Sissevisekihti ei tasandata ja mõned kohad, mis ulatuvad kõrgemale, lõigatakse maha. Pärast sisseviskekihi tardumist kanatkse sellele krundikiht. Iga järgnev krundikiht kantakse peale pärast eelneva kihi kuivamist, s.t. kui see pinnalt enam maha ei valgu. Juhul, kui krundikiht on liialt tardunud, tuleb seda hoolikalt veega niisutada. See annab krohvile monoliitsuse. Mördikihid nakkuvad teineteisega paremini. Mördi tardumisaeg oleneb: krohvitava pinna niiskusest ja poorsusest, õhutemperatuurist, mördikihide paksusest. Lihtkrohvimise täpsus ob väike. Enne krohvimist niisutatakse kõik krohvitavad seinad hästi veega. Kohe peale vee sisseimbumist tehakse sisseviskekiht. See libistatakse rihtlatiga üle, lisatakse teine kiht samalaadselt 10 mm paksuselt ning tasandatakse. Tardunud krundile kantakse viimistluskiht ja silutakse üle. Peale kuivamist hõõrutakse. Krohvis esineb tihti pragusid ja murenemist
Algul kaetakse kogu krohvitav pind sisseviskekihiga 2-5 mm paksuselt. Sissevisekihti ei tasandata ja mõned kohad, mis ulatuvad kõrgemale, lõigatakse maha. Pärast sisseviskekihi tardumist kantakse sellele krundikiht. Iga järgnev krundikiht kantakse peale pärast eelneva kihi kuivamist, s.t kui see pinnalt enam maha ei valgu. Juhul kui krundikiht on liialt tardunud, tuleb seda hoolikalt veega niisutada. Mördikihid nakkuvad teineteisega paremini. Mördi tardumisaeg oleneb krohvitava pinna niiskusest ja poorsusest, õhutemperatuurist, mördikihtide paksusest. Lihtkrohvimise täpsus on väike. Enne krohvimist niisutatakse kõik krohvitavad seinad hästi veega. Kohe peale vee sisseimbumist tehakse sisseviskekiht. See libistatakse rihtlatiga üle, lisatakse teine kiht samalaadselt 10 mm paksuselt ning tasandatakse. Tardunud krundile kantakse viimistluskiht ja silutakse üle. Peale kuivamist hõõrutakse. 6. Kõvade pindade ettevalmistus krohvimiseks?
Sissevisekihti ei tasandata ja mõned kohad, mis ulatuvad kõrgemale, lõigatakse maha. Pärast sisseviskekihi tardumist kantakse sellele krundikiht. Iga järgnev krundikiht kantakse peale pärast eelneva kihi kuivamist, s.t kui see pinnalt enam maha ei valgu. Juhul kui krundikiht on liialt tardunud, tuleb seda hoolikalt veega niisutada. See annab krohvile monoliitsuse. Mördikihid nakkuvad teineteisega paremini. Mördi tardumisaeg oleneb krohvitava pinna niiskusest ja poorsusest, õhutemperatuurist, mördikihtide paksusest. Lihtkrohvimise täpsus on väike. Enne krohvimist niisutatakse kõik krohvitavad seinad hästi veega. Kohe peale vee sisseimbumist tehakse sisseviskekiht. See libistatakse rihtlatiga üle, lisatakse teine kiht samalaadselt 10 mm paksuselt ning tasandatakse. Tardunud krundile kantakse viimistluskiht ja silutakse üle. Peale kuivamist hõõrutakse 4.1 Plaatimistööd Plaatimistööd algavad pindade ettevalmistamisest
Sissevisekihti ei tasandata ja mõned kohad, mis ulatuvad kõrgemale, lõigatakse maha. Pärast sisseviskekihi tardumist kantakse sellele krundikiht. Iga järgnev krundikiht kantakse peale pärast eelneva kihi kuivamist, s.t. kui see pinnalt enam maha ei valgu. Juhul, kui krundikiht on liialt tardunud, tuleb seda hoolikalt veega niisutada. See annab krohvile monoliitsuse. Mördikihid nakkuvad teineteisega paremini. Mördi tardumisaeg oleneb krohvitava pinna niiskusest ja poorsusest, õhutemperatuurist, mördikihtide paksusest. Tööriistad pesta veega kohe pärast töö lõpetamist. Krohvitud pindu kontrollitakse peale 14-päevast kuivamist. Aluspinna ettevalmistamist ja tehnoloogilise järjekorra õigsust kontrollitakse kihi lahtiraiumisega. Tugevuse ja niiskusesisaldust kontrollitakse laboris. Pinnase siledust kontrollitakse käega katsudes. Naket kontrollitakse vasaraga kergelt koputades. Pinna siledust kontrollitakse 2-m latiga ja
