*Praktiliselt ei lahustu-alla 0,1g/100g vee kohta [CaCO3,BaSO4,FeS] Tegurid: *Temperatuuri muutmine *Rõhk Temperatu Rõhk ur Tahkete Gaaside Gaaside lahustuvus lahustuvu lahustuvu kasvab s väheneb s kasvab Lahustuvus kõver näitab aine öahustuvuse sõltuvust temperatuurist Kristallhüdraadid on tahked kristallsed ained mille koostisesse kuuluvad vee molekulid Kristallhüdraadi koostises olevat vett nimetatakse kristallveeks CuSO4 * 5H2O LAGUNEVAD Vask(ll)sulfaat-vesi(1/5) KUUMUTAMISEL SOOLAKS FeCO3 * 7H2O JA VEEKS Raud(ll)karbonaat-vesi(1/7) CaSO4 * 2H2O Kaltsiumsulfaat-vesi(1/2) Püsiv OA Ca(HCO3)2 CaCO3+CO2+H2O
kristallvett ja ta muutub niiöelda põletatud kipsiks CaSO 4*0,5H2O ehk 2CaSO4*H2O CaSO4*2H2OCaSO4*0,5H2O + 1,5H2O Kui põletatud kipsile lisada vett, siis muutub see tagasi kipsiks ja mass kivistub. Sel omadusel põhineb kipsi kasutatakse ehituses, kunstis ja meditsiinis (kipsmähised luumurdude korral). CaCl2 kaltsiumkloriid Kaltsiumkloriid on värvuseta, väga hügroskoopne kristalne aine, mis seob õhust endasse veeauru ja moodustab selle tagajärjel kristallhüdraadi CaCl2*6H2O. Selle omaduse tõttu kasutatakse veevaba kaltsiumkloriidi ainete kuivatamiseks eksikaatoris ja gaaside kuivatamisseadmetes ning orgaaniliste vedelike kuivatamiseks. Ca(NO3)2 kaltsiumnitraat Kaltsiumnitraati tuntakse norra salpeetri nime all. Ta võib esineda mitme kristallhüdraadina (di-, tri ja tetrahüdraadina). Kaltsiumnitraat on värvusetu, vees hästi lahustuv kristalne aine, mis kõrgemal temperatuuril laguneb oksiidiks, nitraadiks
Nende ühendite kasutamine igapäevaelus (kus ja milleks). Nende metallide ühenditega keemiliste reaktsioonide koostamine. 7. p-metallid (Al, Sn, Pb). Nende keemilised omadused. Nende ühendite kasutamine igapäevaelus (kus ja milleks). Nende metallide ühenditega keemiliste reaktsioonide koostamine. 8. Siirdemetallid (Fe, Cu, Zn). Nende keemilised omadused. Nende ühendite kasutamine igapäevaelus (kus ja milleks). Nende metallide ühenditega keemiliste reaktsioonide koostamine. 9. Kristallhüdraadi ülesanne. 10. Mittemetallide üldomaduste võrdus metallidega. 1.Korrosioon-metalli hävimine keskkonna toimel Kaitse : 1) metalli isoleerimine väliskeskkonast kaitsekihiga 2) metalli kaitsmine emaili-, värvi- või lakikihi abil 3) metalli kaitsmine korrosioonikindlamast metallist kaitsekihiga 2. Keemiline korrosioon on metalli vahetu keemiline reaktsioon keskkonnas leiduva oksüdeerijaga. 3. 1) redutseerimine CO või C-ga
4 Kaltsiumi omadused Kustutamata lubi Kustutamata lupja ehk kaltsiumoksiidi saadakse kaltsiumkarbonaadi põletamisel: CaCO3 CaO + CO2 Kustutatud lubi Kustutatud lubi ehk kaltsiumhüdroksiidi saadakse kaltsiumoksiidi reageerimisel veega: CaO + H2O Ca(OH)2 + H2 Kaltsiumkloriid Kaltsiumkloriid (CaCl2) on valge kristalne aine. Seob hästi õhust veeauru ja moodustab kristallhüdraadi (st: hügroskoopne aine). Kaltsiumsulfaat Kaltsiumsulfaat on raskestilahustuv kristalne aine, mida leidub kipsina. Kuumutamisel eraldub osa veest ja saadakse põletatud kips. Sellele vett lisades toimub ühinemisreaktsioon veega ja mass kivistub: CaSO4 + 2H2O CaSO4·2H2O 5 Kasutatud kirjandus 1.Autor, T. Kaltsium. http://protonizer.eu- youth.net/index.php?option=articles&task=viewarticle&artid =43&Itemid=3(18.09.2007) 2.http://et
Co(II) soolad. Co2O3+6HCl = 2CoCl2+Cl2+3H2O. Co2O3 on tugev oksüdeerija. Co(OH)2 saadakse Co(II) soolade reageerimisel leelistega. Roosa värvusega Co(OH)2 oksüdeerub õhus aeglaselt, kiiresti aga oksüdeerijate mõjul. 2Co(OH)2+NaClO+H2O = 2Co(OH)3+NaCl. CoCl2 esineb tavaliselt kristallhüdraadina CoCl26H2o. Osaliselt veetustuvad kristallid juba toatemperatuuril sõltuvalt õhuniiskusest. Olenevalt kristallveeteguri arvväärtusest on kristallhüdraadi värvus erinev (n=4- punane; n=2- rooskaslilla; n=1,5- tumelilla; n=1- sinililla; n=0-helesinine, milles n=kristallveetegur). CoCl2 lahusega immutatud paberit saab kasutada hügromeetrina. Co2(Co)8 koobaltkarbonüül tekib kõrgrõhul ja temperatuuril CoCo3 ja Co reageerimisel. Ühendis Co2(Co)8 on Co o.-a. 0. koobaltile on iseloomulikud Co(III)- kompleksühendid: trikaaliumheksatsüanokoobalttaat(III) K3[Co(CN)6], koobaltheksaammiintrihüdroksiid [Co(NH3)6](OH)3.
