Uurimistöö on kirjutatud 25. Lehel. Töö koosneb kahest põhiosast milles esimeses tutvustan kruiisi ja kruiisilaevu. Teises uurin erinevate ajastute kruiisilaevu ning nende laevade omaduste võrdluseid. Töö Sisaldab nelja tabelit ja fotosid. Slaid 3 (Töö eesmärgid) Minu uurimuse eesmärgid oli Seletada lahti mõiste kruiisist ja kruiisilaevadest. Kirjeldada aastatel 1900., 1937., 2006. ja 2014. valmiminud kruiisilaevu. Võrrelda omavahel erinevatel aegadel ehitatud kruiisilaevade parameetreid ning meelelahutust. Slaid 4 (uurimismeetod) Minu töö uurimismeetodiks oli tekstianalüüs. Kogu informatsiooni tööks leidsin internetist. Kruiisilaevade kohta sain palju infot Saksa, Inglise ja soome keelsetelt interneti lehekülgedelt. Slaid 5 (Mis on kruiis ja mis on kruiisilaev) Kruiis on reis, mis sooritatakse veekogul puhkuse eesmärgiga lõõgastuda, nautides kõiki mugavusi, mis on käe-jala juures. Kruiisilaev on aga laev, millega tehakse pikemaid puhkusereise
KRUIISILAEVAD VICTORIA LUISE´ST QUANTUMINI Kristen Kanep 8. klass Tsirguliina Keskkool TEEMA VALIKU PÕHJENDUS Suur huvi laevade vastu Soov saada tulevikus kruiisilaeva tüürimeheks EESMÄRGID Seletada lahti mõisted kruiisist ja kruiisilaevadest Kirjeldada nelja erinevat kruiisilaeva 100. aasta lõikes Võrrelda kruiisilaevade parameetreid UURIMISMEETOD Uurimismeetodiks oli tekstianalüüs Tekstilise materjali leidsin internetist Kruiisilaevade kohta sain infot Saksa, Soome ja Inglis keelsetelt interneti lehekülgedelt KRUIIS, KRUIISILAEV LAEV PRINZESSIN VICTORIA LUISE (1900) LAEV WILHELM GUSTLOFF (1937) LAEV ALLURE OF THE SEAS (2010) LAEV QUANTUM OF THE SEAS (2014) TABELI LÜHIKIRJELDUS
Tsirguliina 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................. 3 KRUIIs......................................................................................................................... 4 KRUIISILAEVAD........................................................................................................... 6 KRUIISILAEVADE KIRJELDUSED................................................................................... 9 Laev Prinzessin Victoria Luise.................................................................................. 9 Laev Wilhelm Gustlof............................................................................................ 10 Laev Allure of the Seas.......................................................................................... 11 Laev Quantum of the Seas..................
2018) Hiljutise Maailma Turismiorganisatsiooni (UNWTO) reisibaromeetri andmete järgi on Lähis- Ida maailmas kõige kiiremini kasvav reisi piirkond. Samuti mõtlevad riigid aina rohkem turismi positiivsetele külgedele. Näiteks pakub nüüd Valgevene viiepäevast viisavaba reisimist. Kasvamas on ka reisijate eelistus reisida talveperioodil. Talvefestivalid meelitavad ligi miljoneid külastajaid. Näiteks Hiina Harbin Ice Festival, kus möödunud aastal osales üle miljoni külastaja. Kruiisilaevade reiside nõudlus on kasvanud võrreldes eelmise aastaga 4,5%. Järjest rohkem populaarsemaks on muutumas ka vähemtuntud ja kauged sihtkohariigid. Selle aasta jaanuaris oli Google'i otsingu kõige enam otsitav märksõna ,,solo traavel" ja ,,travel alone". Reisikorraldajad peavad arvesse võtma kõiki muutuvaid ja juba olemas olevaid trende, et jõuda nõudlusele järgi. (Interpidtravel, 2018) Mastercard's Global Destination Cities Index'i andmetel on enimkülastatav linn Bangkok.
