süttis dokis parandustöödel olev tuumaallveelaev. Ametivõimude hinnangul põlenguga ei kaasnenud radioaktiivset leket. 17.September: 400pealine piimakari vabaneb keskkonnatasust. Järgmise aasta algusest hakatakse loomapidajatelt nõudma keskkonna kompleksluba alles siis, kui laudas on üle 400 lehma või 800 mullika. Siiani kehtis piir 300. 19.September: Kuressaare prügimäest sai puhkeala Saaremaal avati Kudjape endise prügila asemel puhkeala. Kudjape prügila kattekiht rajati prügilademetest väljasõelutud pinnasest ning tänaseks on endisest prügilast saanud kõrghaljastatud ja terviseradadega kaetud vaba aja veetmise keskus. 20.September: Keskkonnaamet Sindi paisule hüdroelektrijaama ei luba Üle kümne aasta olid kestnud vaidlused selle üle, kas omanik saab Sindi paisul hakata hüdroenergiat tootma või mitte. Nüüd ütles Keskkonnaamet esimest
kontakt minevikuga, tunda keskaja hõngu. · Veski Saaremaa sümbolina omab veski tähtsat kohta. Veski vanus on juba üle 100 aasta. Nüüd asub seal rahvusliku sisekujundusega ja eesti köögiga toitlustuskoht. Väga ilus koht nii turistidele kui ka oma inimestele külastada. · Kuressaare linnateater Hoonel on suur kultuuriajalooline väärtus. Nüüdseks on hoone taas kasutusele võetud teatrina. · Kudjape Kalmistu Asub Kuressaare kirdepiiril Kuivastu maanteelt ringtee juurest 0,5 km ida suunas. 1780. a. rajatud linnakalmistu koos klassitsistlikus stiilis kabelitega on kaitse all arhitektuurimälestisena, siin paiknevad 4 kultuuritegelase hauad ajaloomälestisena. Kabelitest on ilusaimad 1848. a. kalmistu peaväravasse ehitatud väikese kreeka templi kujulised sammastikfassaadiga hooned. · Kuurhoone Lossipargis asuv kuurhoone on rajatud 1889.a. linnaarhitekt C. Lorenzeni projekti järgi.
nagu näiteks Kuressaare Eesti Selts või nõukogude ajal ohvitseride klubi. See hoone ja selle ajalugu peaks kindlasti huvi pakkuma paljudele inimestele. Ekesparre residents: Valisin selle objekti sellepärast,et sellel on samuti väga kirju ajalugu. Nagu näiteks on selles praegu hotellina tegutsevas hoones asunud pansionaat,poiste gümnaasium ja ka ,,Siuru Loss". Juba ainuüksi selle hoone ilu pärast näitaksin ja tutvustaksin seda turistidele. Kudjape kalmistu: Selle,umbes 3 kilomeetri kaugusel Kuressaare keskusest asuva objekti valisin just sellepärast, et seal asuvad 18.sajandil rajatud klassitsistlikus stiilis kabelid, mis võivad paljudele huvi pakkuda. Päris surnuaeda sisse ma turiste ei viiks,et mitte rikkuda surnute rahu,aga ma viiksin inimesed kindlasti vaatama seal läheduses asuvat Saksa Sõjaväekalmistut kuhu on maetud sõjas surma saanud saksa sõdurid ning kellele on sinna püstitatud ka mälestumärk.
