Fifth level Austria Versailles ehk Schönbrunni loss Click to edit Master text styles Second level Reformid Joseph II ajal Third level Fourth level Fifth level · Inkvisitsioon kaotati ning ketserlus ja nõidumine polnud enam kriminaalkuriteod. Juutide topeltmaksustamine lõpetati. · Keelas piinamise ja kaotas surmanuhtluse · Seitsmeaastane koolikohustus + rajati palju rahvakoole · Jagas riigi kümmekonnaks ringkonnaks · Riigikeelena hakati kasutama saksa keelt · Maksukohustus aadlikele ja vaimulikkonnale Click to edit Master text styles Second level Reformide tagajärjed Third level
Segaduste aeg lõppes Romanovite dünastia võimuletuleku tagajärjel Friedrich ll- Preisi kuningas(1740-1786),tema ajal muutus Preisi sõjavägi L-Euroopa tugevaimaks, propageeris kartulikasvatust, keelustas piinamised, kehtestas usuvabaduse, valgustatud valitseja, erinevalt oma isast ta ei kogunud armeed vaid ka kasutas seda. Joseph ll- Austria keiser, valgustatud absolutist, kehtestas usu-ja südametunnistuse vabaduse, füsiokraatlikud alused,ketserlus ja nõidus pole kriminaalkuriteod, protestandid said elamisõiguse, juudid võisid abielluda kristlastega, 7-klassiline koolikohustus, kaotati pärisorjus. Maria Theresia- Austria keisrinna,absolutistlik valitseja, reformid riigi piirkondade ühendamiseks, loodi Schönbrunni loss, korraldati ümber sõjavägi, viidi sisse koolikohustus, parandati talupoegade elu, kaotati piinamine. Katariina ll- valgustatud monarh, arendas kooliharidust,kutsus kokku Suure Komisjoni-selle ülesandeks oli ülevenemaalise seadustiku koostamine.
Jaotis IIII räägib orjadest ja koduloomadest. On tüüpiline, et siin jaotises ainult üks artikkel räägib orjadest, sama kui viis eraldi artiklit täpsustavad erinevaid koerte liike. Olid karistused koduloomade haavamise eest (Add. III: 68), kuid mitte orjade haavamise eest (Add. III: 71.73; siin täpsem säte orjade kohta puudub). On tähelepanuväärne, et Lex Frisionum ei maini midagi omaenda orja tapmise või vägistamise kohta. Tundub, et need ei olnud kriminaalkuriteod ning omanikul oli õigus teha oma orjaga midaiganes pähe tuli. Kuigi Worms'i Nõukogu (876) on teinud kindlaks, et oma orja tapmine oli tegelikult karistatav (Halsall). Orjad võisid olla ``õnnelikud``, et neid ei trahvitud varastamise eest: nende omanik oli vastutav (III: 5, IIII: 17 ja XII: 1-2). Kuid kui asi oli väga tõsine ning tuli läbi teha ordaal keeva veega, siis pidi ori ise kohale ilmuma (III: 6). 2.7. Ihunuhtlus Frangi valitsejad tahtsid kõrvaldada paganliku veritasu tava
suhted(isal piiramatu võim), patrionaat ja klienteel (ustavuse murdmine patrooni poolt religioossne kuritegu) ja maksujõuetu võlgnik muutus orjaks. Riigikorra aluseid need seadused ei puudutanud, kuid määrasid kindlaks teede laiuse, keelasid linadesse matmise, uhkete matuste keeld. 2) Religiooni ja õiguse vahekord Õigus jagati fas´iks(jumalikud ettekirjutused) ja jus´iks(võimude ettekirjutused, kohus). Varajasel epohhil hõlmab fas laia valdkonda- kriminaalkuriteod, abielu sõlmimine, adopteerimine- kõik see oli religiooniga seotud. Õiguse kujunemise allikaks oli tava. Religioon ja õigus ei ole rangelt eristatud. Nt matusekomme oli väga detailselt kirjeldatud, kuhu ja kuidas matta, tavaõiguses oli ära märgitud. Seadused oma aja kohta modsad ja suured osas ilmalikustunud. Kui mingi üleasumise korral ette nähtud surmanuhtlus, siis samuti seotud religiooniga, sest sellisel juhul kurjategija justkui ohverdati jumalatele. Surmamõistmist esines palju
spetsiifiline juriidiline laad, struktuur, funktsioonid, pädevus, õigussubjektsus, samuti tegu, tagajärg ja kausaalne seos nende vahel ning vastutus. Valdavalt H-D-tüüpi. Kriminaalõigus Kriminaalõiguse reguleerimise objekt ja ese on ühiskondlikud teod, mis on keelatud ning mille toimepanemise eest karistatakse kriminaalkorras. Valdavalt on tegemist õigustkaitsvate suhetega. Üksnes seadusega määratud teod saavad olla kuriteod, muud teod ei ole kriminaalkuriteod. Kõigi teiste õigusharude normide rikkumine on juriidiliseks faktiks kriminaalõigusliku normi suhtes, sõltumata sellest, et iga kord ei pruugi kohe kaasneda kriminaalvastutus. Kriminaalmenetlus (kriminaalprotsess) Suhe kriminaalõigusega, mis baseerub õigusnormide kahesugusel olemuslikul liigitusel: materiaalõiguse normid ja protsessuaalõiguse ehk menetlusnormid. Kriminaalmenetluse ülesanded on kuritegude kiire ja täielik avastamine, süüdlaste
