valida oma surma aeg ja viis. Legaliseerimise all pean ma silmas sellise abivahendi seadusega lubamist Eestis, eriti pean ma silmas arsti-assisteeritud enesetapu seadustamist. See annaks arstile, kes on patsiendi palvel võimaldanud vajaliku abi enesetapu sooritamiseks, seadusliku kaitse. Ühtlasi vähendaks see ka paljusid patsientide enesetappudega kaasaskäivaid riske. Praeguses olukorras riskivad arstid, kes abistavad oma patsientidel surra tõsise kriminaalvastutusega, kuigi nad teevad seda kaastundest haige isiku vastu. Eutanaasiat jagatakse kaheks: passiivne ja aktiivne. Aktiivse eutanaasia all pean ma silmas surma esilekutsumist ning passiivse eutanaasia all pean ma silmas ravist loobumist, mis kiirendaks surma saabumist. Utilitaristlik argument on, et nendel kahel pole teatud olukordades mingit moraalset vahet. Moraaliprintsiibile toetudes pole vahet, kas jäetakse tegemata miski, millel on sama tagajärg, mis millegi tegemisel
toimepanemise pärast ning temale isikliku, organisatsioonilise või varalise iseloomuga kitsenduse tekitamises. Riikliku sunnivahendina kohaldatavad kitsendused on kindlaks määratud õigusnormide sanktsioonides (rahatrahv, arest, vangistus, kahju hüvitamine jne). Õigusharude järgi liigitatakse juriidilist vastutust järgmiselt: 1. Kriminaalvastutus hõlmab riikliku sunni vahendeid, mis järgnevad kuriteole. Kriminaalvastutusega nähakse ette kõige karmimad karistused. 2. Haldusvastutus järgneb väärteole, selle üleastumise väiksem ühiskonnakahjulikkus ringib ka kriminaalvastutusega võrreldes leebemate karistuste kasutamist. 3. Tsiviilõiguslik ehk varaline vastutus järgneb tsiviilüleastumisele ja seda rakendatakse varalistes suhetes kas lepingu rikkumisel või kahju tekitamisel. 4
4. Distsiplinaarõigusrikkumine ehk distsiplinaarsüütegu Juriidiline vastutus – riiklik sunnivahend, mis seisneb õigusrikkuja ja tema käitumise hukkamõistmises õigusvastase süülise teo toimepanemise pärast ning temale isikliku organisatsioonilise või varalise iseloomuga kitsenduste tekitamises. Õigusharude järgi liigitatakse juriidilist vastutust järgmiselt: 1. Kriminaalvastutus – hõlmab riiklikke sunnivahendeid, mis järgnevad kuriteole. Kriminaalvastutusega nähakse ette kõige karmimad karistused ehk kriminaalõiguslikud sanktsioonid, max eluaegne vabaduskaotus. 2. Haldusvastutus – järgneb väärteole. Võrreldes kuritegudega on nad väiksema ühiskonnaohtlikkusega ja tingivad leebemate karistuste kasutamist (arest, rahatrahv). 3. Tsiviilõiguslik e varaline vastutus – järgneb tsiviilüleastumisele ja seda rakendatakse varalistes
§ Lepib riigikdega kokku karistuse täitmise § Teostab järelvalvet karistuse täitmise üle § Otsustab armuandmise või karistuse lühendamise Rahvusvaheline kriminaalkohus -‐ esimene alaline rahvusvahelisel lepingul põhinev üksikisikute individuaalse kriminaalvastutusega tegelev rahvusvaheline kohus 01.07.2002 – alates sellest kuupäevast toimunud teod käivad sinna alla -‐ iseseisev rahvusvaheline organisatsioon -‐ kohtunikke on vähemalt 18, kes valitakse statuudi osalisriikide assambleel üheksaks aastaks ja seda ilma tagasivalimisõiguseta
