läbi. Veel ta rääkis, kuidas inimesed mõistavad maailma erinevalt. Kui võtta kaks inimest ja panna nad vaatama ühte ja sama asju tõlgendavad nad seda erinevalt, kuna inimeste ajud funktsioneerivad erinevalt. Samuti rääkis ta, kui lihtne on manipuleerida väikeste laste mõttemaailmaga. Ta tõi välja seal näite, et kui anda lapsele kommikarp ja küsida talt, mis seal sees on vastas laps, et kommid. Kui ta karbi avas nägi, et seal sees on kriidid. Siis küsiti lapsel, et mis sa arvad mida arvab teine laps, mis karbis on ta vastas, et kriidid, siis küsiti lapselt, et mis sina arvasid mis siin on, ta vastas et kriidid. See näitab kui lihtsalt on lapsed mõjutatavad. Seega kogu see loeng oligi sellest, et kuidas aju töötab kõigil inimestel erinevalt ja kui lihtsalt on võimalik inimesi panna mõtlema teisiti. Viimaseks rääkis ta aju treenimisest ja selle arendamisest, et seda kõike on võimalik teha ja peabki, sest kui seda ei tee
Hoiata teist kui põrand on märg Kui oled lõpetanud kunstitegevuse ja aidanud ära koristada, pese käed puhtaks 6 Joonistamine Joonistamine on jälje jätmine pinnale Kasutatakse erinevatel eesmärkides: lõplik viimistletud joonistus, kunstitöö kavandamine ja visandamine Joonistatakse nii põrandal, laua taga, püsti seistes, kõhuli olles 7 Joonistusvahendid ·Pliiatsid ·Värvipliiatsid ·Söepliiatsid ·Pastellid ·Tindi- ja viltpliiatsid ·Kriidid ·Tuss jm 8 Pliiatsi ajalugu Juba ürgajal märgati, et söega või tules söestunud kepiotsaga saab joonistada koopaseintele 1795.a patenteeris prantslane Nicolas Jacques Conté grafiidipulbri ja savi segust pliiatsisöe valmistamise meetodi. Umbes 1798. a avastas sama meetodi Viinis Josef Hardtmuth, kes segu savisisaldust muutes valmistas eri kõvadusega pliiatseid 1843. a leiutas inglise kunstnik William Brockedon menetluse grafiitpulbri pressimiseks pliiatsisöeks
Edward Binney ja Harold Smith olid Crayola kriitide loojateks. Kaubamärk tegi debüüdi 1903. aastal, kus ühes karbis oli kaheksa erinevat rasvakriiti. Need rasvakriidid olid müügil viiesendise väärtusega ja värvideks olid must, pruun, sinine, punane, lilla, oranz, kollane ja roheline. Sõna Crayola mõtles välja Binney naine Alice Stead Binney, kes kombineeris omavahel prantsusekeelsed sõnad craie(kriit) ja oleaginous(õline). Tänaseks on Crayola kriite üle saja erineva tüübi: kriidid, mis sädelevad, helendavad pimedas, lõhnavad nagu lilled, vahetavad värve ja on mahapestavad. (Bellis, 2009) Pastellid on kasutusel joonistuspulkadena, mis võivad olla kaetud paberkattega. Pastellpliiatsite abil on võimalik luua graafilist pinda. Pastellide koostise põhiosa moodustavad värvipigmendid, millest saadakse erinevaid tonaalsusi, lisades värvipigmendile täiteainet. Pastelli võib pidada nii joonistus- kui maalimisvahendiks. Kriidi küljega saab luua pehmeid ja sujuva
üle 1000° C temperatuuri juures. Tulemuseks on põletatud ehk kustutamata lubi, mis veega ägedalt reageerib ja annab kustutatud lubja. Sellest valmistatakse lubimört, mida kasutatakse ehitusel. Lubimört kuivab aja jooksul, reageerib õhus oleva süsihappegaasiga ja muutub uuesti keemiliselt paekivi sarnaseks ühendiks, kuid on paekivist poorsem ja mehaaniliselt mitte nii tugev. CaCo3 ehk kaltsiumkarbonaat on põletamata lubi. Seda sisaldavad näiteks kriidid, luud, munakoored, tigude ja karpide kojad ning ka looduslikud pärlid. Kaltsiumkarbonaat on tundlik hapete suhtes, seepärast happevihmad kahjustavad pikkamööda paekivist kui ka marmorist ehitisi ja skulptuure. Lubjakivi on tööstuses tähtis, sest sellest valmistatakse mitmesuguseid tarbe- ja dekoratiivesemeid(nt küünlajalad vaasid jms)ja seda kasutatakse ka mitmesuguste ehitusmaterialide koostisena(lubimört,krohv).Lubjakivi on lähtaineks lubja tootmisel.
