Kriminaalkirjandus - seikluskirjanduse eriliik, mis põhineb kurjategija(te) ja politsei vastasseisul. Põnevus ja seikluslikkus luuakse keeruliste kriminaalsete olukordade lahendamise ja poolte pingelise võitlusega, millest tuleb üldjuhul võitjana välja positiivne pool. Kriminaalkirjanduse tuntud viljelejad on inglased Arthur Conan Doyle (1859 -1930) ja Agatha Christie (1891 -1976) ning prantslane Georges Simenon (1903 -1989) jt Kriminaal romaan ja igasugune muu põnevusromaan: katkestamised pinevail kohtadel, tõeliste otsade peitmised ja siis lõpuks äkilised avalikustamised jne.; õieti peitubki põnevusromaani autori meisterlikkus teose ablooniliste ehitusvõtete osavas varieerimises ja rakendamises
sajand. Sel ajajärgul, romantismi aegadel, hakati viljelema põnevus- ja õudusjutte. Veel tänapäevalgi köidavad lugejate meeli Ameerika kirjaniku Edgar Allan Poe novellid ("Usheri maja langus", "Must kass", "Ovaalne portree", "Mõrv Rue Morgue`il" jt) või M. Shelley jutustus "Frankenstein". Kriminaalromaani kui zanri kujunemiseks peetakse alles 19. sajandit. Üks selle loojaid on inglane Arthur Conan Doyle (tema loodud populaarne detektiiv Sherlock Holmes ja truu abiline doktor Watson). Kriminaalkirjanduse edasiarendajaks on inglanna Agatha Christie (miss Marple ja Hercule Poirot` lood) ning prantslane Georges Simenon (komissar Maigret` lood). Erilise täiuslikkuseni on kriminaalkirjanduse viinud just Agatha Christie, kelle sõnastatud on ka klassikalise detektiivromaani reeglid: 1. teos peab toetuma toimepandud kuriteole; 2. süüdlasena kõne alla tulevaid isikuid peab olema alla kümne; 3. süüdlane peab tegevustikku ilmuma juba teose alguses, mitte viimastel lehekülgedel; 4
Agatha Christie(varjunimega Mary Wsetmacott) oli kuulus inglise kirjanik, kes sai tuntuks kriminaalromaanidega. Teda peetakse üheks tähtsaimaks ja innovaatilisemaks kirjanikuks kriminaalromaani žanris. Agatha teoste kaks kuulsaimat tegelast on detektiiv Hercule Poirot ja miss Marple. Ta on saanud ka kaks tunnustust: Grand Master Award(1955) – elutöö preemia(Edgar Allan Poe auhind) ja Grand Master(1972) – elutöö preemia(Rootsi kriminaalkirjanduse auhind). Agatha Mary Clarissa Christie(neiupõlvenimi Miller) on sündinud 15. septembril 1890. aastal Inglismaal Devonis Torquay linnas. Ta oli Frederick ja Clara Milleri kolmas laps. Hariduse omandas Agatha kodus ema käe all. Ta ei saanud ametlikku haridust. Kuigi ema uskus, et lapsi ei tohiks lugema õpetada enne kui nad 8-aastaseks saavad, õppis Agatha ise 4- aastaselt lugema. Isa õpetas talle matemaatikat. Prantsuse keele õpetamiseks palgati hoidjaks
kiiremini ja intensiivsemalt. Kuid kust saadakse ideid ühe kriminulli kirjutamiseks? Kõige enam materjali saadakse just elust enesest. Kõigest, mis meie ümber aset leiab. Jutustatakse inimloomuste pahedest ning seadusevastastest tegudest. Lugejaid köidab sünge kurjuse olemus, lubatu ja lubamatu piir ja igasugused ühiskonna pahed. Mis muudab ühe kriminaalteose huvitavaks, mida jääb vajaka? Leian, et kriminaalkirjanduse positiivseks küljeks on kindlasti selle pingelisus. Tihti on kriminaalteosed just need raamatud, mida on pea võimatu hiljem käest panna. Teose keskmes on peategelane, kelle silmade läbi sündmusi jälgitakse. Lood on põnevad ja annavad lugejale võimaluse end peategelasega samastuda ning ohtlikke situatsioone ette kujutada. Nii saab lugeja fantaseerida olukordadest, mida tavaelus just enamjaolt ette ei tule. Kõige põnevam ehk ongi lugejal võimalus end panna
