külge, mida nad harivad. Talupoega peeti mõisniku isiklikuks omandiks pärisorjaks. Rootsi võimud üritasid lähendada eesti talupoegade õiguslikku seisundit Rootsi talupoegade omale. Mõisad läksid erakätesse, taaskehtestati sunnismaisus. Sunnismaisusega kaasnes talupoja allutamine mõisahärra politsei- ja kohtuvõimule, millega talupoeg seati mõisnikust olulisse sõltuvusse. Kuningas Karl XI kavatses kroonumaadel pärisorjuse kaotada ja vabastada pärisorjusest ka rüütlimõisate talupojad. Maapäev lükkas selle tagasi. Kroonumaade talupoegade õiguslik seisund määratleti 1696. aastal avaldatud Liivimaa majandusreglemendis, mille sätted laienesid ka Eestimaa kroonumõisatele. Taluperemeeste karistamine keelati, keelatud oli talupoegade võõrandamine maast lahus. Fikseeriti koormised ning need viidi vastavusse talu tegeliku majandusliku kandevõimega.
mille käigus pandi kirja kõik töövõimelised talupojad *Asehalduskorra kehtestamine ühtlustas pearahamaksu sisseseadmine Baltikumi maksusüsteemi *Hakati reagulaarselt korraldama hingeloendusi, et panna kirja kogu maksukohustuslik elanikkond *Talurahva seas polnud varanduslikku kihistumist Talurahva olukord Rootsi ajal: *Koos mõisate erakätesse minekuga taaskehtestati sõdade ajal nõrgenenud sunnismaisus *Pärisorjus *1696.a Liivimaa majandusreglement Karl XI tahtis kroonumaadel pärisorjust kaotada ja tegi maapäevale ettepaneku vabastada pärisorjusest ka rüütlimõisate talupojad, maapäev lükkas selle tagasi. Nõnda jäi talurahva kaitse korraldamine jõusse vaid kroonumaadel. *Talupoegadele anti talude päritav kasutamisõigus, samuti õigus kaevata mõisarentniku peale, kui too majandusreglemendist kinni ei pidanud Linnad ja kaubandus: *Viljandi, Paide, Rakvere ja Valga kaotasid oma õigused ja nad liideti ümbruskonna mõisatega
•Rootsi võim Eestimaal - Eestimaa hertsogkond - 7 linnuselääni 4. Eesti ala Rootsi ajal •Eesti ala minek Rootsi võimu alla - Altmargi rahu Poola ja Rootsi vahel - Brömsebro rahu Taani ja Rootsi vahel - Oliva rahu Poolaga •1680 alustas Karl XI reduktsiooniga - mõisamaade taasriigistamine • Talupoja elu Enne redukstiooni: Pärast redukstiooni: • Pärisorjus • Osa talupoegi kroonumaadel •Sunnismaisus säilib • Eramõisades vakuraamatud •Koormised kasvavad • Kaebeõigus mõisniku peale •Talupoja koormised - teotöö - mõisavoor - loonusrent jt. •Linnade areng - Oln, Narva, Tartu, Pärnu, Kuressaare – linnaõigusega linnad – teiste taandareng - Tallinn, Narva – laolinnad – teiste taandareng - Narva arendamine •Kaubandus - sissevedu, nt sool, heeringas jt. - väljavedu, nt vili, liha jt.