- kohtualusele riigisiseselt antud amnestiad või tagatud immuniteedid või menetluse eritingimused KOHTUOTSUSTE TÄITMINE: ❏ Peamine karistus on vabadusekaotus ❏ Rahvusvaheliste tribunalide juures on olemas ainult eeluurimisvangla ❏ Karistus kantakse mõnes riigis, mis on avaldanud selleks valmisolekut RAHVUSVAHELINE KRIMINAALKOHUS (asub Haagis): ❏ Esimene alaline rahvusvahelisel lepingul põhinev üksikisikute individuaalse kriminaalvastutusega tegelev rahvusvaheline kohus ❏ Iseseisev rahvusvaheline organisatsioon ❏ Kohtunikke on vähemalt 18, kes valitakse statuudi osalisriikide assambleel 9.aastaks ja seda ilma tagasivalmisõiguseta ❏ Kohtul on peaprokurör, kelle tegevust toetavad lisaprokurörid ja spetsiaalne ametikond ❏ Kohusei ole seotud oma varasemate otsustega, kuid samas on nõutud, et: - õiguse kohaldamine ja tõlgendamine peab olema järjekindel
Mittekaristusliku iseloomuga on noomitus, hoiatus. Piiratud nt mingi aeg peab olema vangis. Iga päev peab mingi aeg vangis istuma. Koormis on rahaline hüvitamine. 56. Juriidilise vastutuse liigid. Juriidilise vastutuse liigid: a) sõltuvalt juriidilist vastutust kohaldavast organist: kohtulik vastutus ja haldusvastutus b) sõltuvalt sellest, millises õigusharus juriidiline vastutus ette nähakse: 1) kriminaalvastutus hõlmab riiklikku sunnivahendit, mis järgnevad kuriteole ja kriminaalvastutusega nähakse ette kõige karmimad karistused kuni eluaegse vabadusekaotuseni. Rakendaja on ainult kohus. 2) vastutus väärteotoimepanemise eest ehk haldusvastutus, järgneb väärteole ning leebemate karistuste kasutamine. Lühiajaline arest ja rahatrahv. Kohaldab KS ettenähtud isikud, aga aresti võib määrata ka ainult kohus. 3) distsiplinaarvastutus järgneb distsiplinaarõigusrikkumisele, kohaldatakse töö
Juriidiline vastutus on riiklik sund, mis järgneb õigusrikkumisele. Juriidilise vastutuse lahutamatust seosest õigusrikkumisega tuleneb, et kohaldatav juriidilise vastutuse vahend peab vastama õigusrikkumise iseloomule ja raskusele. 40 Õigusharude järgi liigitatakse juriidilist vastutust järgmiselt: Kriminaalvastutus hõlmab riikliku sunni vahendeid, mis järgnevad kuriteole. Kriminaalvastutusega nähakse ette kõige kärmimad karistused, kriminaalõiguslikud sanktsioonid on kõige suurema kitsendava mõjuga (ulatudes kuni eluaegse vabadusekaotuseni). Haldusvastutus järgneb väärteole, nende üleastumiste väiksem (kuritegudega võrreldes) ühiskonnakahjulikkus tingib ka kriminaalvastutuse vahenditega võrreldes leebemate karistuste (lühiajalisem arest, rahatrahv) kasutamist. Tsiviilõiguslik ehk varaline vastutus järgneb tsiviilüleastumisele, rakendatakse varalistes
32 Õiguse alused Juriidilise vastutuse lahutamatust seosest õigusrikkumisega tuleneb, et kohaldatav juriidilise vastutuse vahend peab vastama õigusrikkumise iseloomule ja raskusele. Õigusharude järgi liigitatakse juriidilist vastutust järgmiselt: o Kriminaalvastutus hõlmab riikliku sunni vahendeid, mis järgnevad kuriteole. Kriminaalvastutusega nähakse ette kõige kärmimad karistused, kriminaalõiguslikud sanktsioonid on kõige suurema kitsendava mõjuga (ulatudes kuni eluaegse vabadusekaotuseni). o Haldusvastutus järgneb väärteole, nende üleastumiste väiksem (kuritegudega võrreldes) ühiskonnakahjulikkus tingib ka kriminaalvastutuse vahenditega võrreldes leebemate karistuste (lühiajalisem arest, rahatrahv) kasutamist. o Tsiviilõiguslik ehk varaline vastutus järgneb tsiviilüleastumisele, rakendatakse
annaabi.ee 
