rahvusvahelise kriminaalõiguse korras (Sissejuhatus õigusteadusesse, 2005). 8.2.3. Rahvusvahelist õigust rikkuvate tegude tagajärjed Rahvusvahelise õigusega tekkinud viga tuleb heastada kas endsise olukorra taastamisega või rahalise hüvetamisega. Samas loetakse heastamiseks ka süü omaksvõtmine, avalik vabandamine, kahetsuse väljendamine või süüdlase siseriiklik karistamine. Üksikisiku rahvusvahelise õiguse rikkumisel on tõenäoline vastutuselevõtt Rahvusvahelises Kriminaalkohtus, millele järgneb vanglakaristus koos trahvi või kuriteo toimepanemisel saadud tulu, vara ja vahendite konfiskeerimisega (Sissejuhatus õigusteadusesse, 2005).
a. 200 000 - 3 miljonit hukkunut Kambodza genotsiid - 1975-1979 50 000 - 150 000 hukkunut Darfuri genotsiid sudaanis 2003 - tänapäev hetkel umbes 70 000 hukkunut Koht maailmapoliitikas 1946. aastal pärast ÜRO asutamist, hakati genotsiidikuritegusid vaatama rahvusvahelise õigusetasandil. 1948. aastal võeti vastu konventsioon, kus genotsiidikuritegude kohta anti täpsem definitsioon. Genotsiidikuritegusid hakkati menetlema Rahvusvahelises Kriminaalkohtus. (Asutati aastal 1998 ja alustas tegevust aastal 2002). Eripärad Srebrenicas toimunud massimõrv on Euroopas suurim pärast teist maailmasõda. Tagajärjed ja mõjud tänapäeval Tänapäevased inimõigused on tekitatud suurelt osalt tänu holokaustile. Sõjakuriteod, mis toimusid aastakümneid tagasi karistatakse ka tänapäeval. Aastaid tagasi toimunud sõjakuriteod mõjutavad tänapäeva perekondi, kuna keegi perest on selle tõttu surnud.
Reguleerib eraisikute vahelisi suhteid. Majandus, tsiviilõigus (võlaõigus, perekonnaõigus, tööõigus) Avalikõigus = kriminaalasi Reguleerib riigi tegevust ning riigi ja inimese vahelisi suhteid. Kriminaal, haldus, finants, riigiõigus. Kohtusüsteemid: AngloAmeerika (USA) ühtne kohtusüsteem, mis tipneb ülemkohtuga. Kohtunikud valitakse kodanike poolt ega pea omama juriidilist haridust. On pretsedenti põhine ehk lähtutakse varasematest sarnastest kohtuotsustest. Kriminaalkohtus on tähtsad vandemehed, kes valitakse kodanike hulgast. Süüdimõistev otsus peab tulema konsensuslikult. Karistuse määrab kohtunik. MandriEuroopa mitmetasandiline kohtusüsteem, mille kõrgeim aste on konstitutsiooniline kohus (Eestis riigikohtu ülesanne). Kohtunikud nimetab ametisse valitsus eluks ajaks, vajalik juriidiline kõrgharidus. Lähtutakse mahukatest seaduskoodeksitest.
Communio incidens-vara ühisus. Siin on tegemist juhusliku vara ühisusega, mis ei põhine lepingul,ega moodusta seltsingut Obligatsioonid õiguserikkumistest Delikti all mõistetakse isikule v tema varale õiguse vastaselt kahju tekitamist. Deliktid ehk õigusrikkumised jagunevad kahte suurde rühma: Delicta publica-kuriteod, mis rikuvad riigi huve,mida jälitatakse riigiorganite poolt ja arutatakse kriminaalkohtus, kus nende eest määratakse karistus Delicta privata-õigusrikkumised,mis riiaad üksikute eraisikute huvisid.neid jälitatakse kannatanu kaebusel. Vastutuse toovad kaasa teod, mis on üksnes deliktiga keelatud,kui oli olemas vastav hagi. Tekib süülise ja mittesüülise kahju eristamine,vastutus tekib süülise teo puhul. Delikti tagajärjeks vanimal ajal oli kannatanu poolt kättemaks kahju tekitajale.Hilisemal ajal rahatarhv
3) Kellelegi on midagi antud, et ta ei teostaks mõnd seadusvastast tegu 4) Üldine tagasinõudmismõigus alusetu rikastumise puhul o Varaühisus- juhuslik varaühisus, ei moodusta seltsingut. Iga liige on õigustatud nõudma selle ühisuse lõpetamist. OBLIGATSIOONID ÕIGUSERIKKUMISTEST Deliktid: o Delicta publica- kuriteod, mis rikuvad riigi huve, mida jälitatakse riigiorganite poolt ja arutatakse kriminaalkohtus, kus nende eest määratakse karistus. o Delicta privata- õiguserikkumised, mis riivavad eraisikute huvisid. Polnud hagi, polnud ka delikti. Ei läinud reeglina pärijale üle. Delicta privata vormid: o Iniuria- iga õigusevastane tegu, mis tekitab kahju Rooma kodanikule. o Furtum- vargus o Rapina- röövimine, vara kahjustamine mitme isiku poolt, vargus vägivallaga, hüvitus neljakordne riisutud asja väärtus+infamia
