emotsionaalsed ning sotsiaalsed sidemed. Leian, et ka siin on Kaagvere erikool võrreldes teiste erikoolidega teinud ära suure töö. Seega ei saa läbiviidud uuringute ja kontrollkäikude põhjal kindlalt väita, et erikoolist tulnud noor suudab sotsialiseeruda ühiskonda või ei. Kuid olen seisukohal, et paljud erikoolist tulnud tütarlapsed sotsialiseeruvad ühiskonda, s.t omandavad vähemalt põhihariduse, leiavad eale ja võimetele vastava töö ning nende kriminogeenne käitumine on kas vähenenud või lõppenud, kuid need etapid on pikemad ja käänulisemad kui normperedest ning koolidest tulnud noortel. Need noored vajavad rohkem suunamist ning toetust, olgu see siis kodust, koolist või tugiisikult tulenev. Tänased tütarlapsed on juba homme tulevased emad, perekonna tugitalad ning järglaste kasvatajad. Juhul kui täna ei suuda tütarlaps sotsialiseeruda ühiskonda täiel
Kui tahetakse muuta asjade seisu ühiskonnas, kui seatakse näiteks eesmärk vähendada kuritegevust tuleb eelkõige muuta ühiskondlikke olusid. Pikka aega valitses kriminoloogide hulgas ka seisukoht, et kuritegevuse põhjused peituvad vaesuses, madalas kultuuritasemes, harimatuses jne. mida nimetatigi kriminogeenseteks teguriteks. Ühiskonna tegelik areng ja erinevate kultuuride võrdlemine on siiski näidanud et ükski nimetatud faktoritest pole kriminogeenne iseenesest. Tänasel päeval saab paraku hoopis väita, et mida rikkamad ja haritumad on kuritegelikud inimesed, seda suuremaid kuritegusid suudetakse toime panna. 19.sajandi lõpuks ja 20nda sajandi alguseks kujunesid välja mitmed erinevad koolkonnad kes kõik püüdsid inimese kriminaalsust käsitleda ise nurga alt. Psühhoanalüütiline koolkond eesotsas Sigmund Freudiga (1856-1939) leidis, et kalduvus kuritegevusele on täheldatav praktiliselt kõikide inimeste juures.
Kuigi niivõrd erilise kurjategijate kontrolli meetme kasutuselevõtt oleks eeldanud paratamatult vastavate spetsialistide kaasamist, pole neid eelnõu autorite ega ekspertide hulgas. Nõnda pole keeruliste küsimustega silmitsi 24 sattutes vist isegi mitte aimatud nende tegelikku keerukust. Näiteks on ebakorrektne kasutada terminit nagu ,,kriminogeenne käitumine", mida erinevalt ,,kriminaalsest käitumisest" on vaevalt üldse võimalik rahuldaval viisil defineerida. Kriminaalpoliitika efektiivsust ei pea siduma niisuguste raskelt piiritletavate ja vaieldava sisuga mõistetega nagu ,,ohtlikud kalduvuskurjategijad", ,,kuritegelik kalduvus" või ,,isiku ohtlikkus" jms. *31 Eelnõu autorid pole pidanud vajalikuks peatuda täpsemalt isiku ohtlikkuse määramise meetoditel, kuigi ka
Ükski käitumine pole hälblik iseenesest, vaid selleks on alati see käitumine, mida ühiskond hälbelikuks peab. Baasväärtused need väärtused, mis on inimesele tähtsad läbi aegade, need on tema tõekspidamised. Väärtusorientatsioonid määravad ära inimese suhtumise tervesse ühiskonda, tegevuse eesmärkidesse ja eesmärkide saavutamise vahenditesse. Nagu pole ükski tegu hälblik iseenesest, nii pole üheski inimeses midagi, mis oleks ühetähenduslikult kuritegelik. Kriminogeenne situatsioon omab 2 põhilist aspekti: 1. Iseloomustatav läbi ühiskonna seisundi, inimeste elutingimuste 2. Ilmneb plahvatusena ühiskonnas, ei pea terves riigis korraga. See pole nähtus, mida saaks sisse vedada, see tekib alati kohapeal. Vale oleks käsitleda seda konkreetse kuriteona. Kuritegevuse taseme langusega taganeb ka kriminogeenne situatsioon.