der ehstnischen Sprachele" kaastööd. Luce asutas 1817. aastal Kuressaares esimese eesti küsimuste uurimise ühingu "Ehstnische Litterarische Gesellschafti" (Kuressaare Eesti Selts). See jäi aga asukoha ja väheste kaastööliste tõttu siiski känguma ja lõpetas tegevuse asutaja kadumisega. Ometi on seda peetud isegi 1838. aastal asutatud Õpetatud Eesti Seltsi üheks eeskujuks. Luce oli kümmekonna kodu- ja välismaise teadusseltsi liige. Luce on maetud Kudjape kalmistule. Friedrich Gustav Arvelius Friedrich Gustav Arvelius sündis Soomest pärit ja 1741 aastast Viru-Nigulas pastoriks olnud Friedrich Immanuel Arveliuse (17161780) ja Augusta Johanna Frieselli (1731 1806) pojana. Arveliuse lapsepõlv möödus Viru-Nigula kiriklas. Ta õppis Tallinna toomkoolis (176971) ja seejärel Leipzigi Ülikoolis usuteadust ja filoloogiat. Kooli lõpetamisel siirdus tagasi Eestisse, olles Virumaal Kiikla mõisas koduõpetaja ning alates 1790
Jämaja kirik - sai praeguse kuju 1864. a. põhjalike ümberehituste käigus . Kaali kraatriväli - meteoriidikraatri väli Saaremaal on Eesti haruldasim loodusmälestis. Kärla kirik - Kärla kirik rajati arvatavasti 1556. a. Karujärv - pindala u. 3,3 km², suurim sügavus 6 m. Kautliku pank - mida veel tänapäevalgi murrutab meri, 2,5 meetri kõrgusel. Kuressaare Piiskopilinnus - Saaremaa Muuseumi põhiekspositsiooni asukoht. Kudjape kalmistu - 1780. a. Rajatud. Kuriku pank - Järsaku pikkus 1,3 km. Lööne mõis - ehitatud 18. saj. lõpus. 1864. a. Loona mõis - valmis 17. sajandil. Oti mõis - valmis 1850. a. Panga pank - Panga maksimaalne kõrgus on 21,3 m. Piretikivi - Legendi järgi olevat Suure Tõllu naine Piret kandnud Audlasse ehitatava sauna jaoks kerisekive kokku. Põllepaelad aga rebenenud ja kivi kukkunud Pireti jalale. Naine hakanud valust ja
Jämaja kirik - sai praeguse kuju 1864. a. põhjalike ümberehituste käigus. Kaali kraatriväli - meteoriidikraatri väli Saaremaal on Eesti haruldasim loodusmälestis. Kärla kirik - Kärla kirik rajati arvatavasti 1556. a. Karujärv - pindala u. 3,3 km², suurim sügavus 6 m. Kautliku pank - mida veel tänapäevalgi murrutab meri, 2,5 meetri kõrgusel. Kuressaare Piiskopilinnus - Saaremaa Muuseumi põhiekspositsiooni asukoht. Kudjape kalmistu - 1780. a. Rajatud. Kuriku pank - Järsaku pikkus 1,3 km. Lööne mõis - ehitatud 18. saj. lõpus. 1864. a. Loona mõis - valmis 17. sajandil. Oti mõis - valmis 1850. a. Panga pank - Panga maksimaalne kõrgus on 21,3 m. Piretikivi - Legendi järgi olevat Suure Tõllu naine Piret kandnud Audlasse ehitatava sauna jaoks kerisekive kokku. Põllepaelad aga rebenenud ja kivi kukkunud Pireti jalale. Naine hakanud valust ja meelehärmist nutma
Jämaja kirik - sai praeguse kuju 1864. a. põhjalike ümberehituste käigus. Kaali kraatriväli - meteoriidikraatri väli Saaremaal on Eesti haruldasim loodusmälestis. Kärla kirik - Kärla kirik rajati arvatavasti 1556. a. Karujärv - pindala u. 3,3 km², suurim sügavus 6 m. Kautliku pank - mida veel tänapäevalgi murrutab meri, 2,5 meetri kõrgusel. Kuressaare Piiskopilinnus - Saaremaa Muuseumi põhiekspositsiooni asukoht. Kudjape kalmistu - 1780. a. Rajatud. Kuriku pank -Järsaku pikkus 1,3 km. Lööne mõis - ehitatud 18. saj. lõpus. 1864. a. Loona mõis - valmis 17. sajandil. Oti mõis - valmis 1850. a. Panga pank - Panga maksimaalne kõrgus on 21,3 m. Piretikivi - Legendi järgi olevat Suure Tõllu naine Piret kandnud Audlasse ehitatava sauna jaoks kerisekive kokku. Põllepaelad aga rebenenud ja kivi kukkunud Pireti jalale. Naine hakanud valust ja meelehärmist nutma
