,,Läänerindel muutuseta'' Erich Maria Remarque Lugemispäevik Tegelased Paul ( peategelane, jutustaja ) - Kogenud sõdur, kes oli juba mitmeid kordi rindel käin ja mitu aastat kroonus veetnud. Oli väga mõtlik inimene. Tjaden  Pauli klassivend, kes oli ka kroonus. Katczinsky - Pauli klassivend, kes oli ka kroonus. Sai surma mürsukillu tabamusest kuklasse. Ühel hetkel tundis Paul nagu oleks Kat tema vend. Kemmerich - Pauli klassivend, kes oli ka kroonus. Suri loo varajases staadiumis ära. Oli esimene surija seitsmest vabatahtlikust klassivennast, kes astusid kroonusse. Pärandas oma säärikud Müllerile Haie Westhus  Pauli klassivend, kes oli samuti liitunud kroonuga. Sai lahingus surmavalt haavata. Müller  Pauli klassivend, kes liitus samuti kroonuga. Sai Kemmerichilt päranduseks saapad, milled ta pärast enda surma pärandas Tjadenile. Hukkus valgustusraketi kõhtu tabamise tagajärel.
töid- 2. Miks ei saanud noorest Andresest peremeest Vargamäele? Noorel Andresel oli küll palju jõudu ja jaksu talutöödeks ja tema isagi oli rahul temaga ja arvas, et noor Andres sobib suurepäraselt Vargamäe peremeheks, kuid Andresel olid teised plaanid. Nagu teisedki Mäe Andrese lapsed, ei tahtnud tema vanem poeg jääda Vargamäele, vaid minna kuhugi paremasse kohta. Sellele otsusele jõudis ta kroonus olles. 3. Kuidas kosis Juss Marit? Ühel hetkel sai Jussil Mari norimisest villand ning otsustas endalt elu võtta, kuid Mari takistas tal seda tegemast ning rääkis talle, kuidas ta tegelikult hoolib Jussist ning seejärel nad otsustasid abielluda. 4. Kuidas kontrollis Indrek Riia ausust? Indrek kontrollis Riia ausust teda salaja piiludes põõsaste vahelt, kui Riia oma kassiga Indreku linnupesa juures käis. Indrek tahtis tüdruku vahele võtta, aga ta pidi enne
Suureks sokiks mehe jaoks oli muidugi see, kui tütar Liisi tahtis mehele minna Oru Joosepile. Sellest tuli suur tüli ning Andres ajas Liisi oma majast välja. "Välja mu majast!" karjus Andres. "Muidu näitan ise, kus meister augu teind! Kel pole häbi jumala ega inimeste ees, see ei kõlba minu silma alla." Ainus, kellest isa lootis midagi saavat, oli Andres juunior. Tema käis isal abiks ja oli ka täpselt sama kangekaelne. Ta lootis, et poeg Andres tuleb peale kroonus käimist Vargamäele tagasi, aga poeg teadis, miks isa seda nii väga lootis: "Isa, sina isegi ei armasta õieti Vargamäed, sul on ainult kahju oma töövaeva võerastele jätta, see on kõik."
on vaid illusioon ja selle teostamine on talle üksinda ülejõu käiv ,teostamatu. Andresele tundus ,et ta on jõuetu oma eluaseme ja tema soode ,rabade ,põldude ja metsade ees ,mis nüüd vastupidiselt temast endast üle käivad , kuigi polnud see alati niiviisi olnud ,vanasti oli tema põldude ja metsade peremees, ei takistanud teda seal tegutsemast isegi vanajumal ise. Kõike see ränk töö ja vaev mis nähtud oli läinud tühja ,arvas Andres ,sest noor Andres oli kroonus, Indrek linnas , tüdrukud mehel ,ainult väike Ants veel vanemate hoole all ,kuid kes sedagi teab ,kas temagi Vargamäele jääb. Töö ,töö ja ainult töö oli see mida lapsed Vargamäega seostada suutsid ,ei rohkem ega vähem. Vargamäe lapsed põgenevad töö eest ,mida kogu "unistuste Vargamäe" enda varasalves peidab ,tundus Andresele. Andres sai aru ,et oli elanud unelmais ning heitnud tahaplaanile kõik muu olulise  pere
Teine tase viimati. Seejärel nõuab Kolmas tase rügement mind tungivalt Neljas tase tagasi ja ma sõidan uuesti rindele. Jumalagajätt sõbra Viies tase Albert Kropiga on raske. Aga aja jooksul õpitakse seda kroonus. Kat on teel, ilma et ma Muutke teksti laade seda oleksin märganud, granaadikillu pähe saanud. Teine tase Ainult väike auk on näha; Kolmas tase see oli üks õige tilluke, Neljas tase eksinud kild. Aga sellest Viies tase piisas. Kat on surnud.