Nõnda langes Liivimaal reduktsiooni alla tervelt 4/5 maadest. Eestimaal oli vastav näitaja 54% ning Saaremaal 30%. Koos mõisate erakätesse minekuga taaskehtestati sõdade ajal nõrgenenud sunnismaisus. Sunnismaisusega kaasnenud talupoja allutamine mõisahärra politsei- ja kohtuvõimule, millega talupoeg seati mõisnikust olulisse isiklikku sõltuvusse, lubab Rootsi ajal kõnelda talupoegade pärisorjastamisest. Juba reduktsiooni alguses teatas kuningas Karl XI oma kavatsusest kroonumaadel pärisorjus kaotada ning tegi Liivimaa maapäevale ettepaneku vabastada pärisorjusest ka rüütlimõisate talupojad, maapäev lükkas selle aga üksmeelselt tagasi. Talurahva kaitse seisukohalt oli oluline, et reduktsiooni käigus fikseeriti koormised ning need viidi vastavusse talu tegeliku majandusliku kandevõimega. Talupoegadele anti talude päritav kasutamisõigus, samuti õigus kaevata mõisarentniku peale, kui too majandusreglemendist kinni ei pidanud
Erakätesse jäänud mõisate talupojad ja kroonumõisate talupojad. Nende vahe oli see, et erakätesse jäänud mõisad kuulusid balti- saksa mõisnikutele, kuid kroonumõisad olid reduktsiooni käigus Rootsi kuninga poolt riigistatud mõisad ning kuulusid Rootsi riigile. Erakätesse jäänud mõisate talupoegade seisund eriti ei muutunud. Rootsi ajal taaskehtestati sunnismaisus ning sellega seati talupoeg mõisnikust isiklikku sõltuvusse. Rootsi kuningas Karl XI soovis kroonumaadel pärisorjust kaotada, kuid maapäev lükkas selle tagasi. Kroonumaade talupoegade õiguslik seisund määratleti Liivimaa majandusreglemendis. Sellega piirati mõisarentnike kodukari õigust ja keelati taluperemeeste karistamine. Talupoja koormised fikseeriti vastavalt talu majanduslikule kandevõimele. Talupoegadele anti talude päritav kasutamisõigus ning nad said ka õiguse mõisarentniku peale kaevata. Seega võib öelda, et kasulik oli Rootsi aeg
sündimuse kasvu. Eesti aladele tuli ka naaberaladelt inimesi: venelasi, soomlasi, lätlasi, ka kaugemalt tuldi siia: hollandlased, sotlased, ungarlased leedulased jt. Vaatamata sellele hakkas eesti rahvastiku osatähtsus kasvama, võõrad võtsid omaks kohaliku keele ja kombed. 17. Sajandi lõpul tabas Eestit suur näljahäda, mille ohvriks langes kuni 75000 inimest. Peale näljahäda kahanes rahvaarv enam kui poole võrra Põhjasõja ja katku tõttu. 10. talupoja kultuuri muutused Kroonumaadel kaotati pärisorjus. Fikseeriti koormised ja viidi vastavusse talu tegeliku majandusliku kandevõimega. Talupoegadele anti talude päritav kasutamisõigus ja õigus kaevata mõisarentniku peale. 8.kaubandu, käsitöö, põllumajandus Oli teraviljakasvatamine (rukis), härjad, lehmi vähe. Mõisates oli loomi vähem ning selle tõttu oli ka väetamise probleem. Mõisapõllud suuremad kui talupõllud Maakaubandusega tegelesid mõisaametnikud, pastorid, kõrtsmikud, sõdurid, linnakodanikud
Rootsi kuningas Karl 11. otsustas viia läbi reduktsiooni 1680. Aastal (Suur reduktsioon). Enamus maid oli tegemist fedoodiega (oli võimalik maad tagasi võtta). Siinsed aadlikud aga arvasid, et ainult Maapäev saab neid asju otsustada. Liivimaa kubermangus protesteeriti kõige rohkem ja neilt võeti kõige rohkem maad ära. Pärast reduktsiooni oli Eesti kubermangus 1/2, saaremaal 1/4, Liivimaa km 4/5 riigi käes. See tähendas mõisnikele, et 2/3 tuludest pidid andma riigile (rendi tasu). Kroonumaadel talupoegade olukord paranes. Liivimaa majandusreglemendis sätestati Eestimaa kroonumõisate kohta. Mõisrentnike kodukariõigust piirati (mõisnike õigus talupoegi karistada ilma kohtuta), talupoegade karistamine keelati, keelatud oli talupoegade võõrandamine lahus maast, fikseeriti koormised ja need viidi vastavusse talu tegeliku majandusliku kandevõimega, anti päritav kasutamisõigus, õigus kaevata mõisarentnike peale. 1696 võeti vastu seadus (kuningas asus