marsruut. Raudteed tänapäeval Saaremaal ei eksisteeri. Vee- ja kütte eest hoolitsevad Salavere külas inimesed ise ning ka kortermajades kogu vallas ei ole enam keskkütet. Veevarustuse eest mujal vallas hoolitseb ettevõte Pihtla vesi. Elektriga tegeleb vallas Elektrijaotus OÜ. Lisaks 4 Kaali kraatriteväljale asub lähedal spordistaadion, hobusetall ja kämpingud. Jäätmed viiakse kogumiskohtadest modernsesse Kudjape jäätmekäitlusjaama. ( Jäätmekava, 2008) 5 2. DEMOGRAAFILINE SITUATSIOON Pihtla vallas on 2014. aasta 1. jaanuari seisuga 1349 inimest, mida on 91 inimest vähem kui 2012. aastal. Mehi on Pihtla vallas 666 ja naisi natukene rohkem, 683. (Pihtla vald) Kõige enam on vallas mehi vanuses 50-54, neid on kokku 67, mis on kõvasti üle Eesti keskmise. Iive on vallas tasakaalus
Tehisjärvedest on suurim 4,6 ha pindalaga Tõrise järv (endine liivakarjäär). Jõed ja peakraavid Vallas paiknevad jõed ja peakraavid on mandril paiknevatega võrreldes lühikesed ning veevaesed. Veerikkaim ja suurima jõgikonnaga (306 km²) vooluveekogu on Nasva jõgi. Nasvale järgnevad jõgikonna suuruselt Põduste jõgi (206 km2), Laugi peakraav (54,4 km2), Kaarma jõgi (46,4 km2), Irase peakraav (26,5 km2), Pähkla peakraav (22,2 km2) ja alla 10 km2 valgalaga Kudjape peakraav. Neist laevatatavad on ainult Nasva jõgi (3 km). Pikim jõgi on Põduste (30 km). Järgnevad Laugi pkr (17 km), Irase pkr (14 km) ja Kaarma jõgi (13 km). Ülejäänud vooluveekogud on alla 10 km (kaart 5. Hüdrograafia). Allikad Kaarma vallas on kaks looduslikku põhjavee väljavoolukohta maapinnal: Meedla ja Pähkla 9 külas. Meedlas on kolm 0,4-0,7 m sügavust tõusuallikat
Neist 46,90% oli mehed ning 53,10% oli naised. Sündimuse üldkordaja oli 10,43, suremuse üldkordaja 12,70 ja loomulik iive -2,28. 98,32% elanikest oli eestlased ja 1,00% venelased. Alaealisi (vanuses 0-14) oli 14,37%, tööealisi (vanuses 15-64) 67,35% ja pensioniealisi (65 ja vanemad) 18,28%. Töötuse määr] oli 7,0%. Elanike tihedus oli 11,9 in/km².Saare maakonnas on 1 linn, 8 alevikku ja 493 küla.Linnad:Kuressaare,AlevikudAste - Kihelkonna - Kudjape - Kärla - Leisi - Orissaare - Salme - Valjala Ajalugu Muinas- ja keskajal oli Saaremaa tuntud kui Eysysla - Osericta - Osilia Oesilia - Ozel - Ösel Oesel, vene ajaloolises sõjanduses ja merenduses ka .Muinasaja lõpus olid saarlased tuntud meresõitjad ja mereröövlid. Nende alistamine oli ristisõdijatel eestlaste muistses vabadusvõitluses ka kõige keerukam, see saavutati 1227. aastaks.
Rehve saab ära anda järgmistes kohtades: Harjumaal- Tallinna Prügila Järvamaal- Väätsa Prügila Ida-Virumaal- Uikala Prügila Lääne-Virumaal- Rakvere Prügila Tartumaal- Revo Auto AS territoorium Valgamaal- Valga Jäätmejaam Võrumaal- Võru Jäätmejaam Viljandimaal- Viljandi prügila Pärnumaal- Ragn Sellsi territoorium Läänemaal- Haapsalu Jäätmejaam Saaremaal- Kudjape Prügila Hiiumaal- Hiiumaa Cleanaway Jäätmejaamad, mis on rajatud kohalike omavalitsuste poolt ja kus MTÜ Eesti Rehviliit vanarehvide kogumist organiseerib, saavad vanu rehve ära anda eelkõige eraisikud ja talunikud [5]. 5.1.1 Rehvipurusti MTÜ Eesti Rehviliit kasutab rehvide taaskasutamiseks rehvipurustit, mis soetati koostöös Keskkonnainvesteeringute Keskusega. Purusti on toodetud Saksa firmas Artech ja see purustab 5-8 tonni rehve tunnis
Romaan ,,Vares". ,,Abruka lood". Juhan Peegel keeleteadlane ja kirjanik Orissaarest. Eesti kirjanduse isa. Õppis SÜG-is. Ta uuris eesti ajakirjanduse ja kirjanduse ajalugu, samuti eesti folkloori. Valikkogu ,,Tuli koduaknas". Romaan ,, Ma langesin esimesel sõjasuvel". Albert Uustulnd - kirjanik ja laulukirjutaja. Sündis Pihtla vallas. Õppis SÜG-is. Romaan ,,Tuulte tallermaa"- paik Vahase saarel. On saanud Tammsaare luulepreemia. Maetud Kudjape kalmistule. Tema vend Lembit Uustuld on ka raamatuid kirjutanud, nt. ,,Merejutud". August Mälk ,,Õitsev meri" August Mälgu teos ,,Õitsev meri" algas väga keeruliselt. Kohe algus oli täis erinevaid koha- ja inimestenimesid, mida oli päris raske omavahel siduda. Kuid mida rohkem edasi, seda selgemaks kõik sai ja huvitamaks läks. Põhitegevus toimub ühes väikeses rannakülakeses, kus on üsna palju talusid. Ühed elasid jõukamalt ja teised vähem
annaabi.ee 
