Kirjanduseajalugu oluline ka rahvuse mõiste kujunemisel. Kirjanduslugu ei ole homogeenne ja püsiv areng, pigem iseloomustavad seda murrangud ja lüngad. Kirjandus on mitmeti seotud ajalooga: kirjandusteos on teatud ajaloolise konstellatsiooni produkt, talle on avaldanud mõju tema ajastu ideoloogilised, esteetilised jm tingimused. Kirjandusajalugu jaotatakse enamasti perioodideks- Periodiseerimine on käsitletava ajalooprotsessi tinglik jaotamine kronoloogilisteks ajalõikudeks, perioodideks vastavalt nende lõikude eripärale, mida saab määrata mitmesuguste kriteeriumide järgi (mille valik on põhimõtteliselt vaba). Kõne alla tuleb mitmesuguste elualade (resp. ajalooteadusharude) kasutamine kriteeriumina. See tähendab, et põhimõtteliselt saab periodiseerida mitte üksnes poliitilise ajaloo (valitsejate, riigivormide jms.) järgi, vaid ka
SISEKONTROLL juhtkonna poolt kehtestatud kontrollimehhanismid ja protseduurid organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks. AUDIITORKONTROLL Eesmärk - luua audiitorile vajalikud eeldused hinnangu tegemiseks raamatupidamise aastaaruannete või nendega semtud informatsiooni kohta. MAJANDUSTEHING tehing või sündmus, mille tagajärjel muutub raamatupidamiskohustuslase vara, kohustuste või omakapitali koosseis. Kirjandatakse raamatupidamisregistrites (-> jagunevad kronoloogilisteks (krono. Jrk) ja süstemaatilisteks (kontode lõikes)) 1) dok nimetus ja number; 2) kuupäev; 3) majanduslik sisu; 4) arvnäitajad (kogus, hind, summa); 5) nimed; 6) asu- või elukoha aadressid; 7) allkiri (-ad) 8) järjekorranumber KUTSELINE RAAMATUPIDAJA füüsiline isik (aus, objektiivne, kompetentsus ja asjakohasus, usaldusv., prof käitumine), kes on saanud erialase väljaõppe või omab raamatupidaja kutsetunnistust ja tegutseb oma kutsealal, sõltumata tegutsemise või lepinguvormist
alaperioodideks. Vanema rauaaja sees eristatakse Eestis kahte põhijärku, eelrooma ja rooma rauaaeg, mis kumbki omakorda jagunevad varasemaks ja hilisemaks etapiks: varane ja hiline eelrooma rauaaeg ning varane ja hiline rooma rauaaeg. Lätis ja Leedus on vanemaks rauaajaks üksnes rooma rauaaeg, kusjuures eelrooma rauaaeg on enamasti ühendatud koos pronksiajaga varaseks metalliajaks. Erinevalt Eestist ei liigendata nimetatud maades eelrooma rauaaega kronoloogilisteks järkudeks, seda vaadatakse ühtse perioodina. Hoolimata sellest, et Eesti vanim raudese naaskel pärineb juba nooremast pronksiajast, loetakse eelrooma rauaaja alguseks kokkuleppeliselt aastat 500 e.Kr. Eelrooma rauaaja lõpuks peetakse sõlgede ilmumist meie tarandkalmetesse 1. sajandi teisel poolel pKr seega on piiriks aasta 50. Varasele eelrooma rauaajale on iseloomulikud sellised ehted ja keraamika, mille tüübid põlvnevad veel nooremast pronksiajast
7 Raamatupidamisregistrid Raamatupidaja dokumenteerib ettevõtte kõiki majandustehinguid ja kirjendab algdokumentide alusel neid raamatupidamisregistrites. Raamatupidamisregistrid (RPS § 9) on andmekogumid, mis sisaldavad informatsiooni kontodel kajastatud raamatupidamiskirjendite ja saldode kohta ja sisaldavad raamatupidamiskirjendite aluseks olevat üksikasjalikku informatsiooni. Registreid liigitatakse vastavalt info süstematiseerimisele: · kronoloogilisteks; · süstemaatiliseks. 7.1 Kronoloogilised registrid Kronoloogiliseks registriks on päevaraamat, mis koostatakse algdokumentide põhjal. Ühtset päevaraamatut, kus kirjandatakse kõik ettevõtte majandustehingud ja muud raamatupidamises kajastatavad sündmused on mõeldav kasutada ainult väiksemates ettevõtetes (kus on üks raamatupidaja). Suuremates ettevõtetes, kus esineb palju tehinguid, osutub ühtse päevaraamatu kasutamine ebaefektiivseks. 7
Punktides 68 sätestatud andmed võivad olla kajastatud vastavate algdokumentide alusel koostatud koonddokumendis. Elektroonsel kujul säilitatavaid algdokumente peab olema võimalik kirjalikult taasesitada. Aruande koostamisel tehtavate reguleerimiskannete algdokumendiks on raamatupidamisõiend. Raamatupidamisõiendil asendab tehingu osapoolte andmeid algdokumendi koostaja nimi. Majandustehingud kirjendatakse raamatupidamisregistrites, raamatupidamisregistrid jagunevad kronoloogilisteks ja süstemaatilisteks. Kronoloogilistes registrites kajastatakse majandustehingud kronoloogilises järjekorras, süstemaatilistes registrites peetakse arvestust kontode lõikes. Kronoloogiline ja süstemaatiline register võib olla ühendatud ühte registrisse. Parandused dokumentides ja registrites Raamatupidamise alg- ja koonddokumentidel olevat informatsiooni ning raamatupidamiskirjendeid ei ole lubatud kustutada ega teha neis õienditeta parandusi.