tagasi võtta e. reduktsiooni korraldada. See tõi aadlike seas esile suurt vastuolu. Koos mõisate erakätesse minekuga taaskehtestati sõdade ajal nõrgenenud sunnismaisus. Sunnismaisusega kaasnenud talupoja allutamine mõisahärra politsei- ja kohtuvõimule, millega talupoeg seati mõisnikust olulisse isiklikku sõltuvusse, mis lubab Rootsi ajal kõnelda talupoegade pärisorjastamisest. Juba reduktsiooni alguses teatas kuningas Karl XI oma kavatsusest kroonumaadel pärisorjus kaotada ning tegi Liivimaa maapäevale ettepaneku vabastada pärisorjusest ka rüütlimõisate talupojad, maapäev lükkas selle aga üksmeelselt tagasi. Talurahva kaitse seisukohalt oli oluline, et reduktsiooni käigus fikseeriti koormised ning need viidi vastavusse talu tegeliku majandusliku kandevõimega. Talupoegadele anti talude päritav kasutamisõigus, samuti õigus kaevata mõisarentniku peale, kui too majandusreglemendist kinni ei pidanud. See kõik käis
tagasi võtta e. reduktsiooni korraldada. See tõi aadlike seas esile suurt vastuolu. Koos mõisate erakätesse minekuga taaskehtestati sõdade ajal nõrgenenud sunnismaisus. Sunnismaisusega kaasnenud talupoja allutamine mõisahärra politsei- ja kohtuvõimule, millega talupoeg seati mõisnikust olulisse isiklikku sõltuvusse, mis lubab Rootsi ajal kõnelda talupoegade pärisorjastamisest. Juba reduktsiooni alguses teatas kuningas Karl XI oma kavatsusest kroonumaadel pärisorjus kaotada ning tegi Liivimaa maapäevale ettepaneku vabastada pärisorjusest ka rüütlimõisate talupojad, maapäev lükkas selle aga üksmeelselt tagasi. Talurahva kaitse seisukohalt oli oluline, et reduktsiooni käigus fikseeriti koormised ning need viidi vastavusse talu tegeliku majandusliku kandevõimega. Talupoegadele anti talude päritav kasutamisõigus, samuti õigus kaevata mõisarentniku peale, kui too majandusreglemendist kinni ei pidanud. See kõik käis
*Tegevusalad-1)teravlijaeksport-rukkis, oder. 2)viinapõletamine-õigus vaid mõisnikel !*Talud:Eestis u40000 !*Koormised !*Vakuraamatud !*Adramaarevisjonid !*pearahamaks-kehtestati 1783 !*Hingeloendused-1783 !*Varanduslik kihistumine-talurahva seas polnud !*Ilmastik-sel perioodil põllumajandusele ebasoodne olukord Rootsi ajal !*Liivimaa majandusreglement-1696 määrati talupoegade õiguslik seisund kroonumaadel olukord Vene ajal *Pagemine-sai talupoegade peamiseks vastupanuvormiks *positiivsed määrused1)tunnustati talurahva omandiõigust vallasvarale 2)piiritleti teokoormised 3)anti õigus mõisniku kohtusse kaevata !*pearaharahutused !*valgustusideed !*Garlieb Merkel Linnad, kaubandus, tööndus *Eesti linnad 17-18saj: liivi sõja alguseks 9 linna:Reval, Dorpat, Fellin, Alt-Pernau, Neu- Pernau, Hapsal, Wei..enstein, Weseuberg, Narwa. Juurde tulid: Aresnburg 1563, Walk 1584
sunnimaisus. Sellega kaasnes talupoja allutamine mõisahärra politsei ja kohtuvõimule millega seati talupoeg mõisnikust sõltuvusse. See võeti vastu mõisnike huvides sest talupoegi ehk tööjõudu oli vähe. Liivimaa majandusreglement-kinnistatakse reduktsiooni ajal toimunud muutused. Kuna pärisorjusest vabastamine lükati maapäeva poolt tagasi siis talurahva kaitse korraldamine jäi jõusse vaid kroonumaadel (mis liivimaal moodustasid maast). Kroonumaade ehk riigimaade talupoegade õiguslik seisund määratleti 1696 avaldatud Liivima maj.reg. mille sätted laienesid ka eestimaa kroonumõisatele. Keelati talupoegade karistamine ja talupoegade võõrandamine maast lahus. Fikseeriti reduktsiooni käigus tulnud koormised ja need viidi vastavusse talu tegeliku kandevõimega. Erakätesse jäänud mõisate talupoegade seisund ei muutunud.