Rahvusvaheliseks fenomeniks saanud postuumselt avaldatud Millenniumi-triloogiaga, mis kujutab endast kriminaalromaani. Tuntumad teosed: Millenniumi-triloogia: "Lohetätoveeringuga tüdruk" originaalpealkirjaga "Män som hatar kvinnor" ("Mehed, kes vihkavad naisi") "Tüdruk, kes mängis tulega" - "Flickan som lekte med elden" "Purustatud õhuloss" - "Luftslottet som sprängdes" Teened ja tunnustused: 2006: Klaasist võtme auhind ("Män som hatar kvinnor") 2006: Rootsi kriminaalkirjanduse auhind parima romaani kategoorias ("Flickan som lekte med elden") 2008: Klaasist võtme auhind ("Luftslottet som sprängdes") 2008: ITV3 kriminaalkirjanduse auhind parima rahvusvahelise autori kategoorias ("The Girl with the Dragon Tattoo") 2008: Boeke kirjandusauhind ("The Girl with the Dragon Tattoo") 2009: Galaxy Briti kirjandusauhind aasta parima kriminaalromaani kategoorias ( "The Girl with the Dragon Tattoo") 2009: Anthony kirjandusauhind parima esimese avaldatud romaani
Poe on väga sisendusjõuline ja oskas hästi kujut sünget ja hirmutavat õhkkonda, osav meeleolulooja hea fantaasia. Meelsiteema noore ilusa naise surm. *õudusnov. kujut hirmu, aga tunnete tasandil, mitte jälkusteabil, kujutab elusat matmist ning in, kellele nende kuriteod või halb iseloom saab saatuslikuks. Tegevuspaigaks vanad lossid, peatg suguvõsa viimane järeltulija, kellel on vaimne häire. *kriminaalnov kujut kuritöö avastamise loogilist käiku. Peetakse üheks kriminaalkirjanduse algatajaks *ulmelise alatooniga nov. käsitleb nt. Teemat, kuidas teadlased üritavad in surnust tagasi tuua Kuulsaim luulekogu ,,ronk ja teisi luuletusi" ,,Ronk" mehel, kelle kallim hiljuti surnud, tuleb öösel külla ronk. Mees hüüab, kas saaks hingerahu või oleks lootus armsam unustada või temaga taevas kokku saada? Lind vastab kogu aeg : ei iialgi. Meeleheide, mis rongaga tuli, jääb talle kogu eluks.
Raudsepp (1883 -1952) "Mikumärdi", Enn Vetemaa "Püha Susanna ehk Meistrite kool" jt. 22. Kriminaalkirjandus - seikluskirjanduse eriliik, mis põhineb kurjategija(te) ja politsei vastasseisul. Põnevus ja seikluslikkus luuakse keeruliste kriminaalsete olukordade lahendamise ja poolte pingelise võitlusega, millest tuleb üldjuhul võitjana välja positiivne pool. Kriminaalkirjanduse tuntud viljelejad on inglased Arthur Conan Doyle (1859 -1930) ja Agatha Christie (1891 -1976) ning prantslane Georges Simenon (1903 -1989) jt. 23. Kunstmuinasjutt - muinasjutt, millel on kindel autor. Tavaliselt kirjutavad kunstmuinasjutte kutselised kirjanikud, kes kasutavad muinasjutu vormi oma eesmärkide saavutamiseks. Näiteks: Arvo Vallikivi (Valtoni) muinasjuturaamat "Ajaprintsess", Lilli Prometi muinasjutukogu "Taputilgake". 24
Raudsepp (1883 -1952) "Mikumärdi", Enn Vetemaa "Püha Susanna ehk Meistrite kool" jt. 22. Kriminaalkirjandus - seikluskirjanduse eriliik, mis põhineb kurjategija(te) ja politsei vastasseisul. Põnevus ja seikluslikkus luuakse keeruliste kriminaalsete olukordade lahendamise ja poolte pingelise võitlusega, millest tuleb üldjuhul võitjana välja positiivne pool. Kriminaalkirjanduse tuntud viljelejad on inglased Arthur Conan Doyle (1859 -1930) ja Agatha Christie (1891 -1976) ning prantslane Georges Simenon (1903 -1989) jt. 23. Kunstmuinasjutt - muinasjutt, millel on kindel autor. Tavaliselt kirjutavad kunstmuinasjutte kutselised kirjanikud, kes kasutavad muinasjutu vormi oma eesmärkide saavutamiseks. Näiteks: Arvo Vallikivi (Valtoni) muinasjuturaamat "Ajaprintsess", Lilli Prometi muinasjutukogu "Taputilgake". 24
