Reisimuljete põhjal valmis elamuslikke, värskeid loodusvaateid: Maastik eesliga (1947, erakogu, Tartu), Kemi kärestik (1955 - 1956, Tretjakovi galerii, Moskva). Maasiku- ja linnapiltides elavnes pintslikäsitsus ning suurenesid värvi varjundirikkus ja valguse osa: Ninase rand (1956, EKM), Vaade Toomemäelt (1958, EKM), Valgemetsa (1958, Tartu O. Lutsu nimeline raamatukogu), Kevad (1961, EKM). Aastast 1958 ilmnes vormiuuendustaotlusi, sealhulgas sürrealismi (Mõtted mustast seast, TKM ) ja kubistlikku vormimängu (Akvarell roosas, TKM, G. Suitsu ,,Luuletuste" illustratsioonid; kõik 1958). Eesti kunstis uudsena hakkas 1960. aastail monumentaalmaalis rakendama stilisatsiooni ja abstraheeritud kujundeid, selles laadis on õnnestunuim kolmikmaal Muusika. Ballett. Kujutav kunst (1961 -1962, EKM). 1965 tegi Tartu restoranile ,,Tarvas". 1960. aastate keskel alanud viimase loomejärgu teostele on omased eriline improvisatsioonilisus ning groteskist
kleebiti. 22.mis sõnast tuleneb mõiste futurism ? tulevikukunst 23.mis maal sündis futurism? millised olid sellmaa ühiskondlikud olud ? Itaalias, Itaalia oli ise mahajäänud maa venemaal samamoodi 24.kuidas suhtusid futuristid vanasee kunsti ja kultuuritraditsioonidesse ? kritiseerisid vana kunsti, tahtsid uut ja omanäolist asemele 25.Kuidas püüdisd futuristid maalidel edasi anda liikumist? tehti mitmekordselt asju, kasutati kubistlikku võtet et lahutada keha mitmeks osaks. 26.iseloomusta futuristlikku arhidektuuri. kõrged hooned, funktsionaalsed, loobuti vanast arhidektuurist, ei olnud midagi looduslikku 27.keda peetakse abstraktsionistliku kunsti rajajaks ? Vassili Kandinsky 28. mille poolest erines abstraktionism varasemast kunstists ? Ei kujutatud midagi konkreetset, püüti edasi anda meeleolusid, erinevad värvilaigud, meenutas lapse kritseldust. 29. mida püüdisd väljendada abstraktionitid oma teostega ?
ka kubofuturismi vaimu. Aasta hiljem valmistas ta need graafikamapiks ,,Blanc et noir" (,,Valge ja must"). Eestis viljeldi kubismi 1920. aastate lõpuni. Ühed järjekindlamad kubistid olid Arnold Akberg ja Jaan Vahtra. Jaan Vahtra eestvedamisel loodi 1923. aastal Eesti Kunstnikkude Rühm. Kunstnikud Arnold Akberg Georges Braque Robert Delaunay Roger de La Fresnaye Juan Gris Fernand Léger Pablo Picasso Jaan Vahtra Kubism skulptuuris Kubistlikku skulptuuri iseloomustavad geomeetrilised vormid. Kujud näivad olevat kombineeritud eri suurusega kuupidest, koonustest, silindritest jne. Kujutatav motiiv on aimatav. [redigeeri]Skulptorid Aleksandr Arhipenko Constantin Brâncusi Henri Laurens Jacques Lipchitz Juan Gris Juan Gris. "Pablo Picasso portree" Piet Mondrian (1872-1944) Hollandi päritolu kunstnik. Sündis 7. Märtsil 1872 Amersfoortis. Ta õppis Amsterdami
Aastatel 19021904 õppis Pariisis Academie Humbert'is.Georges Braque teenis Esimese maailmasõjas Prantsuse sõjaväes ja sai raskelt haavata.Ta kasutas maalis esimesena kirjatähti, imiteeris puu ja marmori faktuuri ning leiutas kollaazitehnika. Tema tuntumad teosed: ,,L'Estaque", ,,Viadukt L'Estaque'is.", ,,Kala ja pudelid", ,,Mees viiuliga", ,,Pudel, ajaleht, piip ja klaas", ,,Must kala" Kubism skulptuuris Kubistlikku skulptuuri iseloomustavad geomeetrilised vormid. Kujud näivad olevat kombineeritud eri suurusega kuupidest, koonustest, silindritest jne. Kujutatav motiiv on aimatav. Omanäolisim oli rumeenlane Constantin Brancusi (1876-1957), kes üritas leida igale kujutatavale eseme või olendile ainuõige, olemusliku põhivormi. Teiste kubistlike skulptorite looming on sageli maalikunstnike tööde sarnane, kujud on kombineeritud geomeetrilistest kehadest ja seos kujutatavaga sageli ainult aimatav.
