Linna territooriumil asub kolm järve Tamula järv (229 ha), Kubija järv (15,9 ha), Mustjärv ja Kubija Veskijärv (1,7 ha). Tamula järvest on väikese Vahejõe kaudu olemas ühendus Vagula järvega. Loodest ja põhjast piirab linna Võhandu jõgi. Võru linna asutamise kuupäevaks loetakse 21. augustit 1784, mil Riia asehaldurkonna kindralkuberner George Browne kinnitas allkirjaga dekreedi linna asukoha ja nime määramisest[7]. 1783. aasta oli moodustatud Riia asehaldurkond ja kreisid sealhulgas Võru kreis. 19. märtsil 1785 kinnitas kindralkuberner George Browne esimese Võru linna plaani. 4. oktoobril 1788 kinnitas Katariina II Võru linna vapi. Esialgu juhtis linna politseimeister major Georg Gottfried Osterhausen. 1790. aastal valiti Võrus esimene kolmeliikmeline magistraat ja linnanõukogu. Esimeseks linnapeaks sai Friedrich Ambrosius Schroeder ja bürgermeistriks Georg Heinrich Franzen. Pärast Katariina II surma 1796
3 maakonda alguses: Saaremaa, Tartu, Pärnu. 1713-1722 - Tartumaa kuulus Peterburi kubermangu ja Saaremaa allus Liivi kubermangu valitsusele kuigi oli poliitiliselt iseseisev. 1740-1765 - Saaremaa allus otse Peterburile. Muudatused sellisesse haldusjaotusesse tulid Katariina II ajal. 1783-1796 - kehtestas ta Balti Eri Korra asemel Asehaldus korra. Sellega tahtis igal pool, õle kogu venemaa kehtestada ühtesid ja samu seaduseid. Rajati uued maakonnad ehk kreisid. Eesti kubermangu rajati Paldiski kreis, sellega seoses sai Paldiski linna õigused 1783. Liivi kubermangus eraldus Tartu maakonnast Võru kreis, sellega seoses sai Võru 1784. aastal linna õigused. Pärnumaakonnast eraldus Viljandi kreis. Asehalduskorra ajal oli eestis 12 linna. 1816 ja 1819 - pärisorjuse kaotamise seadustega loodi vallad - kõige väiksemad haldusüksuse jaotised. Algselt oli neid üle tuhande. 19. sajandi lõppus valdade arvu vähendati ja neid jäi alla 400
Rootsi ajal oli Eestis KÜMME LINNA: Tallinn, Tartu, Haapsalu, Narva, Viljandi, Paide, Rakvere Pärnu Kuressaar, Valga. 1710- vallutas Peeter I Eesti ja liideti Venemaaga: Haldusjaotus jäi samaks, mis Rootsi ajal. 1783. a Katariina II ajal tegi haldusreformi: kehtestas Eesti- ja Liivimaal asehalduskorra. Nimetati ümber kubermangud, moodustati kreise, nimetas kreisilinnade järgi. Uued kreisid olid Võru ja Paldiski. Võru rajati tühja koha peale, Paldiski sai õigused. Kadus ära Uus-Pärnu. 1784. aastal said kõik maakonnakeskused linnaõigused ja kuni Vene aja lõpuni oli Eestis 12 linna. Tallinn, Tartu, Haapsalu, Narva, Viljandi, Paide, Rakvere, Pärnu, Kuressaare, Valga, Paldiski, Võru. Narva linn koos ümbruskonnaga - Peterburi kubermangu all, Setumaa - Pihkva kubermangu all. Pärast Katariina surma halduskord likvideeriti, linnasi ei muudetud
24. II 1918 moodustatakse Eesti Ajutine Valitsus (koalitsioon ilma enamlasteta): · pea- ja siseminister Konstantin Päts · peaministri asetäitja ja kohtuminister Jüri Vilms · välisminister Jaan Poska · sõjaminister Andres Larka 3.3 Saksa okupatsioon 3.3.1 Valitsemine Uus valitsemissüsteem: · Balti sõjaväeline valitsus (Adolf Gossler) · Korpusepiirkonnad (Adolf von Seckendorff, Günther Otto Friedrich von Pappritz) · Provintsiaalvalitsused · Kreisid, ametkonnad, jaoskonnad · Balti Hertsogiriigi kava Okupatsioonipoliitika · terror (koonduslaagrid, salakaebused) · eestlaste väljatõrjumine poliitikast ja erakondade keelamine (v. a. Maaliit) · koosolekute, telefoni ja telegraafi keelamine · tsensuur (ajakirjandusbürood) · rahvusväeosade, omakaitse ja miilitsa laialisaatmine · kohtureform 3.3.2 Kultuuri- ja majanduspoliitika Majanduspoliitika
Kubermangud 3. Kolhoosid 3. Oblastid 4. Laulupeod 4. Rajoonid 5. Tartu ülikooli asutamine 5. Külanõukogud 6. Talurahvakoolid 6. Vabariikliku alluvusega linnad 7. Hansalinnad 7. Piiskopkonnad 8. Uus ärkamisaeg 8. Kreisid (maakonnad) 2. Millist sündmust seostatakse: (3p) 2.1. Eesti keskaja lõpuga:……… 2.2. Rootsi aja lõpuga Eestis: ……………. 2.3. Eesti NSV aja lõpuga: ………………. 2.4. Missugune neist sündmustest on mõjutanud Eesti ajalugu kõige enam? Põhjendage. (1p) Sündmus…………………. Põhjendus ………………… 