kindralkubernerideks. Kõike tehakse käsitsi, manufaktuurid, tööjaotus, tootlikuse kasv, tehased, vabrikud, energiaallikaks aur, tööstuslik revulatsioon e pööre 1750 Inglismaal, raudtee teke 1825 Liverpool->Manchester, 19saj on kõige uue algus, pärisorjast peremees. Kuidas Eestimaad valitseti? Eestimaa kubermang moodustati rootslaste poolt peale Põhja-Eesti vallutamist 1584. aastal ja eksisteeris kuni veebruarini 1918. Aastal 1584 kujundati neljast Põhja-Eesti maakonnast (kreisist) Harju, Viru, Järva ja Läänemaast Eestimaa vürstkond, kuid see pole kunagi olnud haldusüksuse nimi. 16. sajandi lõpus võeti kasutusele Eestimaa kubermangu, kui haldusüksuse nimi. Esimene kuberner Lars Ivarsson Fleming määrati Rootsi poolt vallutatud aladele juba 1561. aastal. 1561. aastal Rootsi kuninga poolt kinnitatud seaduste alusel, moodustati 1584. aastal Harju, Viru, Järva ja Läänemaa kreisi aadelkondadest Eestimaa rüütelkond koos oma
TÖÖLEHT JAAN KROSSI ROMAANI ,,KEISRI HULL" KOHTA I. TEGELASE ANALÜÜS TIMO 1. Timo sünnipäev oli 13. November (1788.a.) 2. Pärast vanglast tulekut oli Timo halli nahaga, hambutu, üsna kõhn, helehallide silmadega ning nägi vanem välja kui ta tegelikult oli. 3. Timo oli pärit Võisiku mõisast (Viljandi kreisist, Põltsamaa alt). 1. Timo oli teisitimõtleja ning ta ei varjanud seda. Ta kirjutas keisrile kuna oli andnud talle vande, rääkida talle alati tõtt. Pärast vanglast väljasaamist oli Timo kurnatud ja vaimselt ebastabiilne. Proovis Eeva pärast tugev olla. 2. Iseloomult oli Timo väga julge ( saatsis keisrile sellise manifesti, abiellus Eevaga) , kannatlik, tugev ( pidas vastu 9 aastat vangis), kindlameelne
pearaharahutused 1783 kuulutas keisrinna Katariina II rüütelkondade kauastele taotlustele vastu tulles kõik Eesti- ja Liivimaa mõisad pärusmõisadeks- alloodideks Seni oli riigivõim kasutanud neid läänimõisadena, mille võõrandamiseks oli vaja suverääni luba Tallinna ja Riia kubermangust moodustati Riia asehalduskond, kus kehtestati Vene valitsemiskorraldus Tallinna kubermangu lisandus uue, viienda maakornna ehk kreisina Paldiski Riia kubermangu nüüd üheksast kreisist olid uued Valmiera , Viljandi, Valga ja Võru Rüütelkondade eesõigused üldiselt säilisid , kuid Balti kubermangude aaldikorraldust lähendati Vene omale Maanõunike kollegium kaotati , validi aadlimarssalid Kõik kreisikeskused said linnaõidused 1785 kehtestati Vene linnaseadus, mis andis kodanikuõiguse kõigile vabadele linnaelanikele kes siis valisid linnanõukogu Raad säilis kohtuasutusena Poolitseivõim oli politseimeistril Kaubanduse ja käsitööga tohtisid tegeleda kõik
(peaminister). Pfalzi Ulrika Eleonora (1719-1720) põhiseadus 4 Riigipäeva seisust: Aadlid ja kõrgem rüütelkond. 0,5% elanikkonnast, 1000 esindajat. Õigus osaleda oli iga aadlikul. Kirikuõpetajad. Piiskopid ja piiskopkondadest kindel arv õpetajaid. 1% elanikkonnast, 50 esindajat. Kodanikud. Rootsi ja Soome linnade esindajad. 2% elanikkonnast ja 90 esindajat. Talupojad. Üle 90%, 150 esindajat. Igast kreisist üks esindaja. Pfalzi Ulrika Eleonora (1719-1720) Riiginõukogu (valitsus) pidi oma tegevusest Riigipäevale (parlament) aru andma. Alates 1723. aastast on seisustekogu kohtul õigus Riigipäeva liikmeid lahti laskma. Riigipäev pidi kokku tulema vähemalt 1 kord kolme aasta jooksul. Kuningalt võeti ära vetoõigus. Pfalzi Ulrika Eleonora (1719-1720) põhiseadus Riigipäeva otsusega: Kuulutati sõda
