Tekkisid müsteeriumid. 4. Mis on ja millal ning kus tekkis kristlus ? Miks levis see Rooma riigis suhteliselt kiiresti ? Kristlus e.ristiusk monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristlus levis - 1. Kuna see usk ei teinud vahet kas ollakse vaene, rikas, ori või mees. 2. Rändjutlustajad levitasid seda. 5. Kuidas Rooma võim suhtus 1-3 saj. Kristlastesse ? Miks ? Ei suhtutud hästi. 6. Millal legariseeriti kristlus ? Hilise keisririigi ajal. 7. Mõisted · Apologeet - Mingi õpetuse või süsteemi innukas kaitsja, õigustaja ja pooldaja. · Vana Testament - Kristliku Piibli esimene osa, mis kirjutati enne Jeesuse sündimist. · Uus Testament - Kristliku Piibli teine osa, mis kirjutati peale Jeesuse sündi. · Evangeelium - Jeesuse elu ja õpetust käsitlev kirjutis. 8. Mõisted
Aastal 284 võimule tulnud keiser Dioletianus suutis aastakümneid kestnud segadused lõpetada, ja riigis kord tagasi võita. Ta tegi riigi valitsemises ja halduses põhjalikke ümberkorraldusi. Seetõtte arvestatakse hilise Rooma keisririigi algust Diocletianuse valitsusajast. Ta kehtestas nelja keisri koosvalitsemise. Selle mehe ümberkorraldusi jätkas keiser Constantinus Suur. Ta kuulutas välja üldise usuvabaduse. Constantinus ise suhtus kristlastesse sümpaatiaga ja toetas nende tegevust. Ristiusust hakkas peagi kujunema impeeriumi valitsev religioon. Veel lasi Constantinus rajada riigi idaossa, Euroopa ja Aasia piirile, uue pealinna Konstantinoopoli. Rooma linn kaotas oma poliitilise ja kultuurilise tähtsuse. 395. aastal jagunes impeerium lõplikult kaheks sisuliselt teineteisest sõltumatuks osaks Lääne rooma ja ida rooma riigiks. Samal ajal põhjustas Aasia sisealadel pärinevate hunnide sissetung Euroopasse paljude
veritasusse (vastashõimu liikmete tapmine). 2. Kes oli Muhamed? Kuidas leidis ta enda arvates õige usu? Meka kaupmees, kes käis kuulutamas monoteismi (ainujumalisust). Ta käis palvetamas Hira mäe koopas, kus Allah end ilmutas ja käskis tal sõnumit edastada. 3. Mida tähendab sõna islam algselt? Mida tähendab sõna moslem? Islam- allumine; moslem- see, kes allub 4. Milline oli Muhamedi suhtumine juutidesse ja kristlastesse? Kuidas see aja jooksul muutus? Muhamed ei pidanud ennast uue usu rajajaks, Allah oli sama Jumal, kes Juutidel ja Kristlastel. Ta püüdis Araabia juutidega hästi läbi saada, nemad aga ei tunnistanud teda prohvetina, peale mida ta hakkas juudi usku ja kristlust pidama väärõpetuseks. 5. Millist aastat ja millist sündmust loevad moslemid oma ajaarvamise alguseks? 622 pKr, Muhamedi lahkumine mekast mediinasse 6
Ristiusu püsimajäämine ja levik Järgenvas tekstis on juttu kristluse sünnist, mis mees oli Jeesus ja kelleks teda peeti. Väga oluline on kindlasti teada kuidas sai alguse üldse kristluse levik ja mis sellele kaasa aitasid. Samuti on juttu, kes olid apostlid ning mis rolli nad mängisid kristluse levimisel. Põhjalikult on käsitletud ka Rooma riigi esialgset suhtumist kristlastesse ja hilisemaid ristisõdu, mille eestvõtjaks Rooma paavsti ise oli. Juudi soost rändjutustleja Jeesus elas ja tegutses 1.saj pKr, kes kuulutas peatselt saabuvast jumalariigist. Peamisteks tingimusteks jumalariiki pääsemiseks pidas ta siirast usku ja armastus Jumala ning ligimeste vastu. Jeesus rõhutas korduvalt, et Jumalariiki ei pääse mitte niivõrd rikkad ja edukad, vaid pigem viletsad, kes on nõus end usus ja armastuse Jumala hoolde usaldama
TV I ül.147. · Jeesus ei jutlustanud mitte ainult juutidele osaks saavast õnneajast, vaid kogu maailma hõlmavast rahu-ja õnneajast, neile kes usuvad jumalasse. · Kristlus sarnanes idamaiste ja Kreeka jumalate kultusega nt. Müüt Osirise ülestõusmisest meenutas Kristuse ülestõusmist. · Kristlased võtsid enda hulka kõiki, kes soovisid, sõltumata soost, seisusest, rikkusest jne. 3. Esialgu suhtusid paljud, kaasa arvatud Rooma riik, kristlastesse vaenulikult. Millest oli selline käitumine tingitud? 1) kristlased keeldusid avaldama austust teistele jumalatele 2)Kristlasi peeti süüdlasteks mitmetes õnnetustes 3)levisid ilmselt alusetud kuuldused, et nad ohverdasid ka inimesi 4)keeldumises keisritele rituaalset austust avaldada võis näha märki allumatusest 4. Diocletianuse reformid. · Sõjaväereform-Rooma sõjaväkke hakati võtma piiritaguseid barbareid, eelkõige germaanlasi