käib laua juurest laua juurde, et kõik näidist ka lähedalt näeksid. Õpetaja võtab enda laualt puhta paberilehe, vahtralehe ning rasvakriidid. Õpetaja asetab puhta lehe tahvlile, et kõik lapsed näeksid, kasutades selleks magneteid. Nüüd asetatakse vahtraleht paberilehe alla. Vahepeal peab õpetaja pisut rutakamatele lastele mainima, et enne kui nemad tegutsema saavad hakata peavad nad ära ootama, et õpetaja selgitaks ära mida nad edasi peavad tegema. Nüüd haarab õpetaja pihust kriidid ning asetab lapiti paberile. Edasi hõõrub õpetaja kriidiga paberit niikaua kuni vahtraleht on ilusasti paberile välja joonistunud. Õpetaja kordab veel olulisema üle: „ Vali endale meelepärane värv rasvakriitide seast. Pane vahtraleht paberilehe alla ning hõõru tugevasti vastu lehte, et vahtraleht paberilehel välja paistaks.“ Seejärel asuvad lapsed tööle. Kui õpetaja märkab, et keegi ei saa antud ülesandega hakkama, siis läheb õpetaja
2. Tahvelmaal on kõik tava maalid mida saab transportida, mis on seintel galeriides, näitustel, kodus. 3. Miniatuurmaalid väikese mõõtmelised Jagunemine tehnikate järgi: 1. Õlivärv ei karda vett ega põrutust. Värvi pigmendi sideaineks on õli. 2. Tempera värvide sideaineks on munarebu või õlide ja lakkide segu. 3. Akvarell ehk vesivärv läbipaistev, särav, kõlav 4. Quass ehk vesivärv peab pinda katma 5. Pastell ehk kriidid 6. Vahamaal Skulptuur Skulptuurile on läbi aegade olnud omane kujutada peamiselt elusolendeid, eriti inimesi. See on tingitud materjali omapärast. Skulptor kasutab oma idee kavandite teostamiseks mitmesuguseid materjale nagu: Savi, marmor, kivi, kips, puit, klaas, portselan, jää, lumi. Oma mõõtmetelt liigitame skulptuure: 1. Monumentaal skulptuurid 2. Miniplastika Graafika
liikuma panna. Otsib ülesse peidetud esemeid. Tunneb ära mänguasja mida pole paar nädalat näinud. Mängib üheaegselt kahe või enama leluga. Avastab tuttavatel mänguasjadel uusi omadusi. Hakkab matkima mõnda tegevust. Asetab väikeseid mänguasju mustritesse ja kujunditesse. Kolgib helitekitamiseks kahte mänguasja kokku. Tunneb ära mänge ja riime. Loob tegevuste vahel seoseid. 10.-12. elukuu Üksteise sisse käivad klotsid, haakuvad klotsid, kujundi sorteerid, suured joonistus kriidid ja paber, muusikaline üleskeeratav mänguasi ja jonnipunn. Mängi koos lapsega ohtralt käelist tegevust arendavaid mänge. Tänu paremale keskendumisvõimele suudab vähemalt minutiks ühele tegevusele pühendada. Asetab väikese klotsi tassi sisse. Matkib tegevusi. Proovib midagi ja peegeldab siis kogetud mõne minuti jooksul tegevusega. On uudishimulik esemete suhtes, mis raputamisel hääl teevad. Näeb vaeva lauamängu nuppude kohale panekuga. 13.-15. elukuu