ja Hofmannsthaliga. Alates 1900 tegi kannapöörde, tümbus tagasi Shveitsi mägedesse ja tema umber on George-ring. Elab kasinalt. Meestevaheline sõprus eliidiga. Männerfreundschaft. Temast sai n-ö guru. Noored sõbrad, loeti luuletusi ja kirjutati. George elu oli nagu kunstiteos, ta instseneeris end ise. Lõi endast sümboli. Tema elu oligi sümbol. Tema umber kogunes imetlejate ja austajate parv. Üks kommunikatsiooni vahend oligi luuletuste kirjutamine. Goerge Kreisist tuli ikka meetrite kaupa teoseid. Tuntud luuletajaid sealt välja ei kasvanud, kuigi ükski nendest jüngritest kuulsaks ei saanud. George vari oli liiga tugev. 1892 hakkasid kogunema sarnaselt mõtlevad luuletajad George umber. Kuidas selline kultus võis tekkida? Ta instseneeris oma elu kui kunstiteost. Nägu väga jõuline ja domineeriv. Luulekeele uuendamise kohta. Õigel kunstnikul on aeg-ajalt soov väljendada end keeles, mida ei
isikuga. Lichtonit see ei huvitanud, juulis 1681 teatas ta, et reduktsioon tuleb, aga enne seda tuleb läbi viia adramaade revisjon. Samuti teatati aadlile, et talupojad vabastatakse pärisorjusest. Lichton seletas, et mõisaid tulebki vaadata kuninga poolseid kingitusi, ning praegu soovib kuningas kingitused tagasi võtta. Adramaade revisjon viiakse läbi 1681, 1682, 1684. Otsused on revisjoni käigus tehtud, 1684.aastal otsustab kuningas reduktsiooni läbi viia, alustatakse Tartu kreisist ja sealt laieneb edasi teistesse Liivimaa kreisidesse. Tegemist on sunniviisilise redutseerimisega, karmikäeliselt. Eestimaal ollakse ettevaatlikum kuningavõimu osas. Dokumenti valdusõiguste kohta hoiti väga korralikult alles. Oli võimalik kuni 13.saj tõestada valdusõigust. Liivimaalased hoidusid koostööst reduktsiooni komisjoniga, Eestimaalased aga tegid koostööd ja mitmed maanõunikud läksid reduktsiooni komisjoni. Liivimaal
Toimetasid-avaldasid Põlva pastor Gustav Adolph Oldekop, praost Johann Philipp von Roht Kanepis ja Võru kooliringkonna inspektor Carl August von Roth. 1804. aasta talurahvaseadust arvestanud ajalehetegijad pidasid väljaande puhul määravaks õpetlikke ja harivaid eesmärke, taotledes rahva elujärje parandamist, lastele koolihariduse andmist. Sisaldab põllumajandusalaseid õpetusi, tervishoiualaseid nõuandeid, kaubanduslikke teateid, infot Tartu ja Võru kreisist, välismaalt. Heinrich Johann von Jannau käsitles 1786. aastal oma peateoses orjuse ajalugu Liivi- ja Eestimaal. Samuti oli oluliseks eestlaste rahvuskultuuri käsitlevaks teoseks August Wilhelm Hupeli teosed. EESTI KIRJANDUSE AJALUGU 8 9. Eesti proosakirjanduse tekkimine (F. W. v. Willmann, F. G. Arvelius jt). Eestikeelse jutukirjanduse alged avalduvad A. Thor Helle / E. Gutsleffi keeleõpiku (1732)
Kuningas kuulutas, et reduktsioon viiakse läbi vastavalt valitseja tahtele. Kohe ei tormatud maavaldusi tagasi võtma, rida probleeme. Riik ei teadnud palju on maavaldusi välja jagatud st 81-82 a alustatakase revisjone ( haldusõiguste revisjon kõige olulisem, milline on omandisuhe maaga, hakkab venima). 84 a valmistatakse ette rida redutseerimisotsuseid, esit maaomanikele , kuningas viitas taas oma õigusele. Tehakse taas reduktsiooniga algust, sept 1684 alustatakse Tartu kreisist. Renditähtajad ja sunnid, mida kuningas tahab saada Kes keelduvad - neid ähvardab ebasoosingusse langemine. Ordu maavaldused redutseerid, nende maavalduste saajad olid rootsi taustaga, eestimaalasi see üldiselt ei huvitanud , selliseid vastuoluisd nagu Liivimaal Eestis ei teki. Eestimaalased ei näinud, et reduktsioon oleks läinud vastuollu nende privileegidega, nähti vastuollu minekut rootsi kõrgaadliga. Eestimaal lükatakse reduktsiooni edasi. Lükati 10 aastat reduktsiooni edasi
annaabi.ee 
