Haldjatants Kristiina on päris perekonnast kus ema on hakanud rohkelt jooma sest isa leidis uue naise ja lahkus kodust oma naise ja laste juurest. Kristiinal on ka väiksem õde. Kristiina peab toimetama kogusaeg kodus oma väikse õega kui ema jälle kuskil joob. Kristiinal on sõbranna Triinu kes teab tema seisust kodus kuid tedagi ta ei taha sellega eriti tüüdata, samuti on tal head sõbrad Sven ja Argo. Peagi satub ema haiglasse, läbi pekstuna ning paljaks varastatuna. Kristiinal pole enam üldse raha sest ema käest varastati raha kõik ära. Ta õde Jannu tahab väga jõuludeks ühte nukku mille Kristiina otsustab varastada kuna osta ta seda hetkel ei suuda ja isalt ta raha küsima ei hakka ning ei taha. Sellega jääb ta vahele ning isa saab sellest teada ja annab ise neile raha. Neile toob ka jõulukingitusi tema sõbranna Triinu. Sven kes on Kristiinale meeldinud hakkab talle üha rohkem meeldima ja peagi hakkavad nad käima kuna nad on ka palju aega koos
Vahepeal ka Triinu maakodu, kool, haigla, pood jms. Sisututvustus, põhiprobleemid See raamat räägib ühest teismelisest eesti tüdrukust Kritsiinast ja tema elust, mis ei ole sugugi kerge. Tema probleemid saavad alguse sellest kui ta isa läheb teise naise juurde ja jätab Kristiina koos oma väikese õe Janikaga ja ta emaga. Nende ema aga käib tihti kodust väljas joomas ning Kristiina peab õe kasvatamisega ja enda ära elatamisega ise hakkama saama. Kristiinal on ka hea sõber Triin, kellega ta oma probleemidest ei räägi, sest Triinu elu on liiga hea, et Kristiinat mõista. Veel on Kristiinal ka sõber Argo, kellele ta samuti oma probleemidest ei räägi kuna tal on neid endalgi piisavalt. Kristiina poisssõber Sven on Kristiinale suureks toeks, aga peale seda kui Sven nägi Kristiina purjus ema ei tea Kristiina kas Sven tahab joodiku lapsega tegemist teha. Nõnda
Jõudes esimesele mägikarjamaale, lasti hobused koplisse lahti ning mindi jala edasi üha hõrenevasse metsa kuni nad mäeseljani jõudsid. Mehed tõstsid koormahobuselt kandamid maha, süüdati lõke ja hakati sööma ning õlut jooma, mida Laurits pakkus ka Kristiinale. Joodi hoolega ja põhjalikult kuni kõik ära vajusid ning magama jäid. Kristiina ärksas, lebades soojas ja pimedas isa kaenlas. Päev hakkas juba õhtusse vajuma. Kristiinal tekkis hirm. Esiteks sellepärast, et ta kartis, et äkki on juba järgmise päeva õhtupoolik, teiseks sellepärast, et oli õudne näha inimesi keset päeva liigutamatult magamas. Järsult mürises ja kõmises maapind ning Kristiina ehmatas hetkeks ära, nähes aga, et see oli olnud isa imeilus hobune Guldsvein, jooksis Kristiina rõõmsalt hobuse juurde ega kartnud enam. Ta lonkis koos hobustega kaasikunõlvast alla kuni ühe oja juurde. Seal oli muinasjutuliselt ilus
5.27.sept. Armus Kristiina sveni kuna sven j akristiina läksid koos koju ,ühel õhtul kui sven oli kristiinat koju saatnud siis nägi kristiina ema neid pealt ja sven läks minema kui aru sai et see on kristiina ema. 6.kristiina ja triin panid kuntstinäituse pilte üles ja Riks sodis piltide tagaküljele teatud kehaosi siis andis triin riksile õppetunni ,koduteel kohtas kristiina argot ja läks tema poole õppima 7.kristiina ja triin tegid etentust lumivalkeke ja seitse pöialpoissi,kristiinal käis külas isa kes jättis neile500 krooni triinut solvati rindade pärast sest ta oli mänginud etenduses peaosa,argot kägistati kuna riks arvas et argo varastas ta 100 kroonise aga pärast leiti see riksi lauaalt,kristiina klassijuhataja sünnipäev kus saadi kooki. 8.kristiina ema hakkas nädalavahetuseti ära olema ja argo ema laamendas õues kud argo tuli kristiina ukse taha ja palus kristiinalt et ta politseisse helistaks,kui ema laupäeva öösel kell2 koju
Tegevus toimub 20. sajandi 1950. Teose tegevus toimub 21. sajandi aastate lõpus, nõukogude ajal. alguses. Kristiina ema on alkohoolik. Kadri ema suri, kui tüdruk oli alles väike Kristiina elab koos ema ja õega ning tema Kadril pole õdesid-vendi, elab koos ülesandeks on õe eest hoolitsemine. vanaemaga väikeses keldrikorteris. Kristiinal kõrval ei olnud algul Kadril oli usaldusisik tädi Elsa, kirjanik, täiskasvanut, kellele oma muresid kellele ta oma muresid usaldas. Tädi usaldada. Alles hiljem .....???? Triinu ema Elsa oli Kadrile ema eest. Ta õpetas talle Mõtle sellele punktile veel! lauakombeid, lugu pidama hügieenist ja sisendas Kadrisse rohkem eneseusku.
