pildi vormid ja värvid sulavad kokku. Leonardo arvestab õhuperspektiivi. Vastavus nägemistajule pole Leonardo peamine eesmärk. Õrn heletumedus aitab luua kaunist tervikkujundit ja unistuslikku meeleolu. Maal kujutab iseloomuliku kolmnurkse grupina paigutatud madonnat Kristuslapse, ingli ja väikese Ristija Johannesega. See on kordus ühest Leonardo maalitud altarimaalist, mis peagi puhkenud sõjas läks Prantsuse kuninga valdusse ja asub praegugi Louvre'is.
Venuse figuur domineerib pildi keskel. Tema parem käsi on õnnistamiseks üles tõstetud, vasak hoiab punast riidekangast. Botticelli maali "Kevad" tähelepanelikul jälgimisel võib tajuda, et pearõhu on kunstnik asetanud justnagu "igavese oleviku" kujutamisele. Botticelli tippsaavutisi on mõned 1480-ndail tekkinud maalid. Esmalt ,,Maarja kroonimine" ja siis ,,Trooniv madonna". Botticelli armastas ümarformaati ja on tondodel kujutanud peamiselt madonnat Kristuslapse ja inglitega. Pildil "Madonna kroonimine" kroonivad inglid jumalaema enda kuningannaks. Hetk on niivõrd püha, et kõik tegelased suhtlevad omavahel sõnatus keeles - vaid pilkude abil. See on üksteisega kohtumine ajatus hetkes, täiuse ringis. See-eest maalil "Madonna granaatõunaga", kus figuurid on tihedalt koos, nende omavaheline suhtlemine puudub. Enamik tegelastest räägib iseendaga. Jääb mulje suletud ringist, piinavast üksindusest, loiust väsimusest. Vaid kaks
tema haud unustati 17 sajandil ja leiti alles 20 saj lõpul. Leonardo Da Vinci maalid Madonna kaljukoopas Õlimaal, tehtud aastatel 1483-1494, mille sügavus on mattunud poolhämarusse, nii et pildi vormid ja värvid sulavad kokku. Leonardo arvestab õhuperspektiivi. Vastavus nägemistajule pole Leonardo peamine eesmärk. Õrn heletumedus aitab luua kaunist tervikkujundit ja unistuslikku meeleolu. Maal kujutab iseloomuliku kolmnurkse grupina paigutatud madonnat Kristuslapse, ingli ja väikese Ristija Johannesega. See on kordus ühest Leonardo maalitud altarimaalist, mis peagi puhkenud sõjas läks Prantsuse kuninga valdusse ja asub praegugi Louvreis. Püha õhtusöömaaeg Fresko Milanos Santa Maria delle Grazie kloostri refektooriumis, mida ta maalis aastatel 1495-1498. Kunstnik üritab maaliga edasi anda lause sisu, mida Kristus viimast korda oma jüngritega lauas istudes neile ütles: "Tõesti, ma ütlen teile, et üks teie seast, kes minuga
turbaniga. · Rogier vad der Weyden(1399-1464)- oli Brüsseli linnamaalija, peamiselt religioossed teemad, pateetiline kunst. Kristuse Ristiltvõtmine · Hans Memling(1430-1494)- Mõjutatud van der Weydenist, portretist, aga ka usulistel teemadel maalija. Viimse kohtupäeva stseen Gdanski Maarja kirikusse, täiuslik töö Ursula kirst, Vana Naise portree · Hugo van der Goes(u1440-1482)- Kuulsaim töö on Portinari altar, keskne pilt kujutab Kristuslapse kummardamist. · Hieronymos Bosch(1453-1516)- Lõbude aed, veider segu lõbudest ja fantaasiatest, mis iroonilisel kombel ühiskonna pahesid naeruvääristasid. Tema on teinud tiptühhone- kolmeosaline pilt, peapilt ja kõrvalpildid. Tema kunsti suur austaja oli Philippe II. Heinakoorma triptühhon, Risti kandmine, Narrilaev · Pieter Brueghel vanem(u1525-1569)- Teda tuntakse kui talupoegade Brueghelit, armastas kujutada
Madalmaade vanasõnad, aastaaegade seeria FRA FILIPPO LIPPI - Kristuslapse GIORGIONE - Lamav Venus, kummardamine, Maarja kroonimine Kontsert vabas looduses, Äike SANDRO BOTTICELLI - Kevad, TIZIAN - Maarja taevaminek, Veenuse sünd, Magnificat Kristuse haudapanek, Flora, Urbino Venus, Maksuraha
