Lest elab üksikult ning on küllaltki liikuva eluviisiga. Kudemispaiga otsinguil võib ta läbida pikki vahemaid. Vastavalt erinevatele kudemispaikadele, jaotatakse meie lestad 2 rassi:süvikukudulestad ja rannikukudulestad. Esimesed siirduvad kudema Gotlandi süviku piirkonda, teised koevad aga madalatel rannikualadel, 4...22 m sügavusel. Erinevused ilmnevad ka kudemisajas ja marja arengus. Süvikusse rändajad koevad aprillis-mais ning nende mari on vabalt vees hõljuv, rannikul kudejad koevad mais-juunis, nende mari on väiksem ja kandub kivide alla ning areneb seal. Lesta marja areng kestab sõltuvalt veetemperatuurist 5-10 päeva. Vastse areng on omapärane. Vaatamata oma lapikule kehale täiskasvanueas, näevad lesta vastsed välja nagu teistelgi kaladel ning nad ei sarnane sugugi oma vanematega. ~ 1 cm pikkuselt toimub vastse elus moone: nimelt rändab ta üks silm keha pealmisele poolele teise silma kõrvale, mille tulemusena asuvadki lesta silmad keha ülemisel küljel
Lest elab üksikult ning on küllaltki liikuva eluviisiga. Kudemispaiga otsinguil võib ta läbida pikki vahemaid. Vastavalt erinevatele kudemispaikadele, jaotatakse meie lestad 2 rassi:süvikukudulestad ja rannikukudulestad. Esimesed siirduvad kudema Gotlandi süviku piirkonda, teised koevad aga madalatel rannikualadel, 4...22 m sügavusel. Erinevused ilmnevad ka kudemisajas ja marja arengus. Süvikusse rändajad koevad aprillis-mais ning nende mari on vabalt vees hõljuv, rannikul kudejad koevad mais-juunis, nende mari on väiksem ja kandub kivide alla ning areneb seal. Lesta marja areng kestab sõltuvalt veetemperatuurist 5...10 päeva. Vastse areng on omapärane. Vaatamata oma lapikule kehale täiskasvanueas, näevad lesta vastsed välja nagu teistelgi kaladel ning nad ei sarnane sugugi oma vanematega. ~ 1 cm pikkuselt toimub vastse elus moone: nimelt rändab ta üks silm keha pealmisele poolele teise silma kõrvale, mille tulemusena
Rohukonn on öise eluviisiga loom, kes kõige erksamalt tegutseb kella 23...2 ajal. Päeva veedab rohukonn põõsastesse, kivide alla või pehkinud kändudesse varjunult. Rohukonnad talvituvad seltsingutena sellistes veekogudes, mis põhjani kinni ei külmu. Sel ajal hingavad konnad vaid naha abil ja nende südametegevus aeglustub. Koos talvitunud konnad siirduvad ühiselt kudemispaikadesse - toimub konnade kevadränne. Rohukonnad on kevadel esimesed kudejad. Täpne kudemisaeg sõltub sellest, kui soe ilm parasjagu on. Tavaliselt võib isaste rohukonnade pulmaaegset nurruvat krooksumist kuulda aprilli teisel poolel. Rohukonnad koevad suurte seltsingutena, kuhu võib kuuluda sadu loomi, nende kudu paikneb tihedasti koos. Umbes kuu -poolteist pärast koorumist hajuvad nad üle kogu veekonna laiali ja hakkavad elama ühekaupa. Tavaliselt jätkub kasvamine juuni lõpuni, seejärel langeb kulleste massi juuredekasvu kõver järsult allapoole
ilmastikutingimuste tõttu, siis teine kude jääb ellu. Halb sellest poolest, et kui juba esimene 12 põlvkond on tugev, on teised toidukonkurentideks ja samuti jäävad hilisemad ilmaletulijad sügiseks nõrgaks. Marja tüübid: · Pelaagiline (vees hõljuv) meie vekogud on madalad, taimetikurohked, pelaagilise marjaga kalu vähe kilu, tursk, lest; · Demersaalne (põhjale kinnituv) - litofiilsed (kõvale põhjale kudejad) lõhe, forell, harjus, siig, turbm vimbm merihärg, koha, kiisk; - fütosiilsed (taimestikule kudejad) haug, paljud karplased (latikas); - psammofiilsed (liivale kudejad) Kudemisaeg kevadel ja kevadsuvel (karplased) või sügisel (osa lõhelasi, sügisräim, siiglased) isegi talvel (luts). Suguproduktid on ilma veekeskkonnata inaktiivsed ja neil on veekeskkonnas lühike eluiga,
jäätmed ja tagama pidevalt hea hapnikusisaldusega vee. Kisuts viibib merevees umbes 10 12 kuud, jõudes 2,5 kuni 3,5 kg. Hea kalakasvatuse nõue näeb ette, et meres asuv kalafarm peaks sisaldama ainult ühe aasta kalu. Selline tegutsemine vähendab riski haiguste ülekande noor-lõhedele. [6] Kisutsi kasvatamine toimub peamiselt haudejaamades. Suguküpsed täiskasvanud on jaotatud gruppidesse: paaris ja paaritu aasta kudejad. Sügisel valitakse suguküpsed haudekalad merest välja ja viiakse magevee mahutitesse, kus leiab aset kudemine. Emane lõhe on valmis kudemiseks siis, kui tema mari väljub õrnalt alakõhule vajutades. Kui mari on eemaldatud ja paari isase lõhe poolt viljastatud, pannakse viljastatud mari haudumiskandikutele inkubatsiooniks. Selleks ajaks, kui esineb silmtäpp faas, valatakse munad ühelt kandikult