üles ja ta voodi juurde oli tulnud lina, siis Kristiina taipas et see oli see sama lina mille oli ta sellele nukule peale pannud. Kristiina hakkas hirmust värisema kui korraga avanes uks. Seal ukse taga oli nukk ja ta käes oli nuga. Kristiinal hakkas karjuma ja just siis tuli see nukk tema juurde ning tappis ta ära. Kristiina ärkas karjudes üles ning mõistis et see oli unenägu. Kõik lapsed jooksid tema juurde ja tahtsid teada mis juhtus
KOKKUVÕTE Raamatu peategelane teismeline Kristiina jutustab minavormis sellest, kuidas ta jõudis välja varastamiseni mänguasjapoes. Tema elu ei ole sugugi kerge, sest ta peab hoolitsema oma väikese õe Jannu eest, kodu korras hoidma ning pealegi veel koolis tubli olema. Samal ajal on nende ema tihti purjus ning kannatab mitmepäevaste pohmellide all ja isa on kodust lahkunud teise naise pärast. Kristiinal on olemas aga tema arvates maailma parim sõbranna Triin, kes suudab alati rahulikuks ja kannatlikuks jääda olenemata keerulistest vahejuhtumitest klassivendadega, kes ei tundu küll alati kõige arukamad olevat. Triin kuulub ka õpilasomavalitsusse, kus nad korraldasid algklassidele kunstinäituse ja hiljem ka jõuluetenduse Lumivalgekesest ja seitmest pöialpoisist. Kristiina armus ära oma klassivenda Sveni. Kui poiss kogemata tema purjus emaga
Kui päev möödus ja kõik olid magama läinus, tuli Kerda tema juurde. Kerda rääkis, et see nukk on ära neetud ja nad peavad ta pühasse kaevu viskama. Tüdrukud läksid värisedes sinna tuppa ja vaatasid ukse taha, aga seal ei olnud enam seda nukku. Järsku sulgusid kõik uksed ning Kristiina hakkas karjuma. Nad märkasid, et voodi all on üks luuk. Nad avasid selle luug,i aga seal oli kott- pime. Tüdrukudläksid ikka sinna sisse. Nad kuulsid hirmutavaid helisid ning Kristiinal tuli piss püksi. Nad märkasid seal lülitit ning panid tule põlema. Nende keskel oli üks suur must koll ja nukk. Mõlemad karjusid hirmust ja koll kadus järsku ära. Nad võtsid nuku ning läksid joostes õue. Nad nägid kaevu ning jooksid sinna juurde, aga tee peal hakkas nukk ennast liigutama. Nukk hammustas Kristiina kätt ning hakkas minema jooksma. Õnneks sai Kerda nuku kätte ja viskas selle kaevu. Kui ta minema hakkas, kuulis väikse lapse häält seal kaevu sees
maakohast pärit Riin, kolib suurlinna Tallinna ja hakkab töötama seal ilusalongi administraatorina.Ta soovis küll Kunstiülikooli sisekujundust õppima minna aga jäi siiski sealt välja..Ta tahab proovida peale aasta aega töötamist uuesti.Tallinnas elab ta oma 2 sugulase Kristiina juures,kes on just oma mehest Gregist lahku läinud.Riin ei salli seda masendavatt õhkkonda.Olukorda püüab Riinule seletada Kristiina sõbranna : "Kristiinal olid ju enamus peretuttavad, sellepärast ta ehk tunnebki end nii halvasti kogu tema maailm on ju nüüd kuhugi kadunud, enamuse jaoks polnud ta mitte Kristiina, vaid Gregi naine. Nüüd siis eksnaine." Näha on see iseloomulik joon naist määratletakse mehe kaudu!Siiski kolib Riin ära oma töökaaslase Gea juurde. Riinu ülemus Maive tundub talle talumatu ,ta põlgab teda tema grammatiliselt ebakorrektse eesti keele ja erinevate dieetide pidamise pärast