Vargamäel elu huvitava, sest ka mõlema pere lapsed olid ,,sõtta" haaratud. Kahju,et elu sõbralikult ja läbi kultuuri põnevamaks ei tehtud. Teost on kirjeldatud kui mehe võitlust maaga. Veider, mulle tunndus see pigem kui võitlus pereeluga. Mõelda vaid millega pidi vaene mees toime tulema.Esimese naise surm sünnitusel. Uue naise elurõõmu kadumine  kodune matuse meeleolu. Paljude laste suremine läbi katku ja tagatipuks järelejäänud laste saatus - noor Andres kroonus, Indrek linnas õppimas, tüdrukud mehel , ainult väike Ants veel kodus. Kui kauaks sedagi?! Mees tahtis, et keegi kindlakäeline võtaks tema talupidamise üle. Jäi justkui mulje, et raske maatöö tegemine oli tema viis põgeneda sellest jubedast argipäeva õudusest. Võimalus olla oma unistusega, mille läbi jõuda õnneni, tundus niigi saavutamatu. Mina kui mesterahvas põgenen suhete argipäevast töörüppe igal võimalusel, lootes, et suhteprobleemid lahenevad ise
Simson ka talle midagi teha. Simson leidis maast sõrmuse, mis ei olnud talle mõeldud, hoopis Moonikale. Moonika küsib Karli käest raha. Karl vastab sellepeale, et tal on pappi nagu muda igapäev saab. Karl räägin Simsonile, kuidas nad varsti rikkaks saavad. Saabus reede ja nad hakkasid jooma. Nad läksid, kellegi uksetaha ja hakkasid sõimaja ja jalaga taguma teda. Casting läks neil halvasti 22 naist aga mitte ühtegi ilustat nende seast nad ei leidnud. Rääkis palju sellest, kuidas ta kroonus käis ja mis ta seal tegema pidi ja kellega ta seal sõbraks sai. Karl ütles, et tal tekivad joomisest luupainajad. Karl oli laevapeal, kust ta tahtis põgeneda aga teda ei tahetud laevapealt maha lasta. Ta võttis ühe võtme, mis ta surus keti ja hammasratta vahele see jäi seisma ja ta sai laevalt maha, sest ta oli seda hetke juba oodanud. Pärast seda teda kuulati üle aga ta ei mäletanud kõike, sest see oli paar aastat tagasi. Rootsis ta sai edasi tänu autojuhtidele, kes ta koguaeg
Maret ja tema mees Sass elasid rehetoas. Ka Pearu oli veel elus. Meeste vahel oli mõtteline võistlus, kumb hiljem mulla alla läheb. Andres oli saunas õnnelikum, ta ei pidanud enam Vargamäel sunnitööline olema. Mari oli ära surnud. Pearu ja Andrese kaevatud kraav oli sooks muutunud. Indrek tahtis jõe ära puhastada, et veed voolama hakkaksid ja maad ära kuivaksid. Indrekul olid lapsed, kelle juurest ta ära oli tulnud. Sauna-Madis oli surnud. Noor Andres oli kroonus hukka saanud. Vana Andrese poeg Sass oli Vargamäelt lahkunud. Ants oli surnud. Indrek hakkas vanast kraavist muda välja kaevama. Pearu poja Karla poeg Eedi oli peast loll ja ajas mättad kraavi tagasi. Räägiti, et Indrek oli niisamuti loll, sest oli kellegi püssist maha lasknud. Karlal oli naine Ida, poeg Eedi, tütred Juuli, Helene ja Olga. Sass oli tisler ja teenis raha puusärkide tegemisega. Indrek tahtis, et naabruskonna mehed tuleksid Sassi palvel appi jõge süvendama.
