Austatud hr president Toomas Hendrik Ilves. Ma tean, et Sul on muudki teha, kui lugeda läbi kõik saabuvad kirjad, eriti tänases keerulises sise- ja välispoliitilises kontekstis. Siiski palun selleks võimalusel aega leida. Palun Sul süveneda ka märksa pikemasse dokumenti ja selleks on Anatoli Nikolajevi armupalve, mida soovitan rahuldada. Selgitan, miks ma sellise ettepanekuga välja tulen. Koos psühholoog Keili Kollamaaga, kes on minu lähedane kaastöötaja vabaühenduses Balti Kriminaalpreventsiooni Instituut, alustasin regulaarseid kohtumisi eluaegset vanglakaristust kandvate meestega Ämari vanglas 2007 aastal. Mõningatega neist olin kohtunud ka varem Patarei vangla surmamõistetute osakonnas, mida ma vanglavaimulikuna külastasin juba taasiseseisvumise perioodil. Kohtumistel saadud kogemus viis mind ettevalmistama ja esitama Kristliku Ühenduse ja Eesti Kristliku Liidu koostöös surmanuhtluse kaotamise seaduse eelnõu. Seaduseelnõu oli väga lakooniline ja
Oleme tunnistajateks uue nn "võrgustikumajanduse" tekkele, mille tingimustes traditsioonilised tööstusettevõtted ühenduvad uute teenuste sektoritega, et pidada sammu karmis maailmakonkurentsis ning luua kõrgemat tarbijaväärtust. (Eesti Suursaatkond 2005) Tööstuse kiire arenguga kaasnev linnastumine on suurendanud elukoha ja töökoha vahemaad. Suurenenud on inimeste liikuvus üldse. Selle otsene tagajärg on mitteametliku sotsiaalse kontrolli oluline nõrgenemine. (Kriminaalpreventsiooni Nõukogu 2007) 11 6. Turism Rootsit võib lugeda turismimaaks Üldiselt on Rootsis suur teenindussektori töökohtade osakaal, seda eriti avalike teenuste osas. (European Commission 2007) Samuti on väga head võimalused turismiga tegelemiseks. Parimaks külastusajaks peetakse suve, aga ka talve ei välistata. Talviti saab külastada suusakuurorte.(Karavanserai 2007)
Argielu ja elustiili teooria } Teiseks, tõenäosus, et kuritegu leiab aset, sõltub argielutavadest ja elustiilist. } Isegi kui motiveeritud õiguserikkujate arv jääb stabiilseks antud ühiskonnas, siis muutused argielutavades ja elustiilis võivad mõjutada sobivate sihtmärkide ja valvuri puudumist kokkulangemist ajas ja ruumis, luues rohkem võimalusi kuritegude toimepanemiseks. Ratsionaalse valiku kontseptsiooni kasutamine kuritegevuse kontrollis Olustikulise kriminaalpreventsioonieesmärk on teha ühiskonnas selliseid muudatusi, mille tulemusel kuriteovõimalused vähenevad. Olustikulise kriminaalpreventsiooni abinõudega püütakse ohjeldada nt } Korterivargused } Kauplusevargused } Vandalismiaktid } Vägivallakuritegusid jt }Olustikulise kriminaalpreventsiooni abinõude rakendamine on reeglina odav ja lihtne. Olustikulise kriminaalpreventsiooni abinõude liigid: } Õigusrikkumise toimepanemist raskendavad; }
Samal ajal on inimene oma otsustes vaba. Bentham rääkis vabast tahtest, inimene vastutab oma tegude eest täiel määral. Kui pole vaba tahet, siis pole ka vastutust. Kurjategija käitumist iseloomustab see, et ta saab oma kuriteost suuremat kasu kui karistusest kahju ja sellepärast ta kuriteo toime saadabki. Riigi ülesanne on sellist olukorda vältida ning riik peab kehtestama süsteemi, kus kuritegude sooritamine poleks kasulik. Bentham pidas oluliseks kriminaalpreventsiooni. Kurjategija jaoks peab tegema uue õigusrikkumise toimepanemise võimatuks või väga raskeks. Bentham oli julmade, väga ebaratsionaalsete karistuste vastane. Mõtles välja uutmoodi vangla plaani panoptikumi ringikujuline hoone, mille keskel, kohal on vaatleja, kes näeb üheaegselt kõiki vange, kusjuures vang ei tea kunagi, millal just teda jälgitakse. Vangla peaks Benthami järgi asuma linna keskel, et olla kodanikele hoiatuseks
Sisekaitseakadeemia NAABRIVALVE EESTIS JA SUURBRITANNIAS Referaat Õppejõud: Tallinn 2010 2005 aasta aprillis toimus Bangkokis ÜRO 11es Kriminaalpreventsiooni ja -õigusalane kongress (Urban Crime Prevention and Youth at Risk. Compendium of Promising Strategies and Programmes from around the World), kus vaadeldi ja võrreldi erinevate riikide kriminaalpreventsioonialaseid algatusi kogukonnakesksest ja noorsooalasest vaatevinklist lähtuvalt. Esitletud olid erinevad kogukonna turvalisust tõhustavad projektid, kus rahva algatusel ja kaasamisel võetakse elanikkonna poolt ,,luubi alla" oma