aastal magistrikraadi. Magistritöö teemaks oli "Eesti vanema ja uuema rahvalaulu tõlgendusvõimalusi naisuurimuslikust aspektist". Kristiina on kuulunud Erakkonda, mis on nimelt 1995. aastast Tartus tegutsev kirjandusrühmitus. Tema luule jutustab elust, inimestest ning loodusest. Ise on ta ka tihedalt loodusega seotud. Ta soovib, et saaks rääkida kas puude või loomadega. Loodususk on talle väga lähedane ja seepärast jutustavad enamus tema kirjutatud luuletustest just loodusest. Kristiinal on 5 luulekogu: · ,,Kevad Astrahanis: luuletusi 19921999" (Tallinn 2000) · ,,Simunapäev" (Tallinn 2003) · ,,Luigeluulinn" (Tallinn 2004) · ,,Kaitseala" (2005) · ,,The Drums of Silence" (Oleander Press, 2007) Tema luuletusi on soome keeles ilmunud antoloogias "Kivikuu: virolaista runoutta" Kevad Astrahanis Valge Volga mu maja ees peatub Astrahanis on kevad aprikooside õitesajus tänavad ligunevad. Mu rõdultlaskumisrõõm su silmade janused vaasid
alkohol, narkootikumid ja juhuvahekorrad. Ent sellise elu elamine toob kaasa allakäigu. Lõpp jääb lahtiseks, Riin võtab üledoosi, kuid lugeja ei saa teada, kas ta sureb või jääb ellu.Toon ära veel mõned huvitavad lõigud. Nagu öeldud, tabab Riinu sugulast Kristiinat tabab raske hoop mees jätab ta maha, naine on mustas masenduses, Riin ei suuda Kristiinast eriti aru saada, olukorda püüab Riinule seletada Kristiina sõbranna: "Kristiinal olid ju enamus peretuttavad, sellepärast ta ehk tunnebki end nii halvasti kogu tema maailm on ju nüüd kuhugi kadunud, enamuse jaoks polnud ta mitte Kristiina, vaid Gregi naine. Nüüd siis eksnaine." (Rakke 2001: 114). Näha on see iseloomulik joon naist määratletakse mehe kaudu! Raamatus "Iluasjake" on vaatluse all taas nn tibielu. Peategelane Marilyn töötab pangas administraatorina, elab koos jõuka ja targa mehe Janiga. Ent neiu ei ole õnnelik,
Ta on sündinud 14.05.1970 Tartus, kus ta elas oma elust ainult 4 aastat ning ta elab hetkel Soomes. Pärast Tartut elas ta Kadriorus. Ta kodu oli kägisev ja nagisev, talvel külm kahekorruseline puumaja, kus polnud selliseid mugavusi nagu isiklik köök või vannituba. Kadriorus Rohelise aasa tänava majas elas koos meiega mitu peret, kellel oli ühine köök, vannituba ja WC. Lapsena teda sellised asjad eriti ei häirinud, sest oli tore, kui oli palju huvitavaid naabreid. Kristiinal endal polnud kaminat, aga seina peal oli hiigelsuur maailmakaart, mida talle ja ta õele meeldis uurida. Ta on hetkel 46-aastane. Kristiina Kassil on kaks tütart, Petra ja Liisa, ja väike must koer Milli. Kristiina oli juba väiksest saati kirjutanud ise jutte ning talle meeldis ka joonistada. Ta lõpetas 1988.aastal Tallinna Kunstigümnaasiumi kunstiklassi. Ta kandideeris Kunstiülikooli, kuid ta ei saanud sinna sisse. Ta läks 1999. Aastal Helsingi ülikooli. Samal aastal avaldas ajaleht