Karistusõiguse normid ja instituudid määravad ära nende ühiskondlike suhete ringi, mida riik kaitseb karistusähvardusel. Karistusõigus normid määravad kindlaks seadusega karistatavad teod ja näevad ette karistused ja muud vahendid, mida võib kohaldada neid tegusid toime pandud isikute suhtes. Karistuse konkreetsed normid on sätestatud karistuse seaduses ning seadustikes. Üksnes seadusega määratletud teod saavad olla kuriteod ehk kriminaalkorras karistavad teod, muud teod ei ole kriminaalkuriteod. Kriminaalvastutusele ja karistamisele kuulub ainult see isik, kes süüliselt tahtlikult või ettevaatamatuse tõttu on pannud toime seaduses (kriminaalkoodeksis ehk kriminaalseadustikus) ettenähtud teo. Seejuures ei tohi mitte kedagi tunnistada süüdi ega karistada kriminaalkorras teisiti kui kohtuotsuse järgi ja vastavalt seadusele. Teo kriminaalkorras karistatavus määratakse selle teo toimepanemise ajal kehtinud seadusega.
või liidab mõistetud karistused täies ulatuses või osaliselt. Karistusest vabanemine Kui kohus leiab, et mõistetud vabaduskaotuse ärakandmine süüdimõistetu poolt ei ole otstarbekohane, võib ta määrata, et karistust ei pöörata täitmisele kui süüdimõistetu ei pane kohtu poolt määratud katseaja kestel toime uut kohtulikku kuritegu. Katseaeg on 1 kuni 3 aastat. Samas võib kohustada tegema positiivseid tegusid (ravikuur, kooli õppima jne.) Kriminaalkuriteod on kriminaalkoodeksis antud vastavalt kuriteo liikidele. Kokku on 10 liiki, algavad riigivastastega ja lõpevad kaitseteenistuse alaste kuritegudega. 27 By Matti `98 Sisukord Õigusõpetus.........................................................................................................................................................................1 Õigussüsteemi üldiseloomustus.....................................
nimetatud „koodeksiks” ja teist „vanaks koodeksiks”. 1.2. Altkäemaks Pikka aega oli Eesti õigusruumis sünonüümiks altkäemaks ja pistis. Kõige lihtsama sõnaselgituse võime leida ENE-st3: „Altkäemaks, hüvis, mida ametiisik võtab isikliku kasu saamiseks mingi ametialase teo sooritamise või sooritamata jätmise eest. Altkäemaksu võtmine, vahendamine ja andmine on NSV Liidus kriminaalkuriteod.” Tulenevalt eeltoodud sõnastusest ei olnud nõukogude õigussüsteemis oluline, kas ametialane tegu oli seaduspärane või mitte, mistõttu ei tehtud vahet ka pistisel ja altkäemaksul. Tänu kriminaalpoliitilistele muudatustele ja täiendustele leiame täna sama sõnaseletuse kujul4: alt+käe+maks ‹-maksu› ka JUR tasu, mille eest ametnik teeb teo, mida ta seaduse järgi ei tohiks. ▪ Annab, pakub, võtab, saab altkäemaksu. Seega tuleb
Õigusnorm on riikliku sunniga tagatud norm, tema mittetäitmisel rakendub riiklik sund (ultima ratio printsiip). Kriminaalõiguse reguleerimise objekt ja ese on ühiskonnaohtlikud teod (tegevus või tegevusetus), mis on keelatud ning mille toimepanemise eest karistatakse kriminaalkorras - sellest tuleneb, et valdavalt on tegemist õigustkaitsvate suhetega. Üksnes seadusega määratletud teod saavad olla kuriteod ehk kriminaalkorras karistatavad teod - muud teod ei ole kriminaalkuriteod. Üksnes nende juhul näeb seadus ette karistused ning muud mõjutusvahendid, mida võib kohaldada neid tegusid toimepannud isikute suhtes. Kriminaalvastutusele ja karistamisele kuulub ainult see isik, kes süüliselt - tahtlikult või ettevaatamatuse tõttu - on pannud toime seaduses (kriminaalkoodeksis ehk kriminaalseadustikus) ettenähtud teo. Seejuures mitte kedagi ei tohi tunnistada süüdi ega karistada kriminaalkorras teisiti kui kohtuotsuse järgi ja vastavalt seadusele
annaabi.ee 
