Kolonni temperatuur: 40oC – 250oC Aurusti temperatuur: 250oC H2 joonkiirus kolonnis, μ: 22 cm/sek Detektori temperatuur: 295oC Kandegaasi jaotus kolonni sees: 1:500 Proovi hulk: 0,5 μL 2. Viia läbi kromatograafiline analüüs alkaanide seguga. 3. Saadud kromatogrammilt määrata tarkvara abil iga alkaani retentsiooniaeg. Tundmatu segu analüüs: 1. Kasutades samu lahutustingimusi viia läbi analüüs tundmatu seguga (teha 3 paralleeli). 2. Saadud kromatogrammidelt määrata piigide retentsiooniaeg, pindala ja piigi laius nulljoone juures. 3 Tulemused 3.1 Inertgaasi retentsiooniaeg t0 = 136 sek = 2,27 min t0 = L / μ L (kolonni pikkus) = 30 m = 3000 cm μ (kandegaasi joonkiirus) = 22 cm/sek
23 65,5 1,364 360 24 67,5 0,975 360 25 69,5 0,484 360 26 71,5 0,186 360 27 73,5 0,056 360 28 75,5 0,033 360 C. Kromatogrammilt: Komponentide elueerumisprofiilid: Dekstraansinine (: A = 0,400; eluaadi maht V = 25,5 ml Müoglobiin (: A = 3,0; eluaadi maht V = 33,5 ml DNP-aspartaat (: A = 1,364; eluaadi maht V = 65,5 ml Esimesena väljus kolonnist dekstraansinine, mis tõestab, et sellel on kõige suurem molekulmass. Tänu sellele ei difundeerunud ta geeli pooridesse, vaid väljus kolonnist graanulite vahelt minimaalse elueerimismahuga, mis on võrdne kolonni vaba mahu ehk graanulitevahelise vedeliku mahuga
proov = maatriks + analüüt 61. Kromatograafia põhimõte · Kromatograafia on meetodite grupp segudes olevate ainete eraldamiseks üksteisest. · Põhimõte. Ained eraldatakse nende adsorptsiooni- või jaotusomaduste erinevuste järgi. Moodsad seadmed lisaks eraldamisele ka detekteerivad eraldatud ained ja mõõdavad nende sisalduse proovis. 62. Ainete hulkade määramine kromatogrammilt · Kvantitatiivne analüüs käib üldiselt kalibreerimisgraafiku meetodil, kasutada võib piigi pindala või selle kõrgust. · Enamuse detektorite puhul on piigi pindala võrdelises sõltuvuses aine kontsentratsioonist, sellistel juhtudel on kaliibrimisgraafik sirge ja läheb läbi punkti (0; 0).
Analüüsiobjekt on objekt, mille keemilist koostist me analüüsi teel määrame. Proov on osa analüüsiobjektist, mida kasutatakse analüüsil. Proov = maatriks + analüüt 91. Analüüt ja maatriks. Analüüt on aine, mille sisaldust me analüüsiobjektis määrata soovime Maatriks on proovi see osa, mis ei ole analüüt 92. Kromatograafia põhimõte. Ainete eraldamine teineteisest. Kõige võimsam segude analüüsimise vahend. 93. Ainete hulkade määramine kromatogrammilt. Kvantitatiivne analüüs käib üldiselt kalibreerimisgraafiku meetodil. Kasutada võib piigi pindala ja piigi kõrgust. Enamuse detektorite puhul on piigi pindala võrdelises sõltuvuses aine konsentratsiooniga, seega on graafik sirge ja läheb punkti 0, 0. 94. Kolorimeetria. Kolorimeetrilisel analüüsil muudetakse määrav komponent ühendiks, mille lahus või emulsioon on värviline. Konsentratsioon lahuses määratakse värvuse tugeva järgi kas silmaga või fotomeetri abil
