Niisiis lahkus Moskva külmast sõjast viimset hävitavat lahingut andmata. Külma sõja lõpp oli seega Mihhail Gorbatšovi ja ta truude seltsimeeste sihikindla tegevuse tulemus. Lõpetati vastasseis Washingtoniga, kelle kehtestatud majandusalased nõuded andsid riigi rahakotti vaadates valusalt tunda. 80ndate lõpul Ronald Reaganiga kokkulepitud tuumaprogrammide ja maavägede vähendamine tõotas Kremlile laialdast kulude kokkuhoidu. Gorbatšov väitis, et Venemaa kuulub nii ajalooliselt kui kultuuriliselt Euroopasse; lisaks kaasnesid ka majanduslikud huvid. Vene riigipea lõi kiirelt usalduslikud suhted Suurbritannia, Prantsuse ja Lääne-Saksa riigipeade ning valitsusjuhtidega. Kokkulepetest kinni pidamise ning vastastikuse usalduse võitmiseks oli vajalik jõuvõtetest loobumine Kesk-ja Ida- Euroopas. Kohe võimule asumise järgselt anti teade, et Venemaa hoiab end edaspidi sõjaliselt
Liidu ja Saksamaa sõpruse- ja piirilepinguga anti Leedu alad N.Liidule Peale 1.septembril alganud I maailmasõda ootab N.Liit ettekäänet MRP salaprotokolli täideviimiseks balti riikides, kes säilitasid neutraliteedi. · Plaanide täideviimise alguseks sai 15.sept Tallinna sadamasse saabunud Poola allveelaev Orzel Vastavalt neutraliteedi leppele pidi Eesti allveelaeva kinni pidama, kuid viimane põgenes ja see andis Kremlile võimaluse süüdistada Eestit neutraliteedi rikkumises. · 24.september eitati Moskvasse sõitnud Karl Selterile nõudmine allkirjastada vastastikuse abistamise pakt, mis lubaks N.Liidul tuua sõjaväelised baasid Eesti territooriumile. · 26.september koondavad venelased Narva piirile suured väeüksused, Eestile ulatusliku löögi andmiseks, lepingust keeldumise korral
aastatel areng praktiliselt seiskus. Omamoodi tähendusrikas oli, et eraloomakasvatajad ja -põllupidajad, kelle kasutada oli Eestis stagnatsiooniajal alla 5% põllumajandusmaast, andsid ligi 30% kartulisaagist ning 20% piimatoodangust. Venestamine 1970. aastate teisel poolel tugevnes venestamissurve, "ühtse nõukogude rahva" (homo soveticus) ja kakskeelsuse propaganda. Vene keele kasutamisele ja kasutajatele anti Eestis eelisõigusi, EKP ja ENSV juhtkond vahetati välja Kremlile veelgi kuulekama vastu. Algas aktiivne vene keele kasulikkuse propaganda, mille kandvaks loosungiks kujunes kakskeelsus: täisväärtuslik inimene olevat see, kes oskab võrdselt hästi nii oma emakeelt kui ka ,,rahvastevahelise suhtlemise" keelt vene keelt. Juba lasteaias hakati õpetama lastele vene keelt, eesti keele õpetamist mitte-eesti lastele ei peetud aga vajalikuks. Oluliselt suurendati ka kõrgkoolides vastuvõttu nendele erialadele, milles õppetöö toimus vene keeles.
-põllupidajad, kelle kasutada oli Eestis stagnatsiooniajal alla 5% põllumajandusmaast, andsid ligi 30% kartulisaagist ning 20% piimatoodangust. Venestamine 1970. aastate teisel poolel tugevnes venestamissurve, "ühtse nõukogude rahva" (homo soveticus) ja kakskeelsuse propaganda. Vene keele kasutamisele ja kasutajatele anti Eestis eelisõigusi, EKP ja ENSV juhtkond vahetati välja Kremlile veelgi kuulekama vastu. Moskva propagandas "rahvaste sõpruse keeleks" tituleeritud vene keelt hakati õpetama eesti lastele juba lasteaias, eesti keele õpetamist mitte-eesti lastele ei peetud aga vajalikuks. Venestuseesmärke pidas silmas kogu kohalik kultuuri- ja hariduspoliitika, mille kaugem eesmärk oli eesti rahvusliku identiteedi aluse, lasteaiast ülikoolini ulatunud omakeelse haridussüsteemi lõhkumine.