tähendust ning oskab neid õiges kontekstis kasutada. Uued mõisted: valgustus, deism, võimude lahusus, utoopia, valgustatud absolutism Tähtsad isikud: Descartes, Montesquieu, Voltaire, Rousseau Õpioskused: Kaasõpilastega suhtlemine, konspekti koostamine, avalik esinemine (küsimustele vastamine). Õpetaja eeltegevused ja vahendid: Kontrollida, kas tehnika töötab (st arvuti ja projektor). Töövahendid: õpik, töövihik, tahvel (kriidid/ markerid) arvuti, projektor Teemaga seonduvad mõisted ja isikud (abiks õpetajale): Humanism on inimese ja inimlikkuse väärtustamine, mis sai alguse hiliskeskaegses Itaalias ja levis varauusajal ka mujal Euroopas. dogma (kr k dokein näima, tunduma) arvamus, mis on formaalselt sätestatud uskumiseks ja tõeks tunnistamiseks. Dogmad sätestab tavaliselt mingi kõrgem autoriteet, näiteks kirikukogu. valgustus periood Euroopa kultuuriajaloos (u 1680. 1780
TORM Mängu eesmärk: Valmistada lapsed ette teemaks ,,Kalad" Vajalikud vahendid: Kriidid/võimlemisrõngad Kirjeldus: Üks õpilane määratakse juhtmängijaks - kalaparve juhiks. Ülejäänud mängust osavõtjad seisavad ringjoonel ja joonistavad kriitidega ümber jalgade sõõri (kasutada võib ka võimlemisrõngaid). Viimased kujutavad endast kaldapool toitu otsivaid kalu. Igale mängijale antakse kordamööda neile tuttavate kalade nimed nt kilu, räim, lest, tursk jt. Mängujuht seletab, et tormi tulekul viib kalaparve
NIKOLAI Miks, ma ei usu sind? ÕDE VIRVE Miks? Ma alati pean peas rehkendama, kes sa oled, ma ei tunne sinuga end kunagi hästi. Paus NIKOLAI Ole hea, anna mulle neid komme sealt ülevalt. ÕDE VIRVE Tüdruk ronib üles redeli peale NIKOLAI Noh, neid komme ÕDE VIRVE Milliseid? NIKOLAI Neid sealt ülevalt. ÕDE VIRVE Kus? NIKOLAI Sealt ülevalt, no ei, ikka vasakule, ei... ÕDE VIRVE Kas need? NIKOLAI Ei, mitte need, sealt kõrvalt. ÕDE VIRVE Siit või? NIKOLAI Ei, nüüd vasakult. Vaat need kriidid Ole seal, aga anna mulle neeed kriidid ÕDE VIRVE Mis teed? NIKOLAI Ma valgendan su tenniseid. ÕDE VIRVE Pole vaja! NIKOLAI On küll. ÕDE VIRVE Milleks? NIKOLAI Oota, ole rahulik, ma joonistan sul jalga sukapüksid ÕDE VIRVE Sukapüksid. NIKOLAI 38 Jah, ja nüüd ma teen sulle veel rinnahoidjad, itaalia mood, ja pisikesed püksikud, prantsuse mood. ÕDE VIRVE Lõpeta ära! NIKOLAI
värvipliiatsid ja teritaja. Alates 6.klassist lapsed on võimelised kirjutama väikse ruuduga vihikusse. Geomeetriasse tuleb võtta ka valge vihik, aga see on suhteliselt mõttetu, sest lapsed ei suuda seal midagi õigesti teha. 7 Tahvel peaks olema 1/3 osas ruuduline, aga reaalselt neid ei ole enam. Seega pead 1.klassis iga hommik ruudud ise joonistama. Lisaks tahvlile peaks olema olemas värvilised kriidid (sinine, punane, roheline, valge), näitlike vahendite jaoks eraldi tahvel (praegu pannakse näitvahendid nätsuga seina külge). Näitvahenditena peavad seinal olema + ja märk, suurem-väiksem-võrdne, numeratsioon kuni 100, korrutustabel, teisenduse tabelid jne. Klassis peab olema kindlasti kell! Kellal peavad peal olema kõik numbrid ja väga hea oleks, kui on ka sekundiseier. Vähemalt 5.klassini peab olema klassi seina peal kalender. Kui tuleb
annaabi.ee 
