1) tavalised planetaarülekanded, 2) laiendatud planetaarülekanded. 3.1.1. Tavaline planetaarülekanne Tavaline planetaarülekanne on tänapäeva planetaarreduktorites enamlevinenud. Seetõttu on käesolevas peatükis sellele ka rohkem tähelepanu pööratud. Joonisel 11 on toodud tavalise planetaarülekande põhimõtteline skeem. Joonis 11. Joonis 12. A skeem, B üldvaade, 1 kroonratas, 2 satelliidid, 3 päikeseratas, 4 satelliitide raam Joonis 12 12.2 12.1 12.3 12.4 Planetaarülekannete skeemid: a kroonratta joonkiirus b päikeseratta joonkiirus, c satelliitide raami joonkiirus Pöördemoment antakse sisselülitatud siduri abil ühele planetaarülekande
on ühine päikeseratas (5) ja (7) [Ühes tükist valmistatud kaks hammasratast]. Reduktor on kujutatud joonisel 13. Vedav võll (1) annab pöördemomendi reduktori sisemise planetaarülekande kroonrattale (9) ja sealt edasi kulgeb pöördemoment vastavalt sisselülitatud siduritele ja piduritele veetavale võllile(10) 1 vedav võll; 2 päikeserataste telg; 3 välimise ülekande satelliitide raam; 4 välimise ülekande kroonratas; 5 välimise ülekande päikeseratas; 6 välimise ülekande satelliidid; 7 sisemise ülekande päikeseratas; 8 sisemise ülekande satelliidid; 9 sisemise ülekande kroonratas; 10 veetav võll. : Kui kroonratta paneb pöörlema jõuallikas, siis on kroonratas vedavaks rattaks ja kui päikeseratas ei saa pöörelda pidurduse tõttu, siis satelliitrattad hakkavad pöörlema ümber oma telje ning sateliitide raam hakkab pöörlema koos satelliitratastega ümber päikeseratta
12. planetaarlekanne (esimene) 13. planetaarlekanne(tagumine) 14.vahevll. 15.hammasratas C DIFFERENTSIAAL 16. differ(pealekanne) 17.spidoka ajam 18.veetavvll hekordne planetaarlekanne kroomhammakas sattelliithammakas pikese hammakas kaasavedaja Olenevalt sellest,milline hammakas muudetakse vedavaks,milline veetavaks,milline blokeeritakse, on vimalik saada erinevaid lekandeid. Ilma mnda hammakat blokeerimata on prdemomendi edasikandmine vimatu. Kahekordne planetaarlekanne 1.kroonratas 2.kitsad sat. hammakad 3.laiad sat. hammakas 4.suur pikeseratas 5.vike pikeseratas 6.kaasavedaja Kroomrattaga on henduses ainult suurema pikeseratta sattelliit. Vikesele pikeserattale kantakse jud laiade satelliit ja kitsaste satelliit hammakate kaudu. VABAJOOKSUSIDUR A-rull-tpi vabajooksusidur B-nukk-tpi vabajooksusidur 1.vlisvru 2.rumm Sidur. siduritrummel rngastihend kolb vedrud vedrude tugiplaat stopperrngad ketaste tugiplaat vedav ketas veetav ketas taldrikvedru
AUTOMAATKÄIGUKAST Kristjan Teearu KOOSNEB PLANETAARÜLEKANNE Päikeseratas Kroonratas Satelliithammasrattad ja satelliitide raam Planetaarreduktor on automaatkäigukasti mehaaniline osa, mille kaudu muudetakse auto vedavatele ratastele antavat pöördemomenti. Planetaarreduktor paikneb automaatkäigukasti keres ja koosneb järgmistest osadest: 1) planetaarülekanded, mille kaudu muudetaksegi pöördemomenti (tavaliselt on neid planetaarreduktoris kaks või kolm); 2) sidurid, mille kaudu antakse pöördemoment edasi planetaarülekande üksikutele osadele;
2. Mehaanika 1. Mida mõjutab käiguvalitsa liigutamine? Käiguvalitsaga muudetakse trossi vahendusel käigukastis oleva käiguvaliku siibri ja parkimislukusti asendit. Lisaks muudetakse käiguvalitsa asendianduri mikrolülite asendit, millelt saab juhtplokk elektrilise signaali käiguvalitsa asendi kohta. 2. Nimeta joonisel kujutatud planetaarülekande detailid! Päikeseratas Kroonratas Satelliithammasrattad ja satelliitide raam 3. Arvuta alloleva planetaarülekande ülekandearv ja tähista nooltega hammasrataste liikumissuunad! Vedavaks osaks on satelliitide raam ja veetavaks kroonratas. Lukustatud A = Päikeseratas B = Kroonratas C = Satelliitide raam ZA = 12 ZB = 36 i = 1/(1+12/36) i = 0,75
juhtahela vooluringi. Turvalisuse suurendamiseks on auto käivitamine võimalik ainult käiguvalitsa P ja N asendites. 2.1 Planetaarülekanne Automaatkäigukastides muudetakse ülekandearvu planetaarülekannete abil. Planetaarülekanne koosneb päikeserattast, satelliitide raamist ja kroonrattast. Satelliitide raamis on tavaliselt 3...5 satelliithammasratast. Planetaarülekandel võivad olla vedavaks või veetavaks osaks nii päikeseratas, kroonratas kui ka satelliitide raam. Planetaarülekande eri osade lukustamisel saab palju erinevaid ülekandearve. Kuna siirdumine ühelt ülekandelt teisele saab toimuda ilma ülekannet lahutamata, siis sobivad sellised ülekanded väga hästi automaatkäigukastidesse. · Sidurid ja pidurid Planeetaarülekande eri osade lukustamine toimub hüdrauliliselt juhitavate sidurite- ja piduritega. Mõnedel juhtudel kasutatakse ka mehaanilisi vabakäigusidureid.
