OSCE on kõikehõlmav lähenemine julgeolekule,mis hõlmab poliitilise- sõjalise,majandusliku,keskkonna ja inimliku aspekti. UN Security Council: Counter-Terrorism Committee (CTC) 11 (ÜRO Julgeolekunõukogu:Terrorivastane Komitee) Terrorivastase võitluse komitee kuhu kuulub 15 Julgeolekunõukogu liiget ja kelle ülesanne on rakendada ja jälgida resolutsiooni täitmist.1)Kriminaliseerida terrorismi rahastamine. 2)Külmutada viivitamatult rahalised vahendid isikutel kes on seotud terroriaktiga. 3)Keelduda igasugusest rahalisest toetusest terrorirühmitustele. 4) Jagada teavet teiste valitsustega kui on teada,et planeeritakse või praktiseeritakse terroriakte. 5) Teha koostööd teiste omavalitsustega uurimises,avastamises,arestimises,väljaandmises.ja süüdistada isikuid kes tegelevad selliste tegudega. 6) Kriminaliseerida passiivse ja aktiivse abi
4.3. Isikuline kehtivus (§ 7) 4.4. Asenduspõhimõte 4.5. Kehtivuspõhimõtete konkurents 5. Süüteo toimepanemise aeg ja koht (§-d 10-11) – kogumi küsimuse lahendamisel arvestada. III. SÜÜTEOMÕISTE JA DELIKTISTRUKTUUR 1. Süüteo materiaalne ja formaalne määratlus; õigusdogmaatiline süüteomõiste Süüteo materiaalne määratlus on küsimus sellest, mis on kuritegu ja miks on vaja sellist tegu kriminaliseerida. Materiaalne määratlus leiab vahel tee karistusseadustiku ja see on probleem. Tegu on ohtlik ühiskonnale ja seda on vaja kriminaliseerida. Ei rõhutata mitte niivõrd ühiskondlikku aspekti, vaid kahjustatava õigushüve väärtust. Süüteo materiaalne määratlus on probleem seadusandja jaoks ja ta leiab, kas see vajab kajastamist karistusseaduses. Meil ei ole ära seletatud, mis on kuritegu materiaalses mõttes.
Kolmas seminar: finantskuritegude kriminaliseerimine Principle of Effectiveness – tõhususe printsiip – Eli antavad aktid peavad olema tõhusad. Mitsilegas – tõhusa koostöö/tõhusa liidu õiguse elluviimise kohustus nõuab kriminaliseerimist. Teatud juhtudel tuleb just hoiduda kriminaliseerimisest, et ellu viia liidu õigust. Art 83(2). EL karistusõigus on tihedalt seotud suveräänsusega – riikide võime otsustada, kas ja mida ja kui raskelt kriminaliseerida. Lissaboni leppe jõustumise järel suurem mõju liikmesriikide õiguskordadele. Põhimõtted, mida edaspidi järgida: 1) Tuleks järgida legitiimse eesmärgi tingimust – kriminaalõigust tuleks kehtestada ainult selleks, et kaitsta EL esmasest õigusest tulenevat fundamentaalset õigushüve. Väga oluline õigushüve – vaieldav, mis see on. 2) Ultima ratio printsiip – käitumist võib kriminaliseerida vaid juhul, kui seda tehakse
Gilinski definitsioon sotsiaalne kontroll on ühiskonna meetodite kogum ebasobiva, negatiivse hälbiva käitumise vormi s.h kriminaalse käitumise mõjutamine eesmärgiga neid elimineerida või vähendada. Kuritegevuse kontroll on sotsiaalse kontrolli alaliik. Kuritegevuse kontroll tegeleb ainult kõige "ohtlikuma" hälbiva käitumise vormidega. Tuleb määratleda, millised käitumisviisid on antud ühiskonnas kuritegudena defineeritavad ehk tuleb teatud teod kriminaliseerida. Ei ole olemas "loomuliku" kuriteo ega kurjategija mõistet. Kuritegu on tegu, mis on kriminaalseaduse järgi karistatav. Võim seda öelda ehk definitiivvõim kuulub riigile, seadusandjale. Riik ise määrab läbi kuritegude defineerimise, kui palju on kuritegevust. Igas ühiskonnas toimub korraga kaks vastandlikku protsessi kriminaliseerimine ja dekriminaliseerimine. Kriminaliseerimise põhimõtted:
ennetusele suunatud meetmete kohta (külalislahkus kohtunik, õiguskantler, teistes puudub). Soovitused- õppekavades esindatud teema; poliitilise kultuuri parandamine; erasektori ja kodanikuühiskonna tugevam koostöö; tuleks luua eetikakoodeks; riigikogu peaks haarama initsatiivi reformide algatamisel; õigusloome loomine valdkonnas; haldusreform ; riigihangete regulatsiooni täpsus; erakondade rahastamise järelvalve; keelatud annetuste võtmine kriminaliseerida; (235-239)12 institutsiooni omavahelisi seoste analüüs. Probleem Eesti kui väike riik ja ühiskond. Ühelt poolt loob väike ühiskond illusiooni, et kõik tunnevad kõiki, mis näib läbipaistvam ja seetõttu vähem korrupeerunud ühiskond. Teiselt poolt loob väike ühiskond mitmele tõsisele probleemile soodsa keskkonna: lähedased suhted ja ametikohtade personaliseerimine tekitavad probleeme kontrolliga ja ametikohtade kuritarvitamises