· Seal võib esimest korda näha kristlikke sümboleid risti, talle ja kala · Seal võib näha ka palvetavate inimeste kujutisi · Kunstis nimetatakse palvetavat inimest ornantiks · Kunstiliselt jäävad need alla Pompejist ja Herculaneumist leitud maalingutele · Enamasti on tegu lihtsalt mingi dekoratiivse mustriga · Kõige tuntumad on Santa Lucina katakombi maalid · 4. saj alguses suhtumine kristlastesse muutus · Tagakiusamine on teinud kristlasi hoopis tugevamaks ja pole neid hävitanud · 4. saj alguseks oli umbes 10% Rooma elanikest salajased kristlased · 313.a lõpetab keiser Constantinus kristlaste tagakiusamise ja kuulutab ristiusu lubatuks nn Milano edikt · Nüüd saavad kristlased võimaluse ka oma jumalakodade ehitamiseks · Kirikute eeskujuks võetakse enamasti basiilika · Basiilika roomlaste akendega turu- või kohtuhoone
Pealinnaks sai Bagdad, ning riik sai nimetuseks Bagdadi kalifaat. XII - IXX Sajand oli otomanide dünastia valitsemise periood, mille riigi piiridesse mahtus suur osa Euroopast ja Väike-Aasiast. Selle dünastia rajaja Osman I lõi riigi ja valitsemissüsteemi, mis suutis vastu pidada vaatamata arvukatele sisepingetele, territooriumi ulatuslikkusele ning eri rahvustele sel territooriumil. Otomanide riigi pikaealisuse üks olulisi põhjusi oli just islamiusk, mis suhtus allutatud kristlastesse suhteliselt leebelt ja teiselt poolt nõudis muhameedlastelt väga ranget koraani ettekirjutustest kinnipidamist, seda kuni sultanini välja. Riigis valitses kolm keelt: türgi, araabia ja pärsia. Tänasel päeval hõlmavad kakskümmend araabia riiki märkimisväärse territooriumi. Suur osa sellest on kõrb või tühermaa, kuid vaatamata piirkondade erinevustele on araablased oma vaadetes elule ühtsemad kui lääne inimesed. Kõigil araablastel on
näidend lõpeb kristlaste õnneliku naasmisega kodumaale Trinitaari ordu munkade kaasabil, nii nagu see oli olnud Cervantese enda elus. "Kaheksast komöödiast" sarnanevad "Alziiri tehinguga" mõneti kolm: "Vapper hispaanlane" , "Alziiri türmid" ja "Suur sultanitar donja Catalina de Oviedo" - neist autobiograafilisel pinnal kaks viimast. Tegevuspaik on PõhjaAafrika. Maurid ja mauritarid armuvad kristlannadesse ja kristlastesse, kel on omad kallimad kaasmaalaste seas; kristlastest ja mauridest renegaadid, ümberriietumised (maskid), põgenemised, kannatused ning finaalis kristlaste õnnelik (taas)kohtumine (abielu) või kojusõit. Kristlikpatriootilised motiivid rõhutuvad kord rohkem, kord vähem, kuid püsivalt. Selle kõrval on kristlaste ja mauride igapäevane suhtlemine loomulik, tihti nii inimlik kui ka südamlik. Cervantese anne näib teda kallutavat üle kõige jutustava, eepilise laadi poole;
· Katakombide seinu ja lage on kohati kaunistatud maalingutega · Seal võib esimest korda näha kristlikke sümboleid risti, talle ja kala · Seal võib näha ka palvetavate inimeste kujutisi · Kunstis nimetatakse palvetavat inimest ornantiks · Kunstiliselt jäävad need alla Pompejist ja Herculaneumist leitud maalingutele · Enamasti on tegu lihtsalt mingi dekoratiivse mustriga · Kõige tuntumad on Santa Lucina katakombi maalid · 4. saj alguses suhtumine kristlastesse muutus · Tagakiusamine on teinud kristlasi hoopis tugevamaks ja pole neid hävitanud · 4. saj alguseks oli umbes 10% Rooma elanikest salajased kristlased · 313.a lõpetab keiser Constantinus kristlaste tagakiusamise ja kuulutab ristiusu lubatuks nn Milano edikt · Nüüd saavad kristlased võimaluse ka oma jumalakodade ehitamiseks · Kirikute eeskujuks võetakse enamasti basiilika · Basiilika roomlaste akendega turu- või kohtuhoone
annaabi.ee 