Ca + O2 CaO Kaltsiumkloriid Hcl + Ca CaCl + H2 Kaltsiumhüdroksiid Ca + H2O Ca(OH)2 Kustutamata lubi Kustutamata lupja ehk kaltsiumoksiidi saadakse kaltsiumkarbonaadi põletamisel: CaCO3 CaO + CO2 Kustutatud lubi Kustutatud lubi ehk kaltsiumhüdroksiidi saadakse kaltsiumoksiidi reageerimisel veega: CaO + H2O Ca(OH)2 + H2 Kaltsiumkloriid Kaltsiumkloriid (CaCl2) on valge kristalne aine. Seob hästi õhust veeauru ja moodustab kristallhüdraadi (st: hügroskoopne aine). Kaltsiumsulfaat Kaltsiumsulfaat on raskestilahustuv kristalne aine, mida leidub kipsina. Kuumutamisel eraldub osa veest ja saadakse põletatud kips. Sellele vett lisades toimub ühinemisreaktsioon veega ja mass kivistub: CaSO4 + 2H2O CaSO4·2H2 4 SISALDUMINE ORGANISMIS Kaltsiumit esineb ka suures koguses inimese organismis. Kaltsiumivajadus sõltub
44 g • 1000/0 Avaldame uue lahuse massi: x = = 550 g 8% Seega tuleb vett lisada: 550 g — 440 g = 110 g ehk 110 cmà 8. Mitme protsendiline lahus saadakse, kui 400 g vees lahustada 50 g cuS04 5H20? Leiame lahuse massi: 400 g + 50 g = 450 g Lahustunud aine massi leidmiseks peame arvestama, et kristallhüdraat sisaldab ka vett. Puhta aine massi leidmiseks kasutame vôrdelist seost puhta aine ja kristallhüdraadi molaarmasside vahel. M(CuS04) = 64 + 32 + 16 • 4 = 160 g/mol M(cuS04 • 5H20) = 160 + 5 18 = 250 g/mol Koostame vôrde: 250 g CuS04 • 5H20 — 160 g CuS04 50 g CuSOÇ 5H20- x g cuS04 50 g.160 g Leiame puhta aine massi: = 32 g 250 g Koostame vôrde: 450 g — 100% 32 g — x
Baariumsulfaadi baasil valmistatud tsement ja betoon neelavad hästi radioaktiivset kiirgust, mistõttu leiavad viimased kasutust radiatsioonikaitse ekraanides. Medistsiinis kasutatakse baariumsulfaadi lahust kontrastainena mao ja soolte röntgenoloogilistel uurimisel. *CaCl2 kaltsiumkloriid on värvuseta, väga hügroskoopne kristalne aine, mis seob õhust endasse veeauru ja moodustab selle tagajärjel kristallhüdraadi .kasutatakse veevaba kaltsiumkloriidi ainete kuivatamiseks eksikaatoris ja gaaside kuivatamisseadmetes ning orgaaniliste vedelike kuivatamiseks *Ca(NO3)2 kaltsiumnitraati tuntakse norra salpeetri nime all. Ta võib esineda mitme kristallhüdraadina. kasutatakse väetistena, puhta CaO saamiseks, kuid ka lõhkeainetes Kaltsiumnitraat on värvusetu, vees hästi lahustuv kristalne aine, mis kõrgemal temperatuuril laguneb oksiidiks, nitraadiks ja vabaks hapnikuks
4 Kaadmiumiühenditest leiavad kõige laiemat kasutamist vees lahustuvad Cd+2-soolad: kaadmiumkloriid, -nitraat ja sulfaat need on ka levinumad Cd-ühendid keemialaborites. Cd+2 on värvusetu ioon, aga mitmete Cd-ühendite värvilisuse tingib anioonne osa. Kaadmiumkloriid on värvusetu, hügroskoopne ehk niiskust imav, pärlmutriläikega valkjas aine, mis lahustub hästi vees (53,2%, 20 °C), vähem etanoolis. Kaadmiumkloriidi esineb ka mitme kristallhüdraadi kujul (Karik ja Truus 2003). 16. juunil 2014 aastal lisas Euroopa Kemikaaliamet (European Chemicals Agency, ECHA) selle aine kandidaatainete loetellu, kuna kaadmiumkloriid on kantserogeenne, mutageenne, reproduktiivtoksiline ning lisaks võib avaldada tõsist mõju neerudele ja luudele (Terviseamet 2014). Seda kasutatakse teatud galvaanielementide elektrolüüdina, tekstiilitööstuses (kangaste immutamisel), fotograafias, katalüsaatorina orgaanilises sünteesis jne (Karik ja Truus 2003)