Ilmastik 17-18. saj oli ilmastik põllumajanduseks ebasoodsam. Talved olid pikad ja külmad. Oht ikalduseks oli suurem, kui varasematel või hilisematel sajanditel. Olukord Rootsi ajal 17.saj algul nurjusid Rootsi võimude katsed lähendada eesti talupoegade õiguslikku olukorda Rootsi vabade talupoegade omale. Kehtestati sunnimaisus ja pärisorjus. Liivimaa majandusreglement kehtestati 1696.a. Seoses reduktsiooniga määratleti talupoegade õiguslik seisund kroonumaadel: · Kodukari õigust piirati, taluperemeeste karistamine keelati · Keelati talupoegade võõrandamine maast lahus · Fikseeriti koormised ja viid need vastavusse talu võimalustega · Talude päritav kasutamisõigus · Õigus kaevata mõisarentniku peale Olukord Vene ajal Kroonumõisates jäi kehtima majandusreglement. Balti erikorra tõttu ei kuulunud kuni 18.saj lõpuni eesti ja läti talupojad ka nekrutikohustuse alla. Talupoegade
Mõisnikel oli kodukariõigus õigus talupoega füüsiliselt karistada. Talupoegadel säilis siiski võimalus mõisnik kohtusse kaevata. Talurahva õiguslikust seisund tuli taas päekorda seoses mõisate tagasiostmisega. Kuningas Karl XI teatas oma kavatsustest pärisorjus kaotada ning tegi Liivimaa maapäevale ettepaneku vabastada pärisorjusest ka rüütlimõisate talupojad, maapäeva lükkas selle aga tagasi. Nõnda jäi talurahva kaitse korraldamine jõusse vaid kroonumaadel, mis Liivimaal moodustasid 5/6 kogu maadest. Kroonumaade talupoegade õiguslik seisund määratleti 1696. aastal avaldatud Liivimaa majandusreglamendis, ille sätted laienesid ka Eestimaa kroonumõisatele. kodukari õigust piirati, kusjuures taluperemeeste karistamine keelati üldse; fikseeriti koormised ning need viidi vastavusse talu tegeliku majandusliku kandevõimega; talude päritav kasutamisõigus: õigus kaevata mõisniku peale, kui too reglemendist kinni ei pea
Mõisnikel oli kodukariõigus õigus talupoega füüsiliselt karistada. Talupoegadel säilis siiski võimalus mõisnik kohtusse kaevata. Talurahva õiguslikust seisund tuli taas päekorda seoses mõisate tagasiostmisega. Kuningas Karl XI teatas oma kavatsustest pärisorjus kaotada ning tegi Liivimaa maapäevale ettepaneku vabastada pärisorjusest ka rüütlimõisate talupojad, maapäeva lükkas selle aga tagasi. Nõnda jäi talurahva kaitse korraldamine jõusse vaid kroonumaadel, mis Liivimaal moodustasid 5/6 kogu maadest. Kroonumaade talupoegade õiguslik seisund määratleti 1696. aastal avaldatud Liivimaa majandusreglamendis, ille sätted laienesid ka Eestimaa kroonumõisatele. kodukari õigust piirati, kusjuures taluperemeeste karistamine keelati üldse; fikseeriti koormised ning need viidi vastavusse talu tegeliku majandusliku kandevõimega; talude päritav kasutamisõigus: õigus kaevata mõisniku peale, kui too reglemendist kinni ei pea. Erakätesse
annaabi.ee 