86. Analüüsiobjekt- objekt, mille keemilist koostist määratakse. Proov- osa analüüsiobjektist, mida kasutatakse analüüsil. 87. Analüüt- aine, mille sisaldust me analüüsiobjektis määrata soovime. ja maatriks- proovi osa, mis ei ole analüüt. 88. Kromatograafia põhimõte- meetodite grupp segude komponentide eraldamiseks üksteisest. Lisaks eraldamisele ka detekteerivad eraldatud ained ja mõõdavad nende sisalduse proovis, 89. Ainete hulkade määramine kromatogrammilt: Kasutada võib: Piigi pindala, Piigi kõrgust. Kvantitatiivne analüüs käib üldiselt kaliibrimisgraafiku meetodil. 90. Analüüsimeetod- põhimõtteline menetlus teatud liiki objektides teatud analüüdi sisalduse määramiseks ja –metoodika- detailne eeskiri analüüsi läbiviimiseks. 91. Analüüsi etapid: 1.Meetodi/metoodika valimine; 2. Metoodika valideerimine; 3. Proovi võtmine; 4. Proovi jagamine identseteks alamproovideks; 5. Proovi
Analüüsiobjekt on objekt, mille keemilist koostist me analüüsi teel määrame. Proov on osa analüüsiobjektist, mida kasutatakse analüüsil. Proov = maatriks + analüüt 91. Analüüt ja maatriks. Analüüt on aine, mille sisaldust me analüüsiobjektis määrata soovime Maatriks on proovi see osa, mis ei ole analüüt 92. Kromatograafia põhimõte. Ainete eraldamine teineteisest. Kõige võimsam segude analüüsimise vahend. 93. Ainete hulkade määramine kromatogrammilt. Kvantitatiivne analüüs käib üldiselt kalibreerimisgraafiku meetodil. Kasutada võib piigi pindala ja piigi kõrgust. Enamuse detektorite puhul on piigi pindala võrdelises sõltuvuses aine konsentratsiooniga, seega on graafik sirge ja läheb punkti 0, 0. 94. Kolorimeetria. Kolorimeetrilisel analüüsil muudetakse määrav komponent ühendiks, mille lahus või emulsioon on värviline. Konsentratsioon lahuses määratakse värvuse tugeva järgi kas
Proov on osa analüüsiogjektist, mida kasutatakse analüüsil. 93. Analüüt ja maatriks Analüüt on aine, mille sisaldust me analüüsiobjektis määata soovime. Maatriks on proovi see osa, mis ei ole analüüs. 94. Kromatograafia põhimõte Kromatograafia on sisuliselt meetodite grupp segades ainete eraldamiseks üksteist. Ta on enam-vähem kõige võimsam segude analüüsimise vahend, mis olemas on. 95. Ainete hulkade määramine kromatogrammilt Kvantitatiivne analüüs käib üldiselt kalibreerimisgraafiku meetodil. Kasutada võib piigi pindala, piigi kõrgust. 96. Kolorimeetria Kolorimeetrilisel analüüsil muudetakse määrav komponent ühendiks, mille lahus või emulsioon on värviline. Ühendi kontsendratsioon lahuses määratakse värvuse tugevuse järgi kas silmaga või fotomeetri abil. Mida intensiivsem on värvus, seda suurem on elemendi kontsentratsioon lahuses, ja vastupidi
Tooge näiteid! 82. Kalibreerimisgraafiku ja lisamismeetodi võrdlus. 83. Titrimeetria põhimõte. Titrimeetria-kvantitatiivse koostise määramine ehk mahtanalüüs. 84. Võrrelge omavahel titrimeetrilist ja gravimeetrilist analüüsi. 85. Kromatograafia põhimõte. Kromatograafia on sisuliselt meetodite grupp segudes ainete eraldamiseks uksteisest. Kromatograafia on enam-vahem koige voimsam segude analuusimise vahend, mis olemas on. 86. Mis on kromatogramm ja kuidas saab leida aine hulka kromatogrammilt? Kromatogramm on kromatograafi registreerimisseadme väljund graafiliselt paberil või numbrilisel kujul ja näitab kromatograafiliselt lahutatud komponentide suhtelist sisaldust proovis. Piigi asukoht kromatogrammil näitab aine kolonnist väljumise aega ja piigi suurus näitab, kui palju komponenti proovis on. 87. Kuidas saaks kasutada kromatograafilist meetodit? Pinnanähtused ja adsorptsioon 88. Kolloidsüsteemide jaotus. 89. Kolloidsüsteemide tekke tingimused. 90. Koagulatsioon.