siledad ning püstvuugid seotise kohalt kohakuti. Tellistel ei tohi olla mördi jälgi ega pritsmeid, nätavale jäävad tellise ääred peavad olema terved ja tellised ei tohi erineda kvaliteedilt ega toonilt. Müüritis on poolpuhas, plaatimis- või tasandamiskõlblik kui tarind on sirge ja pinna poolest ühtlane, tellised on küll sirged aga on lubatud suuruse erinevused. Löögijäljed ning pinnal mördiplekid Krohvitava müüritise võib teha tellistest millel on mõõtme erinevusi ja löögijälgi kui mis täidavad tarindi tugevusnõude. Müüritis peab peajoontes sirge kuid üksikud tellised võivad mõne millimeetri sirgjoonest kõrvale kalduda. Vuukde mört ei pea olema tellise pinnaga tasa. DEFORMATSIOONI VUUGID JA PRAGUNEMINE Müüritud tarindis tekib pingeid erinevate tingimuste ja nende muutumise tõttu: Temperatuuri kõikumine
Sissevisekihti ei tasandata ja mõned kohad, mis ulatuvad kõrgemale, lõigatakse maha. Pärast sisseviskekihi tardumist kanatkse sellele krundikiht. Iga järgnev krundikiht kantakse peale pärast eelneva kihi kuivamist, s.t. kui see pinnalt enam maha ei valgu. Juhul, kui krundikiht on liialt tardunud, tuleb seda hoolikalt veega niisutada. See annab krohvile monoliitsuse. Mördikihid nakkuvad teineteisega paremini. Mördi tardumisaeg oleneb: krohvitava pinna niiskusest ja poorsusest, õhutemperatuurist, mördikihide paksusest. 33. Soojustuse paigaldamine ja katmine dekoratiivkrohviga Soojustus pannakse prusside või mingite muude asjade vahele. Selle peale kinnitatakse võrk ja krohvitakse dekoratiivkrohviga 34. Rullmaterjalide paigaldamisel kasutatavad töövahendid ja liimid · Töövahendid: Värvirull, liimihari, pintsel, tapeedirull, suugirull, lõikur, plastlabidas, kliistriämber, käärid, nöörlood, tapeedinuga,
siledad ning püstvuugid seotise kohaselt kohakuti. Tellisel ei ole mördi järgi ega prits- meid. Nähtavale jäävad tellisservad on terved ja tellised ei erine kvaliteedilt ega toonilt. Müüritis on poolpuhas, plaatimis- või tasandamiskõlblik, kui tarind on pinna poolest sirge ja ühtlaselt müüritud ning vuugid on mörti täis. Tellised on sirged, kuid lubatud on suuruse erinevused, löögijäljed ning pinnal toonierinevused ja mördiplekid. Krohvitava müüritise võib teha tellistest, millel on mõõtmeerinevusi ja löögijälgi, kuid mis täidavad tarindi tugevusnõude. Müüritis peab olema peajoones sirge, kuid üksikud tellised võivad mõne millimeetri võrra sirgjoonest kõrvale kalduda. Vuukide mört ei pea olema tellisepinnaga ühetasa. (Müüritöö, 2001) KOKKUVÕTE Silikaattelliste kasutamine on Eestis väga levinud ja pikaajaline traditsioon. Küll aga kasutatakse teda pigem hoonete fassaadiks, kui siseviimistlusmaterjalina