· Õigus tõlgile ei tohi piirduda ainult suulise osaga, kui vaja, siis tuleb võimaldada tõlki dokumentide ja materjalide tõlkimiseks. · Õigus olla oma kohtuasja arutamise juures tagaselja kohtupidamist ei tohiks olla. Erandid on ettenähtud. Kui poolt on teavitatud, kuid tema teatab, et teda ei huvita see asi, siis ei peeta seda rikkumiseks. Rahvusvahelises kriminaalkohtus ei tohi tagaselja otsust teha. · Ei tohi sundida tunnistada enda vastu · Õigus edasi kaevata see on kindlalt inimestele ette nähtud, eriti oluline kriminaalõiguses. Apellatsioonid on tegelikult siseriiklikud nähtused. WTOs on apellatsioonisüsteem alles, teistes rahvusvahelistes kohtutes on ainult üks aste. Kuid need kohtud, mis puudutavad inimõigusi seal on alati apellatsiooni võimalus
pandud ülesandeid. Advokaat - jurist, kelle peamiseks ülesandeks on klientide kohtus esindamine. Notar - avalik-õigusliku ameti kandja, kellele riik on andnud õiguse tõestada isikute taotlusel õigusliku tähendusega asjaolusid ja sündmusi ning teha muid õiguskindlust tagavaid ametitoiminguid. Anglo-Ameerika mudel Kohtusüsteem on ühtne, tipnedes ülemkohtuga * puudub konstitutsioonikohus Kohtunikud valitakse Kohtuniku otsus omandab seaduse jõu - pretsedent Kriminaalkohtus vandemehed Mandri-Euroopa mudel Kohtusüsteem on spetsialiseerunud ja mitmeharuline * kriminaal-, tsiviil-, haldus- Kõrgeimaks astmeks konstitutsioonikohus Kohtunikud nimetatakse eluks ajaks Kohtupidamine lähtub mahukatest seaduskoodeksitest Islami õigus e sariaat Jagab teod: kohustuslikud, soovitatavad, ükskõikseks jätvad, ebasoovitatavad, keelatud Kriminalõigus arhailine Normeetitus eraelu ja peresuhted Ombudsman õigusvahemees; kodanike huve kaitsev volinik.
Communio incidens-vara ühisus. Siin on tegemist juhusliku vara ühisusega, mis ei põhine lepingul,ega moodusta seltsingut Obligatsioonid õiguserikkumistest Delikti all mõistetakse isikule v tema varale õiguse vastaselt kahju tekitamist. Deliktid ehk õigusrikkumised jagunevad kahte suurde rühma: Delicta publica-kuriteod, mis rikuvad riigi huve,mida jälitatakse riigiorganite poolt ja arutatakse kriminaalkohtus, kus nende eest määratakse karistus Delicta privata-õigusrikkumised,mis riiaad üksikute eraisikute huvisid.neid jälitatakse kannatanu kaebusel. Vastutuse toovad kaasa teod, mis on üksnes deliktiga keelatud,kui oli olemas vastav hagi. Tekib süülise ja mittesüülise kahju eristamine,vastutus tekib süülise teo puhul. Delikti tagajärjeks vanimal ajal oli kannatanu poolt kättemaks kahju tekitajale.Hilisemal ajal rahatarhv
ohvri initsiatiivi. (EIK, Cadiroðlu vs. Turgi, nr 15762/10, 3. september 2013, punkt 30.) FRA on leidnud oma käsiraamatus http://fra.europa.eu/en/publication/2016/handbook-european-law-relating-access-justice , et kuriteoohvritel on õigus tõhusale õiguskaitsevahendile kriminaalmenetluse vormis. Kriminaalmenetluse puudumine võib olla EIÕK artikli 13 rikkumine. (EIK, A vs. Horvaatia, nr 55164/08, 14. oktoober 2010, punktid 78 ja 87.) Üksnes juurdepääsust kriminaalkohtusüsteemile ei piisa; riik peab ka tagama, et see süsteem toimib tõhusalt. (EIK, M.C. vs. Bulgaaria, nr 39272/98, 4. detsember 2003, punktid 150151.) Kui seadus võimaldab süüdistataval näiteks kasutada liiga avaraid kaitsemeetmeid, ei pruugi kriminaalõigus tõhusalt kaitsta kuriteoohvri õigusi. (EIK, A. vs. Uhendkuningriik, nr 100/1997/884/1096, 23. september 1998, punkt 24). Kuigi EIÕK
annaabi.ee 