Maret ja tema mees Sass elasid rehetoas. Ka Pearu oli veel elus. Meeste vahel oli mõtteline võistlus, kumb hiljem mulla alla läheb. Andres oli saunas õnnelikum, ta ei pidanud enam Vargamäel sunnitööline olema. Mari oli ära surnud. Pearu ja Andrese kaevatud kraav oli sooks muutunud. Indrek tahtis jõe ära puhastada, et veed voolama hakkaksid ja maad ära kuivaksid. Indrekul olid lapsed, kelle juurest ta ära oli tulnud. Sauna- Madis oli surnud. Noor Andres oli kroonus hukka saanud. Vana Andrese poeg Sass oli Vargamäelt lahkunud. Ants oli surnud. Indrek hakkas vanast kraavist muda välja kaevama. Pearu poja Karla poeg Eedi oli peast loll ja ajas mättad kraavi tagasi. Räägiti, et Indrek oli niisamuti loll, sest oli kellegi püssist maha lasknud. Karlal oli naine Ida, poeg Eedi, tütred Juuli, Helene ja Olga. Sass oli tisler ja teenis raha puusärkide tegemisega. Indrek tahtis, et naabruskonna mehed tuleksid Sassi palvel appi jõge süvendama.
Hillar Palamets on lühidalt, kuid väga põhjalikult kokku võtnud Vabadussõja tähtsamad sündmused ja inimesed. ,,Eesti Vabadussõja lugu" annab hea ülevaate meie ajaloo ühest tähtsaimast perioodist. Raamatu algus räägib perioodist Suure Ilmasõja algusest kuni Vabadussõja alguseni. 1917. aastal langeb Romanovite dünastia võimult ning Eestil tekib lootus autonoomiale. Seda lootust piirab aga enamlaste riigipööre. Eesti mehed teenisid Vene kroonus pikki aastaid ning lisaks sellele oli eestlastest sõdureid ka Lätis ja Soomes. Kui eestlased said loa enda polgu formeerimiseks, hakkasid eestlastest sõdurid tagasi tulema Eestisse. Polnud aga arvestatud sellega, et nende arv võib olla kordades suurem, kui eeldati. Meeste arv ulatus koguni nii suureks, et tagavarapataljonis oli rohkem mehi, kui põhipataljonis. Eriti suureks muutus Tartus inimeste arv siis, kui lisaks
surid vingu kätte ära. Kevadel auto leiti ja siis keegi ei tahtnud osta. Siis 08 maksis turul 10-11 või 12 tuhat ja see müüdi ühe või kahe tuhandega ära, "Sapaka" hinnaga. Kaks tuhat vist maksis. Osteti ära. Aga sellepärast müüdi nii odavalt, et autost ei saanud lebra /haisu/ välja. See poiss siis vahetas kõik ära seest. Ma teadsin seda poissi, kes ära ostis. See oli Tartu poiss keegi. Meie tänavast vist oli ta. Sest on rohkem kui kolm aastat tagasi, ma ei olnud siis veel kroonus käind. Tartu - Laur Hiiemäe, 20 a. (1992) * Ükskord oli üks naine abiellunud ühe mehega ja neil oli laps sündinud ja oli must olnud, täitsa neeger kohe. Ja mees ütleb siis, et sa oled mind petnud, ja nõuab kohe lahutust. Aga siis selle naise ema - mehe ämm - tunnistas üles, et temal oli vahekord olnud neegriga ja sellest sündis tütar, aga täitsa valge. Kui nüüd see tütar abiellus, sündis sellel must laps. Tallinn - Liidi Esna, 76 a. (1996) *
Liisi ja Joosep kolisid Joosepi onu eluhoonesse, sündis poeg Joosep. Karla ja Maret leiti noorpaaride hulgast pärast pulmi. Liisi ja Joosep oma talus, enne nende äraminekut ei tahtnud Andres hüvasti jätta, ütles oma tütrest ära. Marile aga rääkis, et see annaks Liisile kaasavara ning järgmine päev Mari andis (Andres läks selleks ajaks kodunt ära, Liisi kahetses, tahtis isaga leppida aga ei saanud). XXXVII Tööjõudu Vargemäel napib, kurbus käib ringi. Karla on kroonus, Maret on tema pärast kurb. Tisleri- Sass tuli Mareti kosja, Andres alguses ei lubanud pärast aga lubas. Nii pidi Mari võõra tüdruku tööle võtma, appi. Indrek pandi köstri juurde õppima, esimine köster suri ära, rätsep Taar sai tuhat rubla kokku, mida ta kogus ja siis pidi lahkuma esimese köstri juurest, kuid otsustas veel raha koguda. Indrek hakkas käima noore köstri juures, sai Juliuselt raamatu,mida ei osanud lugeda,tahtis ikkagi
