Need on keele, aja ja koha seadused, mis on teda juhtinud sinna, kuhu ta vahest polegi tahtnud minna. Aga ometi on ta jõudnud koju. Lõpuks on ju igas hingetuisus jääminek." Teine tee vastuolu lahendada oleks lihtsalt Euroopasse sulada, kuid see tähendaks ühtlasi omaenese ajaloo, olemuse, keele ja maa kaotamist mõte, mis Kangrole on üdini võõras. Üle jääb maagiline realism, äranähtud ja end tõendanud katse muuta struktuure, et saavutada hingetuisus vabastavat jääminekut (Kruuspere, 2008: 420). Euroopalikku tehnilise maailmasüsteemi sisenemine, seal hingetuisune viibimine ning sealt väljumise hakatus selles üheaegsuses ja järgnevas on paatos, mis kannab Kangro luulet juba õige vara. Koguga ,,Reheahi" (1939) astub ta rahvusliku enesetunnetuse mõttes olulise sammu edasi Marie Underi poolt seni sõnastatu juurest. Under kuulub täielikult euroopalikku luulesüsteemi, millesse Kangro ühelt poolt siseneb, millest teiselt poolt juba välja igatseb. Siin
Postimees, 20 september, 18. Ellen Niit. URL= http://et.wikipedia.org/wiki/Ellen_Niit#Isiklikku 4. jaanuar 2012. Ellen Niit. URL= http://ellen-niiit.weebly.com/elulugu.html. 4 jaanuar 2010. Jürisson, H. 1970. Maa, inimene ja jänesekapsa õis. Looming, juuni, 9-10. Kabur, V. 1975. Poeetiline maailmaloomine. Keel ja Kirjandus, 7, 498-499. Kalda, M. 1991. Eesti kirjanduse ajalugu 1. Tallinn: OÜ Eesti Raamat. Kruus, O. 1995. Eesti kirjanike leksikon. Tallinn: OÜ Eesti Raamat. Kruuspere, P. 1999. Maailma pidevuse valgus. Eesti Päevaleht, 20. november, 9. Krusten, R. 1995. Eesti lastekirjandus. Tartu: Elmatar. 17 Krusten, R. 1999. Lasteluule kodu-ja käsiraamat. Sirp, 26. november, 3. Krusten, R. 2004. Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse toimetised 1. Tallinn: AS Pakett trükikoda. Mallene, E. 1970. Sõna koltub, uus pungana puhkeb. Keel ja Kirjandus, 1, 367-368. Süvalep, E. 2003. Meie ühine maailm
Lagunes arusaam kirjandusest kui erilist sorti kirjutisest tagasipöördumine välise kirjandusajaloo juurde, rõhuga kultuuri materialistlikel aspektidel. Eesti kirjanduse ajalood (liigitus, nimetada mõni käsitlus) • esimesed käsitlused: F. Tuglas „Lühike Eesti kirjanduslugu“ • nõukogude aeg: E. Nirk „Estonian Literature“ • pagulus: G. Suits „Eesti kirjanduslugu“ • taasiseseisvusaeg: Piret Kruuspere „Eesti kirjandus paguluses XX sajandil“ • digitaalsed keskkonnad Eesti kirjandusloo arengutendentsid, eesti kirjandusloo probleeme. Arengutendentsid: Tiit Hennoste: “Enne 19. sajandit pole eesti kirjandusloos suuremat pistmist ilukirjandusega, samas kui 19. sajandist alates pole kirjanduslool suuremat pistmist mitteilukirjandusega” (Kirjanduse periodiseerimisest, 57). Enne 19. s
Eesti kirjanduse ajalood (liigitus, nimetada mõni käsitlus). Esimesed käsitlused - F. Tuglas, Lühike eesti kirjanduslugu, 1934, Nõukogude aeg - E. Nirk, Estonian Literature, 1970. Pagulus - G. Suits, Eesti kirjanduslugu, Lund, Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1953. Taasiseseisvusaeg - Annus, E, L. Epner, A. Järv, S. Olesk, E. Süvalep, M. Velsker, Eesti Kirjanduslugu, Tallinn, 2001. Ja Eesti kirjandus paguluses XX sajandil, toim. Piret Kruuspere, Tallinn 2008. Digitaalsed keskkonnad – ERNI ja Väike Eesti kirjanduslugu. Eesti kirjandusloo arengutendentsid. Millised on eesti kirjandusloo probleemaatilised aspektid? Kuidas erineb see, mida peetakse osaks kirjandusloost erinevate sajandite lõikes? Varasemad kirjanduslood > kontekstikeskne lähenemine ˇ 1930-ndad positivism ja tekstikesksus, 1960-1970-ndad põhitraditsioon (autorikeskne positivism, ühiskonnakeskne