· Regressioonikordaja peab olema alati positiivne. VALE kuna võib olla ka ehk vastassuunaline. · Vabaliige näitab seose selgitusvõimet. VALE, näitab punkti kus sirge lõikab y telge. · Regessioonikordaja näitab y kordset muutumist x-i 1 ühikulise muutumise korral. Õige oli ei ükski variant kuna õige oleks y ühikulist muutumist x-i 1 ühikulise muutumise korral. AEGREAD · Aegread on statistiliste ridade eriliik teisiti nimetatakse kronoloogilisteks ehk dünaamikaridadeks. · Sisuliselt võib aegridu tõlgendada statistiliste valimitena, kus iga valimi objekti korral on muude tunnuste kõrval fikseeritud ka aega väljendav (enamasti determineeritud) suurus. · Jagunevad omakorda moment- ja perioodridadeks. Momentrea iga liige on seotud kindla ajamomendiga, perioodrea iga liige mingi ajavahemikuga (perioodiga). Nt. momentrida: kaubamaja töötajate arv iga kvartali esimese kuupäeva seisuga.
kuludokumendiks raamatupidamisearvestuses ja tulumaksuarvestuses, kuid ei anna õigust sisendkäibemaksu arvestamiseks. Raamatupidamise registrid Raamatupidamise registreid kasutatakse majandustehingute jooksvaks arvestuseks ja tulemuste fikseerimiseks. Raamatupidamisregistrid peavad võimaldama teha väljavõtteid kirjendatud majandustehingutest kontode kaupa kronoloogilises järjekorras. Registreid liigitatakse kronoloogilisteks ja süstemaatilisteks, vastavalt info süstematiseerimisele. Kronoloogilises järjekorras koostatud registrit nimetatakse päevaraamatuks. Ühtset päevaraamatut, kus kirjendatakse kõik majandustehingud, on mõeldav kasutada väiksemates ettevõtetes. Suuremates ettevõtetes kasutatakse eri liiki majandustehingute kajastamiseks spetsiaalregistreid: kassaraamat, ostude raamat, müügiraamat, laoraamat, põhivarade register jne.
nõuetekohaseks kuludokumendiks raamatupidamisearvestuses ja tulumaksuarvestuses, kuid ei anna õigust sisendkäibemaksu arvestamiseks. Raamatupidamise registrid Raamatupidamise registreid kasutatakse majandustehingute jooksvaks arvestuseks ja tulemuste fikseerimiseks. Raamatupidamisregistrid peavad võimaldama teha väljavõtteid kirjendatud majandustehingutest kontode kaupa kronoloogilises järjekorras. Registreid liigitatakse kronoloogilisteks ja süstemaatilisteks, vastavalt info süstematiseerimisele. Kronoloogilises järjekorras koostatud registrit nimetatakse päevaraamatuks. Ühtset päevaraamatut, kus kirjendatakse kõik majandustehingud, on mõeldav kasutada väiksemates ettevõtetes. Suuremates ettevõtetes kasutatakse eri liiki majandustehingute kajastamiseks spetsiaalregistreid: kassaraamat, ostude raamat, müügiraamat, laoraamat, põhivarade register jne.
Raamatupidamisregistrid peavad võimaldama teha väljavõtteid kirjendatud majandustehingutest kontode kaupa (pearaamat) kronoloogilises järjekorras (päevaraamat). Raamatupidamisregistreid kasutatakse majandustehingute jooksvas arvestuses ning arvestustulemuste fikseerimiseks. Nad kujutavad endast kindla vormi järgi lahterdatud tabeleid. Registreid liigitatakse vastavalt info süstematiseerimisele kronoloogilisteks ja süstemaatilisteks. Kronoloogiliseks registriks on päevaraamat, kuhu majandustehingud kirjendatakse kronoloogilises järjekorras st majandustehingute registreerimist nende toimumise ja dokumentidega vormistamise ajalises järjestuses. Raamatupidamiskirjend peab sisaldama järgmisi andmeid (RPS § 6 lg 5): 21 1) majandustehingu kuupäev; 2) raamatupidamiskirjendi järjekorranumber;
annaabi.ee 