Kasutatakse Proovide kontsentreerimiseks ja puhastamiseks 64. Titrimeetria põhimõte. Kvantitatiivse koostise määramine ehk mahtanalüüs 65. Võrrelge omavahel titrimeetrilist ja gravimeetrilist analüüsi. Gravimeetriline analüüs - sademe tekke mõõtmine 66. Kromatograafia põhimõte. Kromatograafiat kasutatakse ainete puhtuse kontrollis, keskkonnareostuste määramisel, keemiliste protsesside kontrolliks jne. 67. Mis on kromatogramm ja kuidas saab leida aine hulka kromatogrammilt? Kromatograafi detektori signaali regisreerimisseadme väljud graafiliselt paberil või numbrilisel kujul. Tabaliselt registreeritakse kolonnist väljumisel komponentide kontsentratsiooni ajalisele muutusele vastavavad piigid 68. Kuidas saaks kasutada kromatograafilist meetodit? Analüüs – segudest komponentide eemaldamine nende tuvastamiseks, prooviks on väikesed kogused Farmaatsias aine eeltöötlus – võetakse palju proove, mille analüüsimise eesmärgiks
Kus H uuritavale ainele vastav piigi kõrgus standardaine kromatogrammil, mõõdetuna piigi maksimumist kuni ekstrapoleeritud baasijooneni, mis on leitud 20 kordsele laiusele poolelt kõrguselt vastavalt baasijoone lõigust arvutatud keskmisest signaalist h- taustamüra amplituud kromatogrammil saadud peale blangi süstimist, arvutatuna teepikkuselt, mis võrdub 5-kordse piigi laiusega poolkõrguselt vastava võrdlusaine kromatogrammilt, võimaluse korral piihi asukohale vastavast piirkonnast. Selleks, et identifitseerida ainet, peab segnaali-müra suhe olema vähemalt 3, selleks, et määrata kvantitatiivset sisaldust, peab signaali-müra olema väh 10. Piigi pindala arvutamine. 1.piigi moodustava kõvera käänupunktidest joonistatkse puutujaid, mis moodustavad kolmnurga. Pindala leitakse kolmnurga valemist: A=wh/2, kus w piigi laiu baasijoonel, h piigi kõrgus. Meetodi viga on 3%. 2
65. Tavaliselt kontrollitakse saadud plasmiidi kasutades Sangeri meetodit. See meetod põhineb PCR reaktsioonil kuhu on lisaks tavaliste nukleotiidalustele lisatud ka selliseid aluseid, mis om märgitud fluorokroomiga ja mille nukleotiidi ahelasse lülitamise järel DNA pol antud ahela pikendamise lõpetab. Kuna iga terminaalne ddNTP on märgitud erineva fluorokroomiga saab DNA järjestuse teada lahutades saadud reaktsiooni kapillaarelektroforeesil ja lugedes saadud kromatogrammilt flourestsents märgiste järgi meid huvitava DNA järjestuse. 66. Mina valisin analüüsiks 7-hRin-T7-G01, kuna minu järjestust ei olnud nimekirjas. 67. Antud sekventsis on ainult kaks kohta, kuhu tekkisid punkmutatsioonid. Tegemist on transversiooniga, kuna puriin asendatakse purimidiiniga (G ja T asendus). Mutatsioonid võivad tekkida DNA molekuli sünteesi käigus. 68. Meie insert läks pST-Blue vektori õieti sisse ( mitte vastupidi, kuid see variant ka võis olla) 69