See on uskumatu, kust ta neid asju välja võlub. Ta hiigelnumber oli kord 4 konservitoosi homaare. Himmelstob tuleb rindele. Tjadenil on ta vastu suur viha, kuna kord üritas ta kasvatada teda. Nimelt on Tjaden voodimärgaja, ja Himmelstob leidis teise samasuguse ja pani nad narisse magama, üks üles, teine alla. Kõige hullem oli alumisel magajal, ja järgmisel päeval toimus vahetus. See ei andnud mingeid tulemusi. Haie on ka meiega liitunud. Temaga elasime üle ühe kauneima päeva kroonus. Himmelstob ei saanud meist jagu, kuna Krop kavatses pärast sõda postkontorisse tööle minna, ja Himmelstobi seal kamandama hakata, nimelt tal amet oli kirjakandja. Ühel õhtul ootasime, kui Himmelstob kõrtsist tuleb, et talle peksa anda, esimesena sai jaole Haie, ja kui Himmelstob röökis, siis surus ta mehele padja näkku, et karjeid poleks kuulda. Klohmisime teda ja Haie andis talle mitu kõrvakiilu. Haie sõnas:" kättemaks on verivorst
näinud. Albert hoiab last, mängitakse kaarte..ja ongi läbi. Jagavad neile vorstiviile, mees ja naine säravad ja on rõõmsad. Mõni nädal hiljem, tuleb ikkagi Albertil ja Paulil eraldi minna. Albert saadetakse proteesimisosakonda, Paul saab kosumispuhkust ja läheb koju. Seekord on kodus veelgi raskem, ka ema on haigem. Peagi vajatakse teda rügementi ja ta lahkub. Hüvastijätt sõbra Alber Kroppiga on raske, ent aja jooksul õpitakse sedagi kroonus. 11. ptk On kevad, puud on rohelised. Surm on lihtsalt üks asi, millega toime tulla. Nende mõtted on head, kui nad puhkavad ja surnud kui nad võitlevad. Rindel ei eksisteeri meestel muud kui elu ja surm. Nad on sõdurid, kamraadid ja see on ka kõik. See hoiab neid koos. Deterning igatseb koduseid kirsiõisi, Paul kahtlustab, et ta võib põgeneda, et öö otsa üleval olles, ei teinud Deterning midagi
rajakattega. Omaj ärge ootavad veel otsasektorid, staadionimaja ja tribüünid ning vajalik varustus treenimiseks ja võistluste läbiviimiseks. Vaja oleks remontida ka Paide Gümnaasiumi amortiseerunud staadion. Kergejõustiku areng Paides sai alguse tänu Karl Tannebaumile. Ta oli Paide karskus seltsi Idu spordiosakonna esimees. Tannebaumi teati kui mitmekülgsete huvide ja karske eluviisiga meest, kes oli lõpetanud kreiskooli ning pälvis tunnustust ka pasunakoori asutaja. Madrusena Vene kroonus teenides puutus ta välissadamates kokku sealse spordieluga ning nähtu jättis talle sügava mulje. Ise tõsise treenijana otsustas ta 1912. aastal osaleda II üle-eestilistel olümpiamängudel Tallinnas. Pealtvaatajate hämmelduseks jooksis paidelane paljajalu. 5000 meetri jooksus lõpetas ta tolleaegse jooksukuulsuse Johannes Villemsoni järel teisena. Kaks aastat hiljem Riias ülevenemaalisel olümpiaadil saavutas ta maratonijooksus viienda koha. 1913
Indrekult kas ta kardab surma, kirjeldas poisile, kuidas end surnuna ette kujutab - Indrek tunnistab Ramildale, et talle meeldib neiu, ütleb et ta räägib nii ilusti, neiu sellest õnnes, ütleb, et lõpuks on keegi, kes temas midagi leiab - Indrek läheb koju XVIII - koju jõudes ja isa nähes pani Indrek tähele, et isa oli väga vanaks ja könksu jäänud - Emaga kohtudes pole neil nagu enam millestki olulisest rääkida - Andres on kroonus, Ants arvab, et ta ei tule seal kunagi tagasi, ütleb ka ise, et kui tema läheks krooni, siis ei naaseks ta Vargamäele - Indrek tundis end kodus võhivõõrana - kohtus õdedega, Tiiu ja Kadriga, Kadri teatas et koer Polla on surnud vanadusse, hakkab vennalt igasugu küsimusi küsima, räägivad Vargamäel toimunust * - Indrek käis Vargamäel ringi, kohtus Pearuga, rääkisid juttu, Pearu seletas Indrekule kuidas rehenutti peab ja et tahab jälle maad kuivendada, et hea mets saaks kasvada
annaabi.ee 