Tol ajal üle-Euroopaline kriis: nälg, haigused, vaesus. Natukene müstilise/fantastika alatooniga (põhjamaine maagiline realism), koguaeg on udune ja sajune, melanhoone, räägitakse ka nõidatest jne. Tugevad sümbolid, isegi peategelase nimi Laurentsius (viide tulele, tulejumal). ’Mesilased’ on heade inimeste kujund, mesilastaru kui oma hinge kasvatamine, mis kokkuvõttes on Aristotelese idee. *Indrek Hardla 1970 Tõstis arvestamisväärsele tasemele ulme-, fantaasia-, kriminaalkirjanduse. Kirjutas mitu alternatiiv ajalooromaani, st kuidas oleksid võinud sündmused kulgeda, milliseks oleks selle tagajärjel maailm võinud kujuneda. Kirjutas ka terve portsu kriminaalkirjandust, mille süžeede taustaks on hilis keskaegne Tallinn. *Paavo Matsin „Baer“ [bä:r] osutatakse loodusteadlasele Karl von Baer’ile. Omamoodi poeem, mis räägib alternatiivse loo vabamüürlase rõhuga Eesti kultuuris Karl von Baerist. *Vaade ajaloole läbi ühe indiviidi, st subjektiivne vaade
Korduse liigid on anafoor, epifoor, refrään jt. korrektuur trükivigade parandamine enne trükise valmimist. Korrektuuri teevad autor, toimetaja ja korrektorid. Selleks kasutatakse korrektuurmärke. kriminaalkirjandus seikluskirjanduse eriliik, mis põhineb kurjategija(te) ja politsei vastasseisul. Põnevus ja seikluslikkus luuakse keeruliste kriminaalsete olukordade lahendamise ja poolte pingelise võitlusega, millest tuleb üldjuhul võitjana välja positiivne pool. Kriminaalkirjanduse tuntud meistrid on inglased Arthur Conan Doyle (18591930) ja Agatha Christie (18911976) ning prantslane Georges Simenon (19031989) jt. kriminaalromaan põnevusromaan, mis põhineb kurjategija(te) jälitamisel ja avastamisel, näiteks Agatha Christie (18911976) "Saladuslik juhtum Stylesis" ja "Eesriie". Vt ka kriminaalkirjandus, romaan. kroonika ajaraamat. Teos, mis jutustab ajaloosündmustest nende toimumise järjekorras. Kroonika on arenenud antiikaja aastaraamatutest
Pälvib kirjandusliku tunnustuse kohaliku lehe jutu- ja luulevõistluse võitjaks tulles. Elatamiseks teeb ajakirjaniku tööd. Eluarmastuseks on Virginia Clemm, kes on täditütar. Lisaks juttudele kirjutab ka luuletusi ning ajakirjanduslikke esseesid. Virginia sureb tuberkuloosi ning saab alguse Edgari allakäik. Hakkab tarvitama narkootikume ja alkoholi. Varsti sureb. Tema teosed on mitmekihilised: põnevuslood, psühhoanalüüs, rikkalik sõnavara. Teda peetakse õudusjuttude ja kriminaalkirjanduse loojaks. Keskendus olulisele, lihtsustas. Ärev ja ängistav õhustik, samas usutav. Lõpus püänt. Luuletustes ida, valgustuslik temaatika. Oluline on ilu väljendamine, peategelaseks on noor naine, kes kontrastiks sureb. Talle meeldis tsteerida Byron’it: „Tõde on igast väljamõeldisest kummalisem“, Bacon’it: „Pole olemas väljapaistvat ilu ilma teatud kummalisuseta proportsioonides.“ Teostele iseloomulikud jooned: oskus luua lummavat õhustikku, oskus olla usutav, ootamatu