Tihti on nad suureks ohuks kohalikele liikidele, kuna süsteemis puuduvad neile kohandunud looduslikud vaenlased. Läänemeres arvatakse olevat hetkel ca70 võõrliiki. Intensiivne laevaliiklus on oluline faktor, mis põhjustab võõrliikide levikut. (7) 2.2.4 Laevaliiklus Enamik kruiislaevadest tühjendavad laevade reovee (s.h. kõigi tualettide reoveed ning õlised laevaveed) otse merre. 2009. aasta mais võtsid mitmed kruiisilaevade firmad katuseorganisatsiooni the European Cruise Council (ECC) kaudu endale kohustuse mitte lasta laevade heitvett Läänemerre, kui ,,on tagatud teatud 8 tingimused", mille hulgas on nõue ,,mugav reovee ära andmise võimalus sadamas, mille eest ei tule maksta lisatasusid". Praegu on tegemist lihtsalt tühja lubadusega, kuna WWF (World Wildlife Fund) andmetel olid 2009. aastal Läänemeres sobivad tingimused ainult kolmel sadamal kahekümnest.
Roomassaare sadam (sadama kood: EE RMS) asub Kuressaare linna Roomassaare linnajaos Roomassaare poolsaarel. Sadam rajati aastatel 1891–1894. Sadamasse mahuvad alused max pikkuseg 30m ja süvisega 3m. Raadiokutsung "Roomassaare sadam" on ULL kanalil 14. Roomassaare sadama põhifunktsioonid: Kaubasadam - Laevade laadimine/lossimine. Kaupade ladustamine. Reisisadam - Reisiliiklus väikesaartega ja kruiisilaevade vastuvõtt. Jahisadam - 60 kohta ujuvkaide ääres. Roomassaare sadama teenused: Laevade elektrienergiaga varustamine laevade mageveega varustamine pilsivee vastuvõtt 13 jäätmete vastuvõtt kaupade laadimine/lossimine/ladustamine
Saksamaa, Rootsi ja Taaniga. (Wikipedia, 2018) Tegemist on Läänemere idakalda põhjapoolseima jäävaba sadamaga, mis on samuti ka Leedus kõige olulisem ja suurem, ühendades merd, maad ja raudteeliine Ida-Läänega. Mitmeotstarbeline, universaalne süvamere sadam käitleb iga aasta lasti umbes 65 miljonit tonni. Klaipeda sadam on oluliselt populaarsemaks saanud ka turistide seas. Alates aastast 2003 hakkas seal arenema kruiisilaevandus, ehitati kruiisilaevade terminal otse linna südamesse. (Port of Klaipeda, 2018) 2. EESTI SADAMAD 2.1 Üldisemalt Eesti sadamatest Eestis on riigi registrisse kantud 45 sadamat, millest enamus on Läänemere kaldal. Suurimateks sadamateks sügavuse põhjal on Tallinna Sadam AS, mis omakorda koosneb viiest erinevast sadamast (Muuga sadam, Paldiski lõunasadam, Tallinna Vanasadam, Paljassaare sadam ja Saaremaa Sadam) ning Sillamäe sadam.
merrelaskmist kohtas enamikes laevafirmades vastuseisu. Juba eelmisel aastal kontakteerus WWF Läänemerel tegutsevate laevasõidufirmadega, nõudes reovee merreheitmisest vabatahtlikku loobumist. Kuni tänaseni on enamik laevaliine küll vastanud positiivselt, kuid üksnes kolm neist on vabatahtlikule kokkuleppele alla kirjutanud. Ülejäänud 17 firmat on läbi oma katusorganisatsiooni CLIA (Cruise Lines International Association, Rahvusvaheline Kruiisilaevade Assotsiatsioon) keeldunud petitsioonile alla kirjutamast, viidates sadamate reoveekäitlusvõimaluste piiratusele. ,,Usume, et on eeskätt Läänemerel opereerivate laevafirmade vastutus, et heitvesi saaks hoolikalt käideldud ega reostaks merd," ütles Jüri-Ott Salm, Eestimaa Looduse Fondi tegevjuht. ,,Kui ühed firmad saavad kokkuleppele alla kirjutada, miks teised siis ei saa?" Läänemerel sõidab igal aastal 250-300 kruiisilaeva. Nende laevade tekitatud reovesi
Kitsa kaheosalise laevakerega katamaraanid arendavad kiirust ka kuni 35 sõlme. Samas on katamaraanid suurtest reisiparvlaevadest palju väiksemad. Kruiisilaevad Kruiisilaevad on kuni 130 000 t brutokandevõimega suurimad reisilaevad. Kruiisilaevade pikkus on enamasti vahemikus 150–300 m. Suurimad laevad võtavad peale üle 3000 reisija, keda võib teenindada laevas ligi 1500 meeskonnaliiget. Kruiisiparvlaevad on reisiparvlaevad, mille puhul on pööratud pikkadel ülesõitudel suurt tähelepanu reisijate täiendavate teenuste pakkumisele
annaabi.ee 