Rogier Van Der WEYDEN (1400-1464), kellest sai Brüsseli linnamaalija. Loomingu põhiosa moodustasid kujutused Maarja elust ja Kristuse kannatusloost. ,,Kristuse ristilt võtmine", võimas tiibaltar viimse kohtupäeva stseeniga. Oli hinnatud portretist, Burgundia hertsog Charles Südi portree. Van der GOES (1430-1482) oli rangem nii figuurides kui kompositsioonis. Kuulsam Portinari altar, mille tiibadel tellija oma naisega, kuid põhipilt on Kristuslapse kummardamine. Temalt õppisid Itaalia meistrid. Hans MEMLING (1433-14943) oli veidi lüürilisem, äärmiselt detaile armastav, Tiibaltar, mis kujutab viimast kohtupäeva. Üks kuulsamatest Tantzigi Maarja kirikule loodud Püha Katariina müstiline abielu. MASSEYS (1478-1543) oli tugevalt mõjutatud L. da Vincist. Põhiteoseks loetakse altarit, mis kujutab Püha hõimu ja teine Kristuse haudapanekut. On veel teinud zanripilte kujutavad
ka esimene pilvede maalija. - loomingu tähtsaima osa moodustavad arvukad freskod. Firenze San Marco kloostri seinamaalid Tahvelmaal ,,Maarja kroonimine" FRA FILIPPO LIPPI (u. 1406-1469) Varasemates töödes naiivne ja pühalik joon. Hilisemates töödes usuline põhitoon kaob ja valitsema pääseb puhtilmalik, elurõõmus põhijoon. Arvukalt on Lippi loomingus esindatud madonnapildid, loonud ulatuslikke freskosid. ,,Kristuslapse kummardamine" ,,Maarja kroonimine", maalitud 1441-1447. SANDRO BOTTICELLI (1444/45-1510) Üks itaalia renessansi omapärasemaid, sügavamaid ja geniaalsemaid meistreid, Medicite soosingualune. Maalib esimesena mütoloogilisi tegelasi, näit ,,Kevad", ,,Veenuse sünd". Parimad näited just tahvelmaalis, ,,Maarja kroonimine", ,,Trooniv Madonna". Armastab kasutada ümarformaati ehk tondo't, sellesse formaati maalib madonnapilte, näit. ,,Magnificat". Iseloomulik:
● Firenze San Marco kloostri seinamaalid ● Tahvelmaal „Maarja kroonimine“ ● FRA FILIPPO LIPPI (u. 1406-1469) 15 ● Varasemates töödes naiivne ja pühalik joon. Hilisemates töödes usuline põhitoon kaob ja valitsema pääseb puhtilmalik, elurõõmus põhijoon. Arvukalt on Lippi loomingus esindatud madonnapildid, loonud ulatuslikke freskosid. ● „Kristuslapse kummardamine“ ● „Maarja kroonimine“, maalitud 1441-1447. ● SANDRO BOTTICELLI (1444/45-1510) ● Üks itaalia renessansi omapärasemaid, sügavamaid ja geniaalsemaid meistreid, Medicite soosingualune. ● Maalib esimesena mütoloogilisi tegelasi, näit „Kevad“, „Veenuse sünd“. ● Parimad näited just tahvelmaalis, „Maarja kroonimine“, „Trooniv Madonna“. ● Armastab kasutada ümarformaati ehk tondo’t, sellesse formaati maalib madonnapilte, näit.
Skulptuuril oli täita 2 põhiülesannet: 1) kirikute kaunistamine 2) olla nn vaeste piibel. Võrreldes ro maani ajastuga on gooti skulptuur loo mulikum, looduslähedase m. Figuurid on siiski veidi pikaks venitatud, saledad, n õtked. Rüüd on rikkalikult volditud, näod il me kad. Reljeef hakkab üha rohke m asendu ma vabaplastikaga. Siiski m õ eldud e elkõige e estpoolt vaatamiseks. Sagedamini kujutatud piiblistseenid ja tegelased: a) Vii mne kohtupäev b) Neitsi Maarja Kristuslapse ga (Spoos) c ) Neitsi Maarja Kristuse surnukehaga (Pietà) d) Kristuse kannatuslood. Skulptuuride paigutuses oli kindel kord ja sise mine loogika. Skulptuurid m o odustasid ühtse terviku kirikuhoone ga. Ornamentikas olid ka uuendused v õrreldes ro maani stiiliga: lihtsustatud akantuslehe ase m ele tulid värsked, looduslähedased taime m otiivid * nn Külastusgrupp Rei msi katedraali peaportaali palestikus * Ba mbergi katedraalis Saksa maal ka väga kuulus Külastusgrupi m otiiv
annaabi.ee 