tänapäeval). Lagunes arusaam kirjandusest kui erilist sorti kirjutisest, tagasipöördumine välise kirjandusajaloo juurde, rõhuga kultuuri materialistlikel aspektidel. Eesti kirjanduse ajalood (liigitus, nimetada mõni käsitlus). esimesed käsitlused: F. Tuglas ,,Lühike Eesti kirjanduslugu" nõukogude aeg: E. Nirk ,,Estonian Literature" pagulus: G. Suits ,,Eesti kirjanduslugu" taasiseseisvusaeg: Piret Kruuspere ,,Eesti kirjandus paguluses XX sajandil" digitaalsed keskkonnad Eesti kirjandusloo arengutendentsid. Millised on eesti kirjandusloo probleemaatilised aspektid? Kuidas erineb see, mida peetakse osaks kirjandusloost erinevate sajandite lõikes? Arengutendentsid: Tiit Hennoste: "Enne 19. sajandit pole eesti kirjandusloos suuremat pistmist ilukirjandusega, samas kui 19. sajandist alates pole kirjanduslool suuremat pistmist mitteilukirjandusega" (Kirjanduse periodiseerimisest, 57). Enne 19. s
Nõukogude aeg Eesti kirjanduse ajalugu I-V, Peatoim. E. Sõgel, 1965-1991. E. Nirk, Estonian Literature, 1970. Pagulus G. Suits, Eesti kirjanduslugu, Lund, Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1953 A. Oras, B. Kangro, Estonian Literature in Exile, Lund, 1967 Taasiseseisvusaeg Annus, E, L. Epner, A. Järv, S. Olesk, E. Süvalep, M. Velsker, Eesti Kirjanduslugu, Tallinn, 2001. Eesti kirjandus paguluses XX sajandil, toim. Piret Kruuspere, Tallinn 2008. Digitaalsed keskkonnad ERNI. Eesti kirjanduslugu tekstides, 1924 1925, projektijuht Marin Laak, ERNI kujutab üht kirjandusloo peatükki, eesti kirjanduse 1920. aastaid interaktiivses keskkonnas, tervikliku kirjandusajaloolise ruumina. Eesti kirjandusloo arengutendentsid, eesti kirjandusloo probleeme. Arengutendentsid: Tiit Hennoste: "Enne 19. sajandit pole eesti kirjandusloos suuremat pistmist ilukirjandusega, samas kui 19
F. Tuglas, Lühike eesti kirjanduslugu, 1934 Nõukogude aeg Eesti kirjanduse ajalugu I-V, Peatoim. E. Sõgel, 1965-1991. E. Nirk, Estonian Literature, 1970. Pagulus G. Suits, Eesti kirjanduslugu, Lund, Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1953 A. Oras, B. Kangro, Estonian Literature in Exile, Lund, 1967 Taasiseseisvusaeg Annus, E, L. Epner, A. Järv, S. Olesk, E. Süvalep, M. Velsker, Eesti Kirjanduslugu, Tallinn, 2001. Eesti kirjandus paguluses XX sajandil, toim. Piret Kruuspere, Tallinn 2008. Digitaalsed keskkonnad ERNI. Eesti kirjanduslugu tekstides, 1924 – 1925, projektijuht Marin Laak, ERNI kujutab üht kirjandusloo peatükki, eesti kirjanduse 1920. aastaid interaktiivses keskkonnas, tervikliku kirjandusajaloolise ruumina. Eesti kirjandusloo arengutendentsid, eesti kirjandusloo probleeme. Arengutendentsid: Tiit Hennoste: “Enne 19. sajandit pole eesti kirjandusloos suuremat pistmist ilukirjandusega, samas kui 19
E.Sõgel, 1965-1991 o E.Nirk, Estonian Literature, 1970 Pagulus o G.Suits, Eesti kirjanduslugu, Lund, Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1953 o A.Oras, B.Kangro, Estonian Literature in Exile, Lund 1967 Taasisesisvumisaeg o Annus, E, L.Epner, A.Järv, S.Olesk, E.Süvalep, M.Velsker, Eesti kirjanduslugu, Tallinn 2001 o Eesti kirjandus paguluses XX sajandil, toim. Piret Kruuspere, Tallinn 2008 Digitaalsed keskkonnad o ERNI ERNI. Eesti kirjanduslugu tekstides, 1924-1925, projektijuht Marin Laak. ERNI kujutab üht kirjandusloo peatükki, eesti kirjanduse 1920.aastaid interaktiivses keskonnas, tervikliku kirjandusajaloolise ruumina. ERNI sisaldab raamatukogu, kriitikaantoloogiat, fotogaleriid, autorite tutvustusi, kirjanduslike terminite sõnastikku ja ajatelge. 33
annaabi.ee 
