Tekstiili-ja paberitööstus Vääveldioksiidi allikad Vulkaanid Metsatulekahjud Tööstus ja transport Alumiiniumoksiidi füüsikalised omadused Normaaltingimuselt sulab temp. 2054°C Keeb temp. 2980°C Valge värvusega Tahke aine Alumiiniumoksiidi keemilised omadused Veega ei reageeri Vastupidav hapete ja leeliste suhtes Amfoteerne oksiid Reageerib hapetega Reageerib leelistega Alumiiniumoksiidi levik Esineb looduses kristallvormis korundina Al2O3 Infoallikad Merit Sarandi ,,Tähtsamad gaasid'' 2010 http://arhiiv.koolielu.ee/files/Gaasid.ppt Creative Commons ,,Vääveldioksiid'' 2012 http://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%A4%C3%A4veldioksiid Janno Puks ,,Väävel-S'' 2009 http://www.kristiine.tln.edu.ee/doku/keemia/VAAVEL.pdf Creative Commons ,,Alumiinium oksiid'' 2012 http://et.wikipedia.org/wiki/Alumiiniumoksiid Janno Puks ,,Alumiinium'' 2009 http://www.kristiine.tln.edu.ee/doku/keemia/Alumiinium
soojusjuhtivus. Ta on vastupidav vee ja õhu suhtes kaitsva oksiidikihi tõttu. Regeerib kergesti hapete ja leeliste lahustega. Alumiiniumnõud on vähese vastupidavusega. Alumiiniumi pinnale tekib kaitsekiht, mille tulemusena metall passiveerub. Alumiiniumi kasutatakse termiitkeevitusel (raudteerööbaste ühendamine). Alumiiniumi toodetakse sulatatud boksiidist elektrolüüsi teel. Ühendid. Al2O3 (Alumiiniumoksiid) on valge kristalne aine, mis esineb mitmes kristallvormis. Teisend on korrund. Keemiliselt inertne aine, mis eriti ei reageeri. Al(OH)3 (Alumiiniumhüdroksiid) on valge tahke aine, mis vees praktiliselt ei lahustu. Võib saada ainult kaudselt. AlCl3 + 3NaOH = Al(OH)3 + 3NaCl. Lahustub nii hapetes kui ka leelistes. Kuumutamisel laguneb oksiidiks ja veeks. Alumiiniumisoolad on enamasti valged tahked ained. Soolade vesilahused on tugevalt happelise reaktsiooniga
On tehtud uuringuid laste IQ hindamiseks, mis samuti kinnitasid plii toksilist toimet. Plii normaalne sisaldus värsketes kuivatamata toiduainetes on kuni 0,02-3 mg/kg, joogivees 0,01-0,03 mg/l, atmosfääris 0,03-0,1 mg/m3. Pliireostus suurendab vastavaid näitajaid paljukordselt. Eriti palju tekib Pb-reostust värviliste metallide tehnoloogias, söe, nafta jms põletamisel, akumulaatoritest jm. Ühendid Oksiidid Plii moodustab 6 oksiidi (osa neist esinevad veel mitmes kristallvormis). Tähtsamad oksiidid on järgmised: PbO plii(II)oksiid on tuntud kahes kristallvormis: a-PbO (kollane silu) ja b-PbO (punane massikoo), kasutatakse nn kristallklaasi valmistamisel jm. Pb3O4 tripliitetraoksiid, õigemini diplii(II)ortoplumbaat(IV) Pb2[PbO4], kõnekeeles pliimennik, on raske helepunane tahkis, tekib PbO pikaajalisel kuumutamisel kuni 540 oC (üle 570 oC laguneb). Pb3O4 esineb samuti kahes kristallvormis; kasutatakse korrosioonivastastes värvides, pliiakumulaatorites jm.
aatom alumiinium. Tähtsamateks alumiiniumiühenditeks on boksiit ja kaoliin. Boksiit on tuntuim alumiiniumimaak ja ta on alumiiniumoksiidi hüdraatunud vorm. Boksiit on tahke, kristalne ja valge aine, mis lisandite tõttu võib olla tihti ka pruunikas. Boksiiti kasutatakse kõige rohkem lähteainena alumiiniumi tootmiseks. Boksiit Kaoliin Alumiiniumoksiid võib looduses esineda mitmes erinevas kristallvormis. Puhast kristalset alumiiniumoksiidi nimetatakse korundiks. Korund on keemiliselt vastupidav, kõrge sulamistemperatuuriga ja väga kõva mineraal, mis jääb oma kõvaduselt alla ainult teemandile. Peeneteralist, tumeda värvusega ja läbipaistmatut korundi nimetatakse smirgliks. Korundi ja smirglit kasutatakse palju lihvimis- ja poleermisvahenditena (lihvimiskäiad, luisud, lihvimispastad, smirgelpaber, smirgelriie jm).