● Võõrliikide sissetoomine aladele, kus neid varem pole olnud 34. Millistest komponentidest moodustub meie ökoloogiline jalajälg? kodu, transport, söök, jook, kaubad, teenused, Et viljeleda jätkusuutlikku eluviisi, ei tohiks Maa ligi 6,9 miljardi elaniku keskmine ökojalajälg ületada 1,8 globaalhektarit aastas. Eesti elaniku keskmine ökojalajälg oli aga 2007. aastal (viimased arvutatud andmed) 7,9 gha/in a. http://jalajalg.positium.ee/ Kristiinal: Kodu 0.71 (47.4%) Transport 0.00 (0.1%) Söök ja jook 0.26 (17.2%) Kaubad ja teenused 0.53 (35.3%) KOKKU: 1.50 (100%) :
ta ei taha enam abielus olla. Kuigi Kristiina sellega esialgu ei nõustu, lepivad pooled kokku, et Tiit kolib ajutiselt oma vanemate juurde lootuses, et äkki Tiit otsustab siiski pereeluga jätkata. Poole aastase lahuselu järel astub Kristiina suhtesse oma töökaaslase Urmasega ning teatab Tiidule, et tahab abielu lahutada. Pettunud Tiit räägib lastega ema uuest suhtest. Lapsed otsustavad seejärel, et nad soovivad edaspidi elada isaga. Selle tulemusena palub Tiit Kristiinal korterist välja kolida, Kristiina sellega ei nõustu. Kas ja mida saavad Tiit ja Kristiina teineteiselt nõuda? Millised õiguslikud tagajärjed toob endaga kaasa abikaasade lahuselu? Vastavalt PKS § 27 lg 2 p 2 Kristiina omandas korteri pärimise teel ning seega see korter kuulub lahusvara hulka. Tulenevalt PKS § 27prim Kristiina valitseb oma lahusvara iseseisvalt ja omal kulul. PKS § 23 lg 1 ütleb, et kui abikaasad elavad lahus võib Tiit nõuda Kristiinalt et
plaani ema juurde tagasi kolida. Õues hõikab teda keegi- see on Zaiid. J ei jää ootama vaid jooksem ema maja trepikotta tagasi, sest ta juba teab, et Zaiidi ei räägi ainult sõnadega ja see selgubki, et Zaiidil ikka see Riina teema endiselt päevakorras. +11 J küsib enne rootsi keele tundi Liisa käest miks ta klassi jaok nii ebapopulaarne on? Liisa on imestanud, et ta seda küsib, et piisab sellest mida ta Kristiinale endises koolis tegi. J-le meenub lugu kuidas Kristiinal oli eelmises kooli suhe Tõnisega ja korraga oli kooli peal jutt, et Kristiina on rase ja tahab aborti teha, Keegi ei teadnud kas see on lihtsalt kuulujutt või tõsi. Mingil ajal puuduski Kristiina koolist nädala ja tuli tagasi väga väsinud, halli ja närtsinuna. J oli paar päeva päarst Kristiina saabumsit tüdrukute majas keemiatööde vastuseid viimas, kui nägi tema toal silti"lapsetapja". J rebis sildi maha, aga sama ajal avanes usks ja Riina nägi J selle sildiga.
lausemeloodia), kõnepausid ja vaikimine, lõhn, puudutus ja maitse. Inimesed konstrueerivad mooduste kasutamisel tähendust. Tähendus kombineeritakse verbaalse ja mitteverbaalse abil. Inimesed ei jälgi samal viisil kõiki märke, mida nad tajuvad. Kui üks inimene on märgid teinud, siis teised inimesed asuvad neid tõlgendama. Ühte märki v märkide kombinatsiooni võib tõlgendada mitmel viisil. Kristiinal on käed rinnal risti- turvalisus, kaitseasend, tunneb end ebamugavalt. NÄHTAV Poggi- liigutused ja asendid- (nägu- miimilised liigutused, pea, käed- žestid, kehatüvi ja jalad). On ka teadlasi, kes on keskendunud üksnes silmade või nt. naeratuse uurimisele Kehaliigutuste klassifikatsioon päritolu, kodeerimise ja kasutuse järgi embleemid- iseseisva tähendusega liigutused.. pöial püsi (Y) gladiaatori ellujäämist näidati. Keenias
annaabi.ee 