traditsioonilisi meetodeid kasutades, järelikult lubja-, õli- või liimvärviga. Pidevalt kasutuses oleva ahju külglõõrid, mida ei ole võimalik puhastada, aja jooksul tahmuvad ja nii vähenevad ahju soojusomadused. Läbi aegade on olnud kombeks ahje ligikaudu iga 20 aasta järel lammutada ja uuesti ehitada. Enne lammutamist on oluline ahi täpselt üles mõõdistada. Osad, mida vähegi annab kasutada, tuleks ka uue ahju puhul käibesse võtta (sellest pikemalt ka järgmises loos). Krohvitava ahju korral jäetakse vuugid kahe sentimeetri sügavuselt täitmata. 4 [H1] PLIIDID Traditsioonilised puudega köetavad pliidid on oma ebamugavuse tõttu kiires tänapäevas üsna põlu all olnud. Ometi leidub üha rohkem inimesi, kes mugava ja moodsa kõrval ka traditsioonidest rõõmu tunda tahavad. Talu-maakodusid, olgu need siis aastaringseks elamiseks või nädalalõppude puhkepaigaks, leiab väga harva ilma traditsioonilise pliidita
nakkedispersiooni. Segu valmistatakse vastavalt tootja juhisele ja segamiseks kasutatakse segistit või visplit. Krohvimiseks vajalikud tööriistad on kellu, hõõruti, liip, mördiprits, krohvinuga, anum krohvi jaoks ja vispel krohvi segamiseks. Tööohutuse tagamiseks on vajalikud tööriided/jalanõud, kindad, respiraatorit, vajadusel kaitseprillid ja müts. Kõrgemal olevate pindade krohvimiseks on vajalik telling, mis ei logise ja ei sea töötaja elu ohtu. Mördi tardumisaeg oleneb krohvitava pinna niiskusest ja poorsusest, õhutemperatuurist, mördikihtide paksusest. Tööriistad pesta veega kohe pärast töö lõpetamist. Krohvitud pindu kontrollitakse peale 14-päevast kuivamist. Aluspinna ettevalmistamist ja tehnoloogilise järjekorra õigsust kontrollitakse kihi lahtiraiumisega. Tugevuse ja niiskusesisaldust kontrollitakse laboris. Pinnase siledust kontrollitakse käega katsudes. Naket kontrollitakse vasaraga kergelt koputades. Pinna siledust kontrollitakse 2-m latiga ja
piirnevate tarinditeni Sisemiste seinte tasanduspinan kõrgust tuleb mõõta aluspõranda või vahelae tarindi pealt kuni kõrgemalasuva vahelae tarindi alla, ripplae korral neist 10 cm kõrgemale Väliste seinte krohvimiskõrgust tuleb arvestada ehitusprojekti andmete järgi; nende puudumisel alates 20 cm sügavuselt maapinnast kuni viimistlemata katusetarindi või parapeti servani Vähem kui 20 cm väljaulatusega pilastritel külgpindu ei arvestata Avatäited ja läbikäigud arvutatakse krohvitava seina pinnast maha nende tegeliku pinna järgi Värvimine ja tapeetimine Viimistluse pinda tuleb arvutada kaetava pinna mõõtmete järgi või kuni piiravate tarinditeni Kui ehitusprojektis ei ole nõutud teisiti, tuleb seina viimistluse kõrgust mõõta aluspõrandast või vahelaetarindi pealt kuni kõrgemalasuva vahelaetarindi alla, ripplae korral sellest 10 cm kõrgemale Vähem kui 10 cm kõrguseid põrandaliiste seinapinnast maha ei arvata
taastamine. Vana krohvi ja soojustusplaatide eemaldus. Tuuletõkkeplaadi paigaldus 47,3 €/m2 ~2…3 cm ((D ≤ 0,037 W/(m·K), fassaadi krohvimine ja uuestiviimistlus (kruntimine, värvimine, soklilaud, ääre- ja servaplekid), ehisdetailide taastamine. Vana krohvi ja soojustusplaatide eemaldus. Tuuletõkkeplaadi paigaldus 53,9 €/m2 ((D ≤ 0,037 W/(m·K), 5 cm krohvitava fassaadi mineraalvilla paigaldus (D ≤ 0,037 W/(m·K)), fassaadi krohvimine ja uuestiviimistlus (kruntimine, värvimine, soklilaud, ääre- ja servaplekid), ehisdetailide taastamine. Vajadusel sokli lisasoojustus. Vana krohvi ja soojustusplaatide eemaldus. Tuuletõkkeplaadi paigaldus 60,5 €/m2 ((D ≤ 0,037 W/(m·K)), 10 cm krohvitava fassaadi mineraalvilla paigaldus (D ≤ 0,037 W/(m·K)), fassaadi krohvimine ja uuestiviimistlus
annaabi.ee 