Samuti pakkus huvi lugeda erinevate käibel olevate rahade ja müntide lugusid ning kes olid kõige sellega seotud (just eestlastest). Käesolev raamat algab ülevaatega keerdkäikudest Eesti krooni kehtestamisel ja raskustest selle käibele laskmisel. 1940. aastal, mil N Liit okupeeris Eesti Vabariigi, oli kroon aga rahvale nii omaks saanud, et selle taassünnist unistati ka siis, kui riiki enam polnud. Raamat kirjeldab võitlusi Eesti oma raha eest, mis oli täiesti varjamatu väljakutse Kremlile maailmale, mis oli kõige kardetum poliitilise võimu keskus. Kirjeldatakse , miks ja kuidas kujunes isemajandamise ja Eesti krooni taaskehtestamise eestvedajaks Teaduste Akadeemia Majanduse Instituudis moodustatud teaduskollektiiv instituudi direktori, majandusdoktor Rein Otsasoni juhtimisel. Raamatus kirjeldatakse üksikasjalikult Eesti krooni kehtestamisele eelnenud sündmusi, millest laiem avalikkus teab väga vähe.
keemiatööstusele. Leedus toodeti 700 000 tonni mineraalväetist. Energeetia ja kütusetööstus põhinesid naftal, gaasil ja kivisöel. Kõik see viis Leedu ökokatastroofi äärele ja vallandas looduskaitseliikumise. Kollaboratsionalism ja rahvuskommunistid- 1950. aastatel leedulaste osakaal kommunistlikus parteis oli 1/4. Leedulaste osakaal parteis hakkas jõudsalt kasvama 1950ndatel aastatel (perestroika ajaks 70%). LKP eesotsas seisis kuni 1974. aastani A. Snieckus - Truu Kremlile. Rahvusliku opositsiooni armutu mahasuruja. Edukalt sovetiseeris Leedut. Leedulaste suurem komparteistumine nõukogude ajal on andnud alust spekulatsioonideks - Rahvuskommunistid suudavad edukamalt kaasa aidata rahvuskultuuri arengule ja vähendada vene sissetungi ja mõju. Peale Stalini surma ja Ungari ülestõusu mahasurumist hakati rohkem pöörama tähelepanu kommunistliku parteide liikmeskonnale ja üritama rakendada rohkem kontrolli.
sõjajärgne kiire tööstuskasv ei olnud muud kui mäng numbritega, mis tegelikkuses ei toiminud. Põllumajandus on samuti esmajärgus, selleks asuti sundkollektiviseerimise kallale ning looma ühismajandeid, mis oma ebaefektiivsuselt jäid kordades alla üksiktalumajapidamiste tootlikkusele. Kõikide tegevustega käib kaasas nõukogude-stiilis propaganda, mille eesmärk on mentaliteedi ja maailmavaate suunamine ning muutmine. Lõppeesmärgiks ongi ühiskonna ning majanduse täielik allutamine Kremlile. 31. Rahvusdemokraatiad: üks baasmudel, erinevad arenguteed 1956. a. NLKP XX kongressil lubatakse satelliitriikidel minna oma teed sotsialismi ülesehitamisel. Eelkõige Poola ja Rumeenia saavad teostada suhteliselt sõltumatut sise- ja majanduspoliitikat. Poolas nt kollektiviseeritud põllumajandusettevõtted likvideeritakse; moodustatakse töölisnõukogud. Rumeenias suureneb kaubavahetus lääneriikidega ning lähenetakse Prantsusmaaga (nt kultuurileping). Vajab täiendamist!!!!!
läänemaailmale näidata, et liiduvabariigid ongi iseseisvad riigid. Ühes sellega anti välja ka koostada liiduvabariiklikud armeed. Samal ajal kolmanda olulise atribuudina, mis pidi näitama liiduvabariigi iseseisvust on see, et hakati kiirkorras välja töötama rahvushümne, mis pidid olema igal vabariigil rahvuslikud. Tegelikult ka NSV Liidu hümn loodi 1943. aastal, kõlas esimest korda 1944. Mitmetahulises välispoliitilises situatsioonis Karotamm tegi ettepaneku Kremlile, et Kruusist saaks NSV Liidu välisasjade asetäitja. Põhjendas sellega, et pärast sõja lõppu on Balti probleemid rahvusvahelisel areenil olulised, et oleks oluline, et korralik ametnik oleks seal olemas. Kruus oli lühikest aega 1944. aastal TÜ rektor - tema eestvedamisel ülikoolitöö taaskäivitud, komlpekteeris õppejõudude kaadri. Teaduse seisukohalt oluline see, et ta hakkas ette valmistama Eesti NSV teaduste akadeemia loomist ning selle loomine ei olnud ainult
infrastruktuur ning juba 1970. aastatel areng praktiliselt seiskus. Omamoodi tähendusrikas oli, et eraloomakasvatajad ja -põllupidajad, kelle kasutada oli Eestis stagnatsiooniajal alla 5% põllumajandusmaast, andsid ligi 30% kartulisaagist ning 20% piimatoodangust. 1970. aastate teisel poolel tugevnes venestamissurve, "ühtse nõukogude rahva" ja kakskeelsuse propaganda. Vene keele kasutamisele ja kasutajatele anti Eestis eelisõigusi, EKP ja ENSV juhtkond vahetati välja Kremlile veelgi kuulekama vastu. Moskva propagandas "rahvaste sõpruse keeleks" tituleeritud vene keelt hakati õpetama eesti lastele juba lasteaias, eesti keele õpetamist mitte-eesti lastele ei peetud aga vajalikuks. Venestuseesmärke pidas silmas kogu kohalik kultuuri- ja hariduspoliitika, mille kaugem eesmärk oli eesti rahvusliku identiteedi aluse, lasteaiast ülikoolini ulatunud omakeelse haridussüsteemi lõhkumine.
annaabi.ee 