Turvalisuse suurendamiseks on auto käivitamine võimalik ainult käiguvalitsa P ja N asendites. Joonis 5. Käiguvalits 2.2 Planetaarülekanne Automaatkäigukastides muudetakse ülekandearvu planetaarülekannete abil. Planetaarülekanne koosneb päikeserattast, satelliitide raamist ja kroonrattast. Satelliitide raamis on tavaliselt 3...5 satelliithammasratast. Planetaarülekandel võivad olla vedavaks või veetavaks osaks nii päikeseratas, kroonratas kui ka satelliitide raam. Planetaarülekande eri osade lukustamisel saab palju erinevaid ülekandearve. Kuna siirdumine ühelt ülekandelt teisele saab toimuda ilma ülekannet lahutamata, siis sobivad sellised ülekanded väga hästi automaatkäigukastidesse Joonis 6. Kroonratas, sateliithammasratas, päikeseratas 2.3 Planetaarülekande sidur ja pidur Planetaarülekande eri osade lukustamine toimub hüdrauliliselt juhitavate sidurite- ja piduritega
Autode veosillad Üldandmed Veosillaks nimetatakse auto seda silda, mille rattad veavad kandes suuri koormusi. Veosild võib olla jäik tala. Temasse on mahutatud peaülekanne, diferentsiaal ja rataste ajam. Et auto mass oleks väiksem, keevitatakse veosildade karterid stantsitud terasprofiilidest. Karteri külge on keevitatud peaülekande reduktori kinnitamise äärik. Joonis 47:Rattareduktoriga vedavsild. 1. Rattareduktori kroonratas, 2. Ratta rumm, 3. Pidurimehhanism, 4. Vedav keskhammasratas, 5. Sateliit, 6. Satelliitide raam, 7. Rattavõll, 8. Peaülekanne, 9. Piduripööra võll, 10. Võllikatte, 11. Võllikatte hoidetihvt. 45 Peaülekanne Auto peaülekandeks nimetatakse jõuülekandemehhanismi, mis paikneb veosillas ja muudab pöördemomenti. Peaülekanded valmistatakse kas koonus- või silinderhammasratastega. Esimestel on spiraal- ja teistel kaldhambad
68. Planetaarülekanne ja selle võimalikud ülekandeviisid Planetaarülekande ajamiks on satelliiti-de raam ja veetavaks osaks päikeseratas. Kui lülitushark lükkab planetaarülekande kroonratta ajami ühendusse satelliitide raami ajamiga, siis hakkavad need kaks osa koos pöörlema ja sama pöörlemine antakse ka päikeserattale. Planetaar-ülekanne töötab otseülekandel. Kui aga lülitushargi abil planetaarüle-kande kroonratas lukustatakse, siis hakkavad satelliidid vedama päikeseratast ülekandearvuga Töötamise tingimused: 1) üks planetaarmehhanismi lülidest (sateliit-, kesk- või kroonhammasratas) peab olema koormatud; 2) võimalus, kui on kaks lüli omavahel ühendatud muutub ülekanne jäigaks. Kaksik-Planetaarülekanne (Ravigneaux või Simpson planetaarülekanne- kasutatakse kahte teineteisega seotud
annaabi.ee 