Pliis neeldub ülihästi nii radioaktiivne kiirgus (ka g-komponent) kui ka röntgenkiirgus. Plii on keemiliselt suhteliselt inertne. Kuigi värske metallipind kattub õhus kiiresti oksiidikihiga, on Pb üsna vastupidav O2, H2O ja hapete suhtes. Vees on plii pikaajaliselt püsiv, kui seal pole lahustunud palju CO 2. Hapetega plii reageerib, kui ei teki happes vähelahustuvat soola (Pb asub pingereas vahetult enne vesinikku). Plii moodustab 6 oksiidi (osa neist esinevad veel mitmes kristallvormis). Tähtsamad pliiühendid on Pb(II)- ja Pb(IV)-soolad. Pb(II)-ühendid on tavalisemad ja stabiilsemad, Pb(IV)-ühendid on tugevad oksüdeerijad. Plii lahustuvad ühendid on mürgised ja magusa maitsega. Teised Pb(II)-ühendid on peamiselt vees lahustumatud valged tahked ained. Pb(IV)-ühenditest on olulisemad Pb(SO4)2 plii(IV)sulfaat ja Pb(CH3COO)4 plii(IV)etanaat, neid saadakse hapestatud lahuste elektrolüüsil
Seega on alumiinium kõige levinum metalne element looduses ja ta moodustab keskmiselt 8,2% maakoore massist. Alumiinium kuulub ka vulkaaniliste kivimite koostisesse. Tuntuim alumiiniumi tootmise lähteaine on boksiit. Boksiit on tahke kristalne ja valge aine, mis lisandite tõttu võib olla ka pruunikas. Puhast valget savi tuntakse kaoliini nime all ja kasutatakse portselani valmistamiseks. Alumiiniumoksiidi võib looduses esineda mitmes erinevas kristallvormis. Puhast kristalset alumiiniumoksiidi nimetatakse korundiks. Korund on keemiliselt vastupidav, kõrge sulamistemperaatuuriga ja väga kõva mineraal, mis jääb kõvaduselt alla ainult teemandile. Peeneteralist, tumeda värvusega ja läbipaistmatut korundi nimetatakse smirgliks. Korundi ja smirglit kasutatakse palju lihvimis- ja poleerimisvahenditena (lihvimiskäiad, luisud, lihvimispastad, smirgelpaber, smirgelriie jm.). 3
Võrreldes tsingiga avalduvad kaadmiumi oksiidi ja hüdroksiidi amfoteersed omadused nõrgalt. Kaadmiumoksiidi kasutatakse vooluallikate elektroodides, orgaanilises sünteesis, eriklaasides jms (Karik ja Truus 2003). Olemas on ka kaadmiumhüdroksiid, mis tekib leeliste, sealhulgas ammoniaakhüdraadi ja orgaaniliste aluste toimel kaadmiumi-soolade lahustesse. Kaadmiumhüdroksiid laguneb temperatuuril üle 170 °C ja tekib kaadmiumoksiid, mis on tuntud kolmes kristallvormis. Ainet kasutatakse vooluallikate elektroodides, analüütilise reagendina ja teiste Cd-ühendite saamiseks (Karik ja Truus 2003). Peale kaadmiumoksiidi on tuntumad ka CdS ehk kaadmiumsulfiid, mis on värvuselt sidrunkollane kuni oranzpunane, CdSe kaadmiumseleniid (tumepunane) ja CdTe 6 kaadmiumtelluriid, mis on kas tumehalli või pruuni värvi. Neid saadakse lihtainete
Sellist oletatavat gaasi, milles iseseisvalt, säilitades selle aine keemilised omadused. Ühe ja sama neid liita okteti tekkimises. gaasimolekulide vahel ei esine jõudusid ja mille molekulid ei oma elemendi aatomid võivad moodustada mitmeid lihtaineid. N: C Väärisgaasid, mille valis elektron kihtidel on 8 elektroni (va. He, ruumala. Kui tingimused ei erine palju normi tingimistest on võib esineda mitmes kristallvormis (grafiit, teemant, garbüüt). See millel on 2 elektroni) on passivsed. Metallid (Na ) loovutavad erinevused ideaal- ja reaalgaasi vahel väikesed. on allotropia. väliskihilt elektroni (Mg 2 ). N: Na Mg 2+ 4.2 Gaasi olekuparameetrid ja oleku võrrand. Aatomite mõõtmed ja mass on väga väikesed
säil.des selle aine keem.d om.d. Ühe ja sama elem-i atm-d võivad hübriidorbitaalide teke. On teada, et ja gaasi mok-d omandavad ruumala. Reaalgaaside käitumise moodustada mitmeid lihtaineid. N: C võib esineda mitmes (CH4) metaani mok-s paikn-d 4 kõrvalekalded ideaalgaaside omast suurenevad madalatel temp-l ja kristallvormis (grafiit, teemant, garbüüt). See on allotroopia. vesinikuaatomi tetraeedriliselt. kõigetel rõhkudel, kui kaugused mok-de vahel on väiksemad. Aatomite mõõtmed ja mass on v väikesed. N: H>1,674*10-26kg. Ergastatud C aatomis 1s2 2s 2px 2py 2pz on välis Reaalgaaside puhul kasut piiratud rakendusega olekul võrrandeid,