jaotusomaduste erinevuste järgi Moodsad seadmed lisaks eraldamisele ka detekteerivad eraldatud ained ja mõõdavad nende sisalduse proovis, seega on tegemist mitte lihtsalt eraldmise vaid täieliku määramise meetodiga Kromatograafia on enam-vähem kõige võimsam segude analüüsimise vahend, mis olemas on 100. Mis on kromatogramm ja kuidas saab leida aine hulka kromatogrammilt? 101. Kuidas saaks kasutada kromatograafilist meetodit? Pinnanähtused ja adsorptsioon 102. Kolloidsüsteemide jaotus. 103. Kolloidsüsteemide tekke tingimused. 104. Koagulatsioon. 105. Valguse hajumine disperssetes süsteemides. 106. Mitselli ehitus. 107. Pindaktiivsed ained ja nende struktuur. 108. Pindpinevus. 109. Mis faktoridest sõltub pindpinevus? 110. Mis on adsorbtsioon? Kuidas seda liigitatakse? 111. Gibbsi adsorptsioonivōrrand. 112. Adsorptsioon vedeliku ja gaasi piirpinnal
interakteeruvad erineval määral liikuva ja liikumatu faasiga). · Ained eraldatakse nende adsorptsiooni- või jaotusomaduste erinevuste järgi · Moodsad seadmed lisaks eraldamisele ka detekteerivad eraldatud ained ja mõõdavad nende sisalduse proovis, seega on tegemist mitte lihtsalt eraldmise vaid täieliku määramise meetodiga · Kromatograafia on enam-vähem kõige võimsam segude analüüsimise vahend, mis olemas on. 62. Ainete hulkade määramine kromatogrammilt. Enamus detektoreid on identifitseerimist mitte võimaldavad, st nende abil näeb, et tekkis piik, s.t. kolonnist väljus aine, aga ei ole võimalik saada infot, mis aine see on. · Sellisel juhul identifitseeritakse aine retentsiooniaja järgi · Eelnevalt peab olema sisse süstitud tunnusaine, et teaksime retentsiooniaega · Massispektromeetriline detektor võimaldab sageli aineid identifitseerida ka ilma tunnusaineta. Kvantitatiivne analüüs käib üldiselt kalibreerimisgraafiku meetodil
Ained eraldatakse nende adsorptsiooni- või jaotusomaduste erinevuste järgi. Moodsad seadmed lisaks eraldamisele ka detekteerivad eraldatud ained ja mõõdavad nende sisalduse proovis, seega on tegemist mitte lihtsalt eraldmise vaid täieliku määramise meetodiga. Kromatograafia on enam-vähem kõige võimsam segude analüüsimise vahend, mis olemas on. 79. Mis on kromatogramm ja kuidas saab leida aine hulka kromatogrammilt? Kromatogramm on kromatograafi registreerimisseadme väljund graafiliselt paberil või numbrilisel kujul ja näitab kromatograafiliselt lahutatud komponentide suhtelist sisaldust proovis. Kromatograafilise kolonni väljundis registreeritakse detektori signaal. See signaal töödeldakse registraatoris ja tulemus esitatakse tavaliselt komponentide kontsentratsiooni ajalisele muutusele vastavate kolmnurgasarnaste piikidena (dc/dt). Ainete piikide vahel on liikuva faasi tsoonid. Piigi
Ained eraldatakse nende adsorptsiooni- või jaotusomaduste erinevuste järgi. Moodsad seadmed lisaks eraldamisele ka detekteerivad eraldatud ained ja mõõdavad nende sisalduse proovis, seega on tegemist mitte lihtsalt eraldmise vaid täieliku määramise meetodiga. Kromatograafia on enam-vähem kõige võimsam segude analüüsimise vahend, mis olemas on. 86. Mis on kromatogramm ja kuidas saab leida aine hulka kromatogrammilt? Kromatogramm on kromatograafi registreerimisseadme väljund graafiliselt paberil või numbrilisel kujul ja näitab kromatograafiliselt lahutatud komponentide suhtelist sisaldust proovis. Kromatograafilise kolonni väljundis registreeritakse detektori signaal. See signaal töödeldakse registraatoris ja tulemus esitatakse tavaliselt komponentide kontsentratsiooni ajalisele muutusele vastavate kolmnurgasarnaste piikidena (dc/dt). Ainete piikide vahel on liikuva faasi tsoonid
annaabi.ee 
