Ent ta ei piirdunud filosoofia allutamisega religioonile, vaid rakendas seda täiesti teadlikult ka kiriku, omaaegse korda tagava suurvõimu teenistusse. Kirik omalt poolt kuulutas ta juba viiskümmend aastat pärast surma pühakuks. Aastaid oli Thomas kuulsa filosoofi ja teoloogi Albertus Magnuse õpilane. Albertus oli võtnud endale ülesandeks korrastada see tohutu hulk teadmisi, mis paari viimase aastakümnega oli islamimaailamst kristlikusse Euroopasse jõudnud, heita kõrvale ideed, mis ei sobi kuidagi kokku kristlusega, ning sobitada ülejäänud ideed trditsioonilisse filosoofilis- teoloogilisse süsteemi. See oli hiigel töö, mille lõpuleviimise võttis Thomas enda peale. Seejuures tõlgendas ta Aristotelest uutmoodi, võttes alati lähtekohaks kiriku huvid. .(Edmund Jacob: ´´50 klassikut: filosoofid``88). Aastatel 1252- 1259 õpetas ta pariisis dominikaanlaste kloostris. Järgmised kümme aastat veetis ta Itaalias
maailmale hoolimata kannatustest ja hädast täiuslikkuse karakteri, s.h vabadused; andis teamise absoluutsest väärtustest ja otsetee tähtsaima, adekvaatse tunnetuseni. Ta oli alalhoiuinstinkt. Kokkuvõtteks: moral oli suur abinõu praktilise ja teoreetilise nihilism vastu. - NIETZSCHE:„Suurim kaasaja sündmus – see, et jumal on surnud ja usk kristlikusse jumalasse on muutunud kahtlust äratavaks – hakkab juba Euroopas heitma esimesi varje.“ „Nihilism: puudub eesmärk; puudub vastus küsimusele “miks?” mida tähendab nihilism? —et ülimad väärtused vääritustuvad - DOSTOJEVSKI: “Kui Jumalat ei ole, on kõik lubatud” MORAALITEOORAID - *Deontoloogiline eetika: leiduvad absoluutsed kohused; moraalne
“ 2. Friedrich Nietzsche elu ja filosoofia 1844-1900, sünnib Saksamaal vaimuliku peres.Väga õnnelik lapsepõlv, kuid siis traagika – isa ja venna surm. Väga andekas, oli professor Baselis, oli ka sõjaväes. Mucius Scaevola- etruskide legend 1879-1888 oli iseseisev filosoof, kuid alates 1889 vaevas teda nõdrameelsus. Teosed „Nõnda kõneles Zarathustra“, „Antikristus“ , „Inimlik ja liiginimlik“. Suurim kaasaaja sündmus – see, et jumal on surnud ja usk kristlikusse jumalasse on muutunud kahtlustäratavaks- hakkab Euroopas juba esimesi varje heitma. Tõsiselt võetakse Jumala ideed, moraalikäsitlust nt 10 käsku, kuid tema arvates peaks looma uue moraali, kui Jumalat enam tõsiselt ei võeta. Isandamoraal(suursugune ehk ohutu) ja karjamoraal(põlastusväärne ehk ohtlik) Üliinimene Hitler võttis temat eeskuju, tõlgendas valesti. sest tegelikult on see Nietzche õe ümbertöödeldud teoste tõttu, milles on vähe Nietzchet ennast.