kujunditena. Tema maalidel on tüüpilised tumedat värvi silindrid ja torud. Oma loominguga püüdis ta väljendada ,,inimeste ja masinate ühtekuuluvust". Ka skulptuuris leidis kubism pooldajaid. Constantin Brancusi (Lind ruumis) oli originaalseim. Teda ei huvitanud nähtuste pealispind ja objektide individuaalne väljanägemine, vaid ta püüdis leida iga objekti ,,olemuslikku" põhivormi. Kuulsad: Arhipenko; Lipchitz (Kümblev naine). Kubistlikku skulptuuri iseloomustab geomeetriliste vormide harrastus. Futurism: kujunes välja Itaalias. Noortele tundus itaalia ülirikkalik kunstipärand koorma või tõkkena kaasaega sobiva kultuuri loomise ning arenenud Lääne- Euroopale lärelejõudmise ees. Uudsus muutus erilise kultuse objektiks. Mineviku asemel oli neile tähtis tulevik ja sellepärast nimetasid nad oma loomingut futurismiks. Oma plaane esitati nn manifestidena, mida kanti ette rahvakogunemistel ja levitati ajakirjanduses
1920 ilmusid ajakirja Ilo kolmandas numbris tema puulõiketehnikas illustratsioonid. Need kandsid endas küll ekspressionismi, kuid samas oli tunda ka kubofuturismi vaimu. Aasta hiljem valmistas ta need graafikamapiks ,,Blanc et noir" (,,Valge ja must"). kuulsaimad kubistid: · Arnold Akberg · Georges Braque · Robert Delaunay · Roger de La Fresnaye · Juan Gris · Fernard Léger · Pablo Picasso · Jaan Vahtra kubism skultuuris Kubistlikku skulptuuri iseloomustavad geomeetrilised vormid. Kujud näivad olevat kombineeritud eri suurusega kuupidest, koonustest, silindritest jne. Kujutatav motiiv on aimatav. Skulptorid · Aleksandr Arhipenko · Constantin Brâncusi · Henri Laurens · Jacques Lipchitz FUTURISM (Itaalias 19101919; Venemaal 1934) Futurismile on omane vanade kultuuritraditsioonide hülgamine. Püütakse leida kunstilisi väljendusvahendeid, et kujutada kaasaegse kiire elu ja
Tihti kasutati kollaazi, mis tähendas, et pilt oli olemuselt juba ruumiline ning seda ei pidanud enam kujutama. Aitas kaasa pildi muutumisele muust maailmast sõltumatuks objektiks. Sünteetiline kubism kombineeris enne pildile värvid ja vormid ning viis siis sisse mingi motiivi, mis tavaliselt oli natüürmort. Tihti alustati tööd abstraktsest kompositsioonist. Iseloomulikud on varasemast suuremad geomeetrilsed pinnad. Skulptuuris üritati leida subjekti olemuslikku põhivormi. Kubistlikku skulptuuri iseloomustab geomeetriliste vormide harrastus, kujud koosnevad tihti kuupidest ja koonustest ning soovitud vorm on vaevuaimatav. Maal: Pablo Picasso Georges Braque (analüütiline) Juan Gris (sünteetiline) Robert Delaunay Fernand Leger Skulptuur: Constantin Brancusi Aleksandr Arhipenko Jacques Lipchitz
riidetükke, tapeeti jms. Tulemuseks olid kollaazid e. liimitud pildid. Analüütilises kubismis oli piltidel veel aimatav illusionistlik sügavus. Arhitektuuris- kubism leidis pooldajaid. Originaalseim nende hulgas oli Rumeeniast Pariisi tulnud Constantin Barancusi. Teda ei huvitanud nähtuste pealispind ja objektide individuaalne väljanägemine, vaid ta püüdis leida iga objekti(linnu, inimkeha) ,,olemuslikku'' põhivormi. Kubistlikku skulptuuri iseloomustab geomeetriliste vormide harrastus. Kujud näivad olevat kombineeritud eri suurusega kuupidest, koonustest, silindritest jne. Kusjuures seos kujutatava motiiviga on pealeiskaudne ja tihti üksnes aimatav. 8) FUTURISM Paljudele noortele tundusid igasugused traditsioonid, sealhulgas ka Itaalia ülirikkalik kunstipärand korma või tõkkena kaasaega sobiva kultuuri loomise ning arenenud Lääne- Euroopale järelejõudmise ees
a. ja kanti 1965. a. kõrge kunstiväärtusega ajalooliste mälestusmärkide nimistusse. Praegu on villa avatud üldsusele muuseumina. NB! Suurenda pilte! Le Corbusier. Funktsionalistlik villa Savoye Pariisi lähedal Poissy's Funktsionalismi põhimõtet võib lühidalt sõnastada nii: see, mis on otstarbekohane, on ka ilus. Selle stiili loojaks on sveitsi päritoluga prantsuse arhitekt LE CORBUSIER3 (18871965), kes eitas kogu eelnenud arhitektuuri. Ta harrastas nooruses kubistlikku maali, siis sukeldus lõplikult arhitektuuri. Kubism peegeldus ka tema arhitektuuris. Le Corbusier arvates pidi ehitise välimuses peegelduma selle otstarve, sisu, isegi tähtsamate ruumide jaotus. Lähtudes kubismist, soovis Le Corbusier, et arhitektuuris valitseks range kord ja kasutataks puhtaid geomeetrilisi kujundeid. NB! Suurenda pilte! Le Corbusier. Erinevate villade funktsionalistlik interjöör Tihti koosnebki funktsionalistlik hoone üksikutest ilustamata kuupidest ja
Tumedate läikivate lehtedega apelsinipuud, bassein purskkaevuga, nelinurksed peenrad tulpidega ja nende vahel mosaiikpõrand - lillad, punased, sinised, kollased, hallid ja mustad pinnad. Kolmnurga kesktelg lõpeb skulptuuriga Joie de vivre (elurõõm) - tantsiv figuur kitarriga. Iga nelja minuti tagant tegi kuju ühe tiiru oma telje ümber - peale tulpide ainus asi mis näitab aja kulgemist. Mõlemad aiad olid tolle aja kohta enneolematud, peegeldasid Guevrekianile hingelähedaste kubistlikku kompositsiooni ning uute materjalide kasutamist. Ei läinud aga kümmet aastatki kui hoolikat hooldust nõudvat aeda lihtsustati - peenrad tehti täielikult ümber, tulpide asemele Koostanud: Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 167 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a
annaabi.ee 
