· Õigus on ettekirjutav psühholoogia kirjeldav; · Õigus on operatiivne psühholoogia akadeemiline. · Õigus on idiograafiline psühholoogia nomoteetiline. Õiguspsühholoogia rakenduskoht on kriminaaljustiitssüsteem. Definitsiooni järgi on riigi kriminaaljustiitssüsteem osa õigussüsteemist, mille tegevuse eesmärgiks on reguleerida ja kontrollida käitumisviise, mis on määratletud kriminaalõiguse normidega. Õiguspsühholoogia ühte ossa kuulub kriminaalpsühholoogia. Kriminaalpsühholoogia eesmärk on analüüsida kriminaalse aktiivsuse varieerumist ning selgitada selle põhjuseid indiviidi tasandil. Kriminaalpsühholoogia objekt on sama mis psühholoogialgi, s.o inimpsüühika ja käitumine oma terviklikkuses ja kriminaalpsühholoogia uurimisaineks on kriminaalne käitumine ja kurjategijate isiksus. Õiguspsühholoogia meetodid: 1) teadusliku uurimise meetodid (vaatlus, tegevuse produktide analüüs, biograafiline meetod,
Psühholoogia: Pedagoogika Sotsioloogia Geneetika Bioloogia Meditsiin Matemaatika Lingvistika PSÜHHOLOOGIA VALDKONNAD Pedagoogiline psühholoogia: õpetamise ja õppimise psühholoogia, ealised individuaalsed erinevused Koolipsühholoogia Arengupsühholoogia Kliiniline psühholoogia: neuropsühholoogia, psühhofarmakoloogia, psühhoteraapia, patopsühhholoogia Looduspsühholoogia Oragnisatsioonipsühholoogia: personalipsühholoogia, tööpsuhholoogia Üiguspsühholoogia: kohtu-, kriminaalpsühholoogia, juriidiline psühholoogia Spordipsühholoogia Looduspsühholoogia PSÜHHOLOOGIA: UURIMUS Eesmärk on uurida inimeste käitumist teaduslikult (standardiseerimisnõuded) Uuringu korraldus: Riskilõikeline/läbilõikeline Samal ajahetkel.. UURIMISPROTSESS Valim representatiivne (esinduslik) Pilooturing (eeluuring) Uurimuse usaldusväärsus Väine valiidus (kehtivus ulatus) Instrumendi usaldusväärsus: valiidsus, reliaablus, täpsus UURIMISMEETODI Vaatlus
.......................................................................... 8 1.6 Determinism vs vabatahe ................................................................................................. 8 1.7 Kurjategijate diferentseerimine ........................................................................................ 9 1.8 Kriminaalse käitumise seletused tänapäeval .................................................................... 9 1.9 Kriminaalpsühholoogia .................................................................................................. 10 1.9.1 Kriminaalpsühholoogia kuuluvus ............................................................................ 10 1.9.2 Füsiognoomika ........................................................................................................ 11 1.9.3 Frenoloogia .............................................................................................................. 12
Õiguse psühholoogia kordamisküsimused (2018. sügis TÜ õigusteaduskond) 1. Õiguspsühholoogia aine, objekt ja meetodid. Õiguspsühholoogia on teadus,mis koosneb õigusest ja psühholoogiast.Õigus ja psühholoogia püüavad mõista,reguleerida,selgitada ja ennustada inimese käitumist.Objekt-käitumine tervislikkuses ja kriminaalpsühholoogia uurimisaineks on kurjategijate isiksus ja kriminaalne käitumine. Eesmärk on analüüsida kriminaalse aktiivsuse varieerumist ning selgitada selle põhjuseid indiviidi tasandil. 2. Eelteaduslik etapp õiguspsühholoogias. Eelteaduslikupsühholoogiana,mis on vanim ja levinuim mõistetakse süstematiseerimata praktiliste teadmiste kogumit inimese hingeelust ja käitumist,mis on saadud individuaalse ja sotsiaalse kogemuse omandamise kaudu. 3