AATOM-elemendi väikseim osake, millel säilivad elemendi omadused ja millisena element esineb liht- või liitainete molekulis. LIHTAINE koosneb ühe ja sama elemendi aatomitest. NT: Fe, O2 jne LIITAINE koosneb erinevate elementide aatomitest. NT: H2O, HCl jt. MOLEKUL lihtaine või ühendi väikseim osake, mis eksisteerib iseseisvalt säilitades selle aine keemilised omadused. Ühe ja sama elemendi aatomid võivad moodustada mitmeid lihtaineid. NT: võib süsinik esineda mitmesuguses kristallvormis /grafiit, teemant, karbiin). Seda nim. ALLOTROOPIAKS Aatomite mõõtmed ja mass on väga väikesed (1,674*10 -27 kg) Arvutuste hõlbustamiseks on kasutusele võetud SÜSINIKUÜHIK, mis on 1/12 12/6 C aatommassist ja tema väärtus on 1,6*10-27 kg AATOMMASS suhtearv, mis näitab, mitu korda on elemendi aatomi mass suurem 1/12 12/6 C aatommassist. NT: Ar(O)=16. 1.9 Avogadro arv. Mool. Molaarmass MOLEKULMASS arv, mis näitab, mitu korda on aine molekuli mass suurem 1/12 6/23 C massist. NT:
salitsülaatidel. Näiteks atsetüülsalitsüülhappel on 6 kristallvormi, riboflaviinil 2. Vaid üks kristallvorm on termodünaamiliselt stabiilne. Sellel on kõrgeim sulamistäpp, väikseim lahustuvus. Ülejäänud kristallvormid, püüavad nii lahuses kui muus keskkonnas muutuda stabiilseks (ka tahkena säilitamisel muutuvad) Muutumine sõltub keskkonna ja aine enda omadustest. Raviaine imendumine sõltub sellest kas ta on amorfne või mingis kristallvormis. Näiteks novoviotsiini Na ja Ca sool. Selle antibiootikumil on amorfne ja mitu kristalset vormi. Amorfne lahustub soolhappes ja maos 10 x paremini kui kristalsed vormid. Eriti hästi on amorfse või kristalse vormi mõju imendumisele näha suspensioonides ja teistes loksutistes, kus juba on sade või see tekib hiljem. Polümorfia kõrval esineb ka teine pseudopolümorfism. See on hüdraatide ja anhüdraatide probleem. Hüdraadid sisaldavad mitu molekuli vett, anhüdraadid ei sisalda.
Erandiks on mõnede soolade vesi- lahused nagu vaskammoniaakkomplekssool [Cu(NH3)n](OH)2 ja mõned teised, milles tselluloos lahustub. Vees tselluloos pundub: vee molekulid tungivad tselluloosi makromolekulide vahele, lagundavad neid ühendavad H- sidemed ja selle tagajärjel plastifitseerivad materjali. Samasugune protsess toimub ka temperatuuril üle 1000C puuvillase materjali triikimisel. Triikimise käigus H-sidemed katkevad. Tselluloos võib seega olla mitmes erinevas kristallvormis, sõltuvalt sellest, kas teda on enne lahustatud, kuumutatud : töödeldud. Keemilistes reaktsioonides võib tselluloos esmalt osaleda kui mitmealuseline alkohol, tekitades alkoholidele tüüpilisi reaktsioone: esterdamine, eeterdamine ja alkoholaatide teke. Nendel reaktsioonidel põhinevad tselluloosi modifikatsioonide (nitrotselluloosi, estrite ja eetrite) tootmis- tehnoloogiad. Tselluloosi otseseks lahustamiseks on kõige levinum võte järgmine:
(pliiatsetaat) Leeliste konts. lahused: Pb + 2KOH + 2H2O → K2[Pb(OH)4] + H2 kaaliumtetra- hüdroksoplumbaat(II) Vesinikühendid pole iseloomulikud (PbH4, värvitu gaas, laguneb kergesti) Halogeenidega → PbHal2 (F2-ga reageerib aegl. juba toatemp-l) Väävli, seleeni ja telluuriga → PbS, PbSe, PbTe Hapnikuga moodustab 6 erin. oksiidi (osa neist veel mitmes kristallvormis), neist on tähtsamad α-PbO – kollane silu PbO Plii(II)oksiid: 2 kristallvormi β- PbO – punane massikoo Kasut. kristallklaasi (ca 24% PbO) valmistamisel. Pb3O4 tripliitetraoksiid: helepunane “pliimennik” – diplii(II)ortoplumbaat(IV) Pb2PbO4 - õigem tekib PbO pikaajalisel kuumutamisel kuni 540º-ni (üle 570ºC laguneb) Ka Pb3O4 esineb kahes kristallvormis; kasut
annaabi.ee 