teguriks on jällegi edasine hooldus: akvaariumi kõrgus peaks võimaldama inimkäe ligipääsu kuni põhjani. Näiteks paari meetri kõrguses akvaariumis tähendab see juba põhjalikku sukeldumist. Samuti pole otstarbekas valmistada ülearu kitsast (vähem kui 30cm) akvaariumi. Järgnevatelt fotodelt näed erinevaid põnevaid kalu: Eluspoegijad: Ameerika kirevahvenalised: Ronikalalased: Sägalised: Karpkalalised: Külmaveekalad: Haratsiinlased: Teised kudejad: Luuletusi kaladest: KALAD KALAL KORD ÜTLES KALA KALALE: ,,KUI LÄHEKS ÕIGE KALALE?" NING VASTAS KALA KALALE: ,,VÕIKS TÕESTI MINNA KALALE." NII LÄKSID KALAD KALALE JA HEA NEIL OLI KALAÕNN, SEST SAAGIKS LANGES
Lõhe koeb kiirevoolulistes liivase või kruusase põhjaga jõelõikudes. Isased kalad tõusevad koelmutele varem, võideldes parimate kohtade eest ja kaitstes neid sissetungijate vastu. Hiljem saabuvad emased, kes valivad sobiliku kudemispaiga. Tugevate sabalöökidega kaevab küljele kaldunud emaslõhe jõe põhja pesalohu, mille sügavus ulatub 30 sentimeetrini ja pikkus paari meetrini. Pesalohku lastakse mari. Seda tehakse mitu korda (portsjonilised kudejad) ning kudemine võib kesta kuni paar nädalat. Emas- ja isaskala ujuvad kõrvuti pesalohu kohal: emane poetab sinna 56 mm läbimõõduga marjaterad, samal ajal laseb isane veevoolul kanda marjale niisa. Neil sekundeil mari viljastatakse ja saab alguse uus elu. Kohe katab emaskala viljastatud marjaterad liiva ja kruusaga. Marja areng ja noor lõhe. Pärast viljastumist marjatera paisub, algab loote areng. Viie- kuue kuu jooksul arenevad lootel välja eluks vajalikud elundid ja veresoonkond
Lest elab üksikult ning on küllaltki liikuva eluviisiga. Kudemispaiga otsinguil võib ta läbida pikki vahemaid. Vastavalt erinevatele kudemispaikadele, jaotatakse meie lestad 2 rassi:süvikukudulestad ja rannikukudulestad. Esimesed siirduvad kudema Gotlandi süviku piirkonda, teised koevad aga madalatel rannikualadel, 4...22 m sügavusel. Erinevused ilmnevad ka kudemisajas ja marja arengus. Süvikusse rändajad koevad aprillis-mais ning nende mari on vabalt vees hõljuv, rannikul kudejad koevad mais-juunis, nende mari on väiksem ja kandub kivide alla ning areneb seal. Lesta marja areng kestab sõltuvalt veetemperatuurist 5...10 päeva. Vastse areng on omapärane. Vaatamata oma lapikule kehale täiskasvanueas, näevad lesta vastsed välja nagu teistelgi kaladel ning nad ei sarnane sugugi oma vanematega. ~ 1 cm pikkuselt toimub vastse elus moone: nimelt rändab ta üks silm keha pealmisele
rannikukudulestad. Esimesed siirduvad kudema Gotlandi süviku piirkonda, teised koevad aga madalatel rannikualadel, 4...22 m sügavusel. Erinevused ilmnevad ka kudemisajas ja marja arengus. Süvikusse rändajad koevad aprillis-mais ning nende mari on vabalt vees hõljuv, rannikul kudejad koevad mais-juunis, nende mari on väiksem ja kandub kivide alla ning areneb seal. Lesta marja areng kestab sõltuvalt veetemperatuurist 5...10 päeva. Vastse areng on omapärane. Vaatamata oma lapikule kehale täiskasvanueas, näevad lesta vastsed välja nagu teistelgi kaladel ning nad ei sarnane sugugi oma vanematega. ~ 1 cm pikkuselt toimub vastse elus moone: nimelt rändab ta üks silm keha pealmisele poolele teise silma kõrvale, mille
Lest elab üksikult ning on küllaltki liikuva eluviisiga. Kudemispaiga otsinguil võib ta läbida pikki vahemaid. Vastavalt erinevatele kudemispaikadele, jaotatakse meie lestad 2 rassi:süvikukudulestad ja rannikukudulestad. Esimesed siirduvad kudema Gotlandi süviku piirkonda, teised koevad aga madalatel rannikualadel, 4...22 m sügavusel. Erinevused ilmnevad ka kudemisajas ja marja arengus. Süvikusse rändajad koevad aprillis-mais ning nende mari on vabalt vees hõljuv, rannikul kudejad koevad mais- juunis, nende mari on väiksem ja kandub kivide alla ning areneb seal. Lesta marja areng kestab sõltuvalt veetemperatuurist 5...10 päeva. Vastse areng on omapärane. Vaatamata oma lapikule kehale täiskasvanueas, näevad lesta vastsed välja nagu teistelgi kaladel ning nad ei sarnane sugugi oma vanematega. ~ 1 cm pikkuselt toimub vastse elus moone: nimelt rändab ta üks silm keha pealmisele poolele teise
annaabi.ee 