kasutades. Konventsioon aga ei nõua oma liitujatelt ametiseisundi ära kasutamist, see tähendab, et tegu peab olema ainult seotud ametniku ametiülesannetega. Küll esinevad muud Kriminaalkoodeksis kajastamata tingimused, näiteks lubamine. Näite puhul võiks kõne alla tuua ka kuriteo katse, kuid siinkohal ei ole see uuringu teemaks. Seega on korruptsiooni edasise tõkestamise eesmärgil konventsiooniga liitunud riikide kohustuseks kriminaliseerida altkäemaksuna mitteettenähtud hüve ametiisikule, kes oma ülesandeid 14 täites tegutseb teise isiku huvides. Sellise tõlgenduse kohaselt aga võib hüve eest ametiseisundit kasutada teise isiku huvides juhul, kui selline kasutamine ei ole tulene ametiülesannetest. 2.4.Karistusseadustiku eelnõu Tõsine vajadus reformida kriminaalõigust tekkis tegelikult ammu enne Eesti Vabariigi taasiseseisvumist
Teatud kontekstis võib tähendada ka süüteo koosseisu. Karistusõigus püüab süütegu määratleda nii materiaalselt kui ka formaalselt. I on kriminaaljuriidiline küsimus, mille peab lahendama seadusandja. Konkreetses ühiskonnas, konkreetses õiguskorras üldiselt omaks võetud arusaama karistava teo olemusest. Kui seadusandja püüab muuta KarSu, peab selleks olema poliitiline tahe. Seadusandja peab otsustama, millist tegu kriminaliseerida ja võibolla ka dekriminaliseerida. Olenemata sellest, kas süüteo materiaalse määratluse elemendid kanduvad üle formaalsesse määratlusse, tuleb seda mingil viisil määratleda. Seepärast on tänapäevastes KarSides süüteo legaalne definitsioon nullum crimen, nulla poen sine lege avita põhjal vms.. Kedagi ei tohi süüdimõista ega karistada teo eest, mis toimepanemise ajal ei olnud seadusvastane. Süüteoks ei saa tunnistada tegu analoogia alusel. Karistatav tegu võibolla
kahjustamine (raske tervise kahjustamine, mis on raske)? Tabakeele arusaamad ja õiguskeele arusaamad ei pea lakkama. Mis ajaloolises situatsioonis ja mis on selle ÕA mõte ja eesmärk? Tõlgendamine on eelduseks süüteo subsumeerimiseks. Tegemist on kvalifitseerimisega (vastava § järgi, kuid sõna on sarnane kvalifitseeritud koosseisuga, võtsid uut sõna). Seaduse andja peab otsustama, kuid üht ja teist süütegu sõnastada, et see oleks arusaadav, selge jne. ta otsustab selle üle, mida kriminaliseerida ja mida dekliminariseerida (tagasiulatav jõud)? Tema asi on ka öelda, kas asi tuleb hinnata ja määratleda kuriteoks või väärteoks. Kuriteod on ettenähtud kriminaalseadustikus või muudes seadustikus, mis on institutsionaliseerutud kriminaalseaduses. Harukondlikes seadustikus võivad olla ka ettenähtud väärteod. Nt. liiklusseaduse tagalõpus on rida väärtegude koosseisuks. Sama relvaseaduses, kemikaaliseaduses jne. nende juures lisana on rida võimalike karistuse
Sokrates jõi oma mürgikarika tühjaks ja suri. Praegu ajaloolise distantsi tõttu on lihtne öelda, et kohus tegi rumalusi ning et Sokrates oli väärtuslik ühiskonna liige. Ka Nõukogude Liidus oli selliseid sätteid (eraettevõttelik tegevus jne). Kui kuritegevuse võitlus oleks olnud 100% efektiivne, siis ei oleks Eesti Vabariiki. Praegu me ei saa leida näiteid, sest on tagantjärgi mõtelda. Praegu saame mõelda ainult seda, et kas midagi on mõttekas või ei ole kriminaliseerida. Praegu on keelatud näiteks inimese kloonimine. Mis oleksid kloonimise negatiivsed tagajärjed? Ei tea. Me ei kujuta ette, millised tagajärjed sellel olla võivad. Sinna oleme ohuvältimisega läinud nii kaugele, et kriminaliseerisime selle. Kloonimise puhul me isegi ei tea, kas see on võimalik. Mitu sajandit tagasi oli keelatud lahkamine, sest ei taheti isikut teistpoolsuse jaoks ära rikku. Näiteks teine näide ka asendusemadus, mis on meil hetkel kriminaliseeritud. Vastutusele võetakse
annaabi.ee 