inimese kognitiivsetest võimetest), psühholoogia on ,,käitumiskeskne" - õigus vaatleb inimese käitumist kui vaba tahte väljendust, psühholoogia vaatleb inimese käitumist kui kohastumuslikku reaktsiooni välistele stiimulitele. Üldjoontes eristatakse kaht ühistegevuse tasandit: 1) Õigus kasutab psühholoogiaalaseid teadmisi ,,enda sees": õiguspsühholoogia; juriidiline psühholoogia; kriminoloogia; kriminaalpsühholoogia; investigative psychology - õigusloomes tuleb arvestada psüühika seaduspärasustega - juristi kutsetöös tuleb olla teadlik psüühika seaduspärasustest - uuritakse kuritegevust kui sotsiaalset nähtust - uuritakse kurjategijate psüühilisi iseärasusi - psühholoogiaalased teadmised kaasatakse kuritegude avastamisse
*õigus suhestab inimese käitumist ideaaliga, psühholoogia suhestab inimese käitumist organismi toimimise seaduspärasustega. *õigus seostab inimese käitumist tema vaba tahtega, psühholoogia aga väidab, et inimese käitumine on mõjutatud sisemiste ja väliste stiimulite kombinatsioonist. * õigus on ,,verbaalsuskeskne", psühholoogia on ,,käitumiskeskne" 2. Õiguse ja psühholoogia kitsamad kokkupuutevaldkonnad: kohtupsühholoogia, kriminoloogia, kriminaalpsühholoogia, juurdluspsühholoogia. Iga valdkonna lühiseloomustus ja põhilised uurimisvaldkonnad Kriminoloogia uurib kuritegevust kui sotsiaalset nähtust. Kriminaalpsühholoogia uurib kurjategijat. Juurdluspsühholoogia psühholoogia teadmisi kasutatakse kuriteo avastamisel. Kohtupsühholoogia kliinilise psühholoogia rakendusvaldkond isikute psüühilise seisundi ning sellega seotud toimetulekutaseme hindamiseks õiguslikus kontekstis; teadusuuringute valdkond sellele rakendusvaldkonnale
1.küsimus Õiguspsühholoogia aine,objekt,meetodid Õiguspsühholoogia ühte ossa kuulub kriminaalpsühholoogia. Keerulised on õiguse ja psühholoogia vahekorrad.On väidetud,et õigus ja psühholoogia tegelevad paljuski ühiste asjadega,sest mõlemad distsipliinid püüavad mõista(seletada),ennustada ja reguleerida inimeste käitumist sotsiaalses keskkonnas.Nende vahel on mitmeid erinevusi: Õigus rõhutab konservatiivsust,psühholoogia rõhutab arengut,muutlikkust; Õigus on autoriteedile tuginev,psühholoogia empiiriline;
Ptk.2: Contemporary Challenges in Investigative Psychology kirjandus_1_5 Ptk.13: Does the Law Use Even a Small Proportion of What Legal Psychology has to Offer? kirjandus_1_6 Psühholoogia ja õigus on tihedalt omavahel seotud, kuna mõlemad teadusvaldkonnad tegelevad inimese käitumisega. Üldjoontes eristatakse kaht ühistegevuse tasandit: 1) Õigus kasutab psühholoogiaalaseid teadmisi ,,enda sees": õiguspsühholoogia; juriidiline psühholoogia; kriminoloogia; kriminaalpsühholoogia; investigative psychology - õigusloomes tuleb arvestada psüühika seaduspärasustega - juristi kutsetöös tuleb olla teadlik psüühika seaduspärasustest - uuritakse kuritegevust kui sotsiaalset nähtust - uuritakse kurjategijate psüühilisi iseärasusi - psühholoogiaalased teadmised kaasatakse kuritegude avastamisse
mõistetud tõsiste kuritegude eest selleks ajaks, kui nad olid täisikka jõudnud, samal ajal kui analoogiliste kuritegude eest süüdimõistetute osa nende isikute hulgast, keda vanemda armastasid, oli ainult 11%. Statistika andmed vägivalla kohta Ameerika peredes peegeldavad samuti protsessi, kus vägivald sünnitab vägivalda. Probleemsete perede liikmete poolt antud intervjuud kinnitavad, et mida 32 Saar Jüri. (2007). Kriminaalpsühholoogia. Tallinn: Juura, lk 197. 33 . (2007). . [http://www.rusmedserv.com/psychsex/teens/psihvikt.htm]. 7. Märts 2009 a. 17 sagedamini vanemda peksavad oma lapsi, seda sagedamini need lapsed lähevad kallale mitte ainult õdedele ja vendadale, vaid ka oma vanematele. Äärmiselt agressiivsed noorukid kalduvad tõenäoliselt reageerima eriti agressiivselt, kui neid
annaabi.ee 