kristliku jumala poole Kaitseväe paraadi ajal, Tartu Ülikooli Usuteaduskonna evangeelne arengukava [7] jm [8]); 12 5. lugedes peaminister Andrus Ansipi ühemõttelisest toetusest kristlusele ja selle väärtustele ning põhiseadusvastaseid ja solvavaid hinnanguid nende suhtes, kes teostavad oma põhiseaduslikku õigust mitte kuuluda kristlikusse kirikusse; [9] väljendame oma muret, et · pedagoogiliselt küündimatu religiooniõpetuse ainekava rakendamine pärsib laste vaimset arengut ning iseseisva mõtlemise võimet, annab ühekülgse ja meelevaldse pildi kultuurist, ühiskonnast, eetikast ja religioonist; · meie laste toimetulek ja konkurentsivõime tänapäeva ja tuleviku teadmistepõhises maailmas saab kahjustatud, kui plaanitav reaalainete ja loodusteaduste mahu
kastreeriti ning viidi mere äärde ohverdamiseks. Täpset kirjeldust selle ohverduse kohta ei ole, kuid üks teine allikas heidab sellele valgust: Vita Vulframni kirjeldab, et poised, kes ohverdati, seoti rannale posti külge tõusu ootama. See juhtus Friisia kuningas Radbodi juureolekul (Halbertsma, 1982 lk 26). Uputamise läbi tapmine on elajalik komme, kuid samas illustreerib see hästi sidet friislaste ja mere vahel. Teadlased ei mõista kuidas sai selline paganlik reegel sattuda kristlikusse seadusesse, eriti Charlemagne valitsemise ajal, kes väidetavalt julgustas paganlikke pühamuid lõhkuma ning olevat ka ise seda teinud (arvatakse, et 772 lõhkus Charlemagne isiklikult Westphalias asuva jumal Irmini kuju Schuyf, 1995, lk 37). Siems (1980, lk 348) arvab, et templirüvetajate artikkel ei olnud päris seaduslik reegel, see küll väidab kuidas inimesed käitusid, kuid ei olnud range käsk. Lisaks on arvatud, et see säte on seadusesse
aastal Kuremaa vallas. Elmari ema oli Liisa snd Alt, ta on sündinud 19.11.1868. aastal Jõgeva vallas. Tal oli kolm õde:1.Emilie. 2. Marie, kes sündis 23.07.1970. aastal Kilingi-Nõmmel. 3. Helene. Elmar Silvester Salumaa õppis Tartu Linna 15. Algkoolis, --1929. aastal Tartu Hugo Treffneri Gümnaasiumis, 1929.--35. aastal Tartu Ülikooli usuteaduskonnas (teoloogia magister süstemaatilise usuteaduse alal). Ta kuulus Akadeemilisse Usuteadlaste Seltsi, Eesti Kristlikusse Üliõpilasühingusse ja Üliõpilasühingusse "Liivika". Pro venia concionandi/pro ministerio: 03.11.1943, 03.11.1943 Tallinn. Prooviaasta: 1941--43 Tartu Ülikooli kog-s J. Kimmeli juures. Ordinatsioon: 09.01.1944 Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus EELK vikaarõpetajaks. Teenistuskäik: 1944 EELK vikaarõpetaja Otepää koguduses, 1944 sõjapõgenike hooldajaõpetaja, 1944--45 Laiuse koguduse ajutine õpetaja
Inimene, kes on enda voorustega vaeva näinud, oskab konkreetsetes situatsioonides käituda. Eeskujulik inimene otsustab iga asja kohta õigesti kui inimene eeskujulik ja vooruslik, siis ei käitugi kunagi valesti. Ei tähenda, et vooruslikul inimesel oleks eriline intuitsioon ei ole saanud Jumalikku tarkust vms. on vaja elukogemust, et olla vooruslik. KESKAEGNE VOORUSTE EETIKA Vooruste eetikat võeti üle ka keskajal kristlikusse mõtlemisse. 7 surmapattu. Õige v moraalne tähendas Jumalale allumist. Kristliku eetika põhialus inimene ja jumal v inimene ja inimene. Augustinus mõistust ei saa usaldada. Ainult vaimu saab usalda. Isiklik elukogemus noores eas kokkupuutunud erinevate liikumistega, hiljem kristlaseks saamiseks hülgab selle. Mõistusest lähtuv käitumine tema jaoks paganlik. Tal olemas õnnekontseptsioon. Inimene primaarsena vaim. Hinge ülimaks eesmärgiks
Õpetus, mis levis võimsalt, ent jäi kristliku kiriku pealiinist kõrvale. Põhimõtteliselt tähendab see seda, et maailm on loodud vähema jumaliku olendi(te) poolt ning inimese hing pärineb vaimumaailmast ja on vangistatud mateeriasse (püüdleb lunastuse poole). Liigutakse tõelise jumala poole, tee temani avaldub meie gnoosises, kaemuses, mida levitavad valgustatud õpetajad. Dualism keha ja vaimu vahel, suhtumine mateeriasse on väga negatiivne. See süsteem integreeriti kristlikusse õpetusse – Kristus kui suur gnoosise õpetaja. Tekkis küsimus vahekorrast Jeesuse ja Jumala isa vahel ning Jeesuse füüsilise reaalsuse vahel – kas miski, mis on jumalik ja puhas saab üldse olla materiaalne? Kahtluse all Jeesuse viibimine inimesena maa peal. Sellest omakorda sattusid kahtluse alla armulauaelemendid jms. See kõik tekitas kristlikus kirikus küsimusi ja vastuseisu, sest neid elemente ei suudetud inkorporeerida
annaabi.ee 