MCuSO4= 0,78g Saadud andmed: CuSO4 molaarne mass= 63++32+16*4= 159gr/mol H2O molaarne mass= 2+16 =18 gr/mol H2O Mass =1,11-0,78= 0,33 gr CuSO4 mass =0,78 gr CuSO4 moolide arv =0,78/159 = 0,0049 H2O molide arv =0,33/18= 0,0183 Arvutused: n=Vee moolide arv/soola moolide arv= 0,0183/0,0049 =3,74 Järeldus: Arvutuste tulemuste põhjal leidsin et kristallvee koefitsent on 3,74 Töö nr. 7: katse 6 ja 7 Katse 6: Kristallhüdraadi tekkentalpia Töö vahendid: Katseklaas, vatitükk Töö reaktiivid: Na2S2O3 * 5H2O, dest vesi Töö kirjeldus: 1. Kahte katseklaasi valasime 1cm3 dest. Vett. 2. lisame selles 3 g naatriumtiosulfaati (Na2S203) 3. Soojendame katseklaase ettevaatlikult täieliku lahustumisni sulgudes katseklaase vatiga. 4. Ootame, kui lahused jahtuvad toatemperatuurini. 5. Ühte katseklaasi korra loksutame 6. Teisse katseklaasi viskame kristalli tükki Na2S203 Tulemused: 1
Baariumsulfaadi basil valmistatud tsement ja betoon neelavad hästi radioaktiivset kiirgust, mistõttu leiavad viimased kasutust radiatsioonikaitse ekraanides. Medistsiinis kasutatakse baariumsulfaadi lahust kontrastainena mao ja soolte röntgenoloogilistel uurimisel. 5) CaCl2 kaltsiumkloriid Kaltsiumkloriid on värvuseta, väga hügroskoopne kristalne aine, mis seob õhust endasse veeauru ja moodustab selle tagajärjel kristallhüdraadi CaCl2*6H2O. Selle omaduse tõttu kasutatakse veevaba kaltsiumkloriidi ainete kuivatamiseks eksikaatoris ja gaaside kuivatamisseadmetes ning orgaaniliste vedelike kuivatamiseks. 6) Ca(NO3)2 kaltsiumnitraat Kaltsiumnitraati tuntakse norra salpeetri nime all. Ta võib esineda mitme kristallhüdraadina (di-, trija tetrahüdraadina). Kaltsiumnitraat on värvusetu, vees hästi lahustuv kristalne aine, mis kõrgemal temperatuuril laguneb oksiidiks, nitraadiks ja vabaks hapnikuks. 500 ºC
leeliste lahused; hapete lahused; rasvhapped, suhkrud). Selle tulemusena langeb betooni esialgne pH 12,5 tasemeni, kus betoon pole enam aluseline, mistõttu algab terasarmatuuri intensiivne korrosioon. c. III tüüp Faaside muutused betoonis, millega kaasneb mahu suurenemine. Selle põhjuseks on ettrigiidi või soolade kristallhüdraadi teke poorides ning tulemuseks on betooni lagunemine kristallide paisumisel tekkivate jõudude toimel. c. Betooni korrosioonitõrjeks kaetakse betoon mõne pinnakattega (nt. polüretaankate), vähendatakse betooni poorsust pooride täitmise teel, leelistatakse betoon uuesti (elektroforees), kasutatakse armatuuri kaitseks elektrokeemilist kaitset või viiakse betooni inhibiitoreid, mis
betooni kõvastumise kiirendamiseks lahus: krüosegudes, jäätumisvastane aine jm. CaF2 – esineb looduses (fluoriit, sulapagu) saadakse ka tööstuslikult vees vähelahustuv Kasut. metallurgias (räbusti) spetsiaalklaasid emailid keraamikas optikas, lasertehnikas Ba ja Sr kloriide kasut. mõnikord pürotehnikas (sagedamini teisi ühendeid: nitraadid, Ba-kloraat, Sr-oksalaat) Valgustusraketid: Ba – roheline; Sr – punane valgus BaCl2 (kristallhüdraadi BaCl2.2H2O kujul) kasutatakse SO42- kvalit. ja kvant. määramiseks (sel kujul määratakse sageli üldse väävlit loodusobjektides) Raadiumi kasutatakse sageli halogeniidide (kloriidi, bromiidi) kujul. Raadiumhalogeniidid (peale RaF2) on vees kergestilahustuvad (eriti RaBr2) kristallained. tänapäeval on raadiumil meditsiinis väike tähtsus, peam. radoonivannide allikana segus Be-ga – neutronite “miniallikas” Kõik raadiumi ühendid on väga mürgised
annaabi.ee 