käsitluse. H.J.Eysencki poolt pakutud lähenemine oli eriline järgmistel põhjustel: · See baseerus originaalsel isiksuseteoorial; · Tema kontseptuaalseid seisukohti sai eksperimentaalselt kontrollida; · Tema teooriast tulenesid mitmed olulised praktilised järeldused kriminaalse käitumise individuaalse prognoosimise, profülaktika ja kurjategijate kohtlemise osas. Eysenck arvas, et psühholoogiat tuleks pidada peamiseks teadusdistsipliiniks, mille peavad toetuma kriminaalpreventsiooni ja kurjategijate kohtlemise strateegiad. Tema teooriat loetakse interaktsionalistlikuks, kuna selles vaadeldakse kuritegelikku käitumist isiksuse bioloogiliste omaduste ja keskkonnatingimuste koosmõju ehk interaktsiooni resultaadina. Eysencki arvates ei piisa kuritegeliku käitumise seletamiseks üksnes keskkonnafaktoritest nagu seda teeb sotsioloogia, sest ühesugused keskkonnatingimused võivad eri inimestele avaldada väga erinevat mõju
1993. By David A. Snow, Leon Anderson Samad piirkonnad on kõrgema kriminaalsusega alad Kontrollitav ruum: 1. Arhitekt Oscar Newman (1972) analüüsis arhitektuuri ja kriminaalsuse seoseid. Tema väitel arhitektuuri ja kriminaalsuse seos olemas. 2. Koridori tüüpi kõrgelamud vabaplaneeringuga alal – kõrgeim kriminaalsuse tase - koridori ei kontrollita - õue ei kontrollita - tänavat ei kontrollita 3. Le Corbusier – vabaplaneeringu põhimõte (open planning system) 4. Kriminaalpreventsiooni toomine planeerimisprotsess Olustikuline kriminaalpreventsioon: 1. Õigusrikkumise toimepanemist raskendavad tegevused 2. Õigusrikkumise vahelejäämise riski suurendavad tegevused 3. Õigusrikkumisest saadavat tulu vähendavad võtted Sotsiaalne kriminaalpreventsioon: 1. Ühiskonna elukorralduse parandamine Lähtub Chicago koolkonna seisukohast, et kuritegevus on kiirete, ühiskondlikku kontrolli nõrgendavate sotsiaalsete muutuste tagajärg. Jämedates joontes õige seisukoht, paraku
küsimustes. Huvi olulisust määratledes tuleb arvestada mh nt eelkirjeldatud kaasust von Hannover vs. Saksamaa, mille kohaselt ei tohi üldine huvi olla kallutatud skandaalist või uudishimust. Kaasuses Jersild vs. Taani on EIÕK leidnud, et loomade julm kohtlemine on ülekaaluka avaliku huviga küsimus. RK on leidnud, et ülekaalukas avalik huvi on mh teedeehitus, lennuohutus, laste turvalisus jne. Lisada võiks kriminaalpreventsiooni, ühiskonna turvalisuse, riigi julgeoleku, riigiorganite usaldusväärsuse jne. Mida suuremat huvigruppi puudutavad ja mida kriitilisemad on isikuandmeid sisaldava meedia tulemid, seda enam peab meediaväljaanne olema valmis argumenteeritult põhjendama ülekaaluka huvi olemasolu. Andmesubjekti huvide ülemäärane kahjustamine Teatud juhtudel on andmesubjekti huvide kahjustamine ajakirjanduslikul eesmärgil lubatud. RK otsuses 3-2-1-138-02 käsitletud kaasuses on näide
H.J.Eysencki poolt pakutud lähenemine oli eriline järgmistel põhjustel: · See baseerus originaalsel isiksuseteoorial · Tema kontseptuaalseid seisukohti sai eksperimentaalselt kontrollida · Tema teooriast tulenesid mitmed olulised praktilised järeldused kriminaalse käitumise individuaalse prognoosimise,profülaktika ja kurjategijate kohtlemise osas Eysenck ja tema poolehoidjad arvasid,et psühholoogiat tuleks pidada peamiseks teadusdistsipliiniks,mille peavad toetuma kriminaalpreventsiooni ja kurjategijate kohtlemise strateegiad. Tema teooriat loetakse interaktsionalistlikuks,kuna selles vaadeldakse kuritegelikku käitumist isiksuse bioloogiliste omaduste ja keskonnatingimuste koosmõju ehk interaktsiooni resultaadina.Eysencki arvates ei piisa kuritegeliku käitumise seletamiseks üksnes keskkonnafaktoritest,nagu seda teeba sotsioloogia.Ühesugused keskkonnatingimused võivad eri inimestele avaldada väga erinevat mõju
annaabi.ee 