Praktsikas osutus selle täitmine enam-vähem võimatuks. Mingil määral küll levitati Iseseisvusmanifesti ja Päästekomitee ideid ning sedasama ringkirja, eelkõige kooliõpilased olid aktiivsed. Vastuseis Balti riigile avaldus ennekõike protestikirjas ning selles, et eestlased ei andnud oma toetusallkirju ning eriti see midagi ei muutnud. Hakati moodustama salajasi relvastusüksusi (Kaitseliidu eelkäijaid). 1917. a veebruarirev järgselt oli kriminogeenne olukord Eestis järsuslt halvenenud. Kogu senine politseiaparaat asendati vabatahtliku miilitsaga ning kõik vangid olid ju vabaks lastud. Miilits oli allutatud kov-le. Sügise poole hakkas lisaks tavalistele kriminaalidele kirminaalseid tegusid sooritama ka ve sõjaväe liikmed. Dets. 1917 loodi Tlna linna omakaitse. Kõrvaseisjana oli selle loomisel oluline roll Johan Pitkal. Tlna omakaitse kujunes pm abipolitseid abistavaks organisatsiooniks. Tegemist oli
kes olid vangi pandud mitte poliitilistel põhjustel. Ei puudutanud neid, kes olid seotud vastupanuliikumisega jne. See oli protsessi algus ja tähendas seda, et sisuliselt pool GULag-ist likvideeriti selle amnestiaga. 2,5 milj oli 1953 kevadel GULag-is. Tähendas seda, et inimesed olid juba 1953 suve lõpuks kõik vabaks lastud. Ka Eestisse tuli tagasi pea 10 000 inimest sügiseks. Hiljem rõhutatud, et see samm oli kuritegelik, pätid ja sulid lasti lahti, kriminogeenne olukord teravnes järsult paljudes prk-des jne. Tegelikult nt Eesti puhul amnestia kuritegevuse sisulist kasvu kaasa ei toonud. NL koha pealt on ka uuemad uurimused tõestanud, et suurt kuritegevuse kasvu kaasa ei toonud, mõnedes linnades siiski- nt Molotovi linn, kus kuritegevus kasvas, aga seal selgus pärast, et tegelikult sinna läksid tagasi mõned erilised tegelased ja ka kohapeal oli olemas pinnas. Seda toodi näitena, et
Uue võimaluse enamlastele andsid rahuläbirääkimised - juba dets oli sõlmitud vaherahu keskriikide ja Venemaa vahel. Algas demobiliseerimine, enamlased leidsid jaanuari lõpus, et rahvusväeosi ei tasu nii karta - 29. jaanuaril võtsid enamlased üle Eesti Sõjaväe ühiskomitee ja Eesti diviisi staabi? Võeti vastu otsus Eesti väeosade laialisaatmise kohta. See jäi pooleli. Detsembris saadeti laiali ka miilits. Korrakaitsefunktsioonid läksid üle Punakaardile. Kriminogeenne olukord Eestis halvenes. Likvideeriti kogu senine kohtusüsteem - kõik kohtud kandsid nime Revolutsiooniline Tribunal. Võttis enda peale nii kohtuliku eeluurimise kui ka süüdistuse esitamise, samas ka järelvalve iseenda tööle. Teiseks polnud seadusi - Tribunal peab mõistma kohut omaenda revolutsioonilise südametunnistuse järgi. Revolutsioonilised Tribunalid hakkasid kurjategijatele klassikuuluvuse järgi kohut mõistma. Enamasti
sundmobilisatsioonidele. 5.loeng- 26.veebruar Politsei elas üle järgmise muudatuse, enamlased saatsid rahvamiilitsa laiali. Esiagu täitis miilitsa funktsioone punakaart, õige pea hakati looma uut miilitsat- tööliste ja talupoegade miilitsat. Miilitsasse värvati vabatahtlikke liikmeid klassiprintsiibi alusel vaid tööliste ja talupoegade hulgast. Neil polnud mingit aimu politseitööst, väljaõpet jms. Esimestel kuudel avaliku korra hoidmisega toime ei tulnud. Kriminogeenne olukord, eriti suurlinnades, halvenes kiirelt. Enamlasi ei huvitanud väga ühiskondliku korra või julgeoleku hoidmine, neil oli tarvis politseilisi asutusi ennekõike teisitimõtlejate jälitamiseks, pol politseid. Enamlaste pol vaenlasi hakkas esialgu jälitama-jälgima- karistama jne, Petr Sõjarevolutsioonikomitee spetsiaalne komisjon. Õige pea hakati seda likvideerima, polnud enam selle järgi vajadust. Sõjarevolutsioonikomitee komisjoni fn-d tuli üle anda. 7
annaabi.ee 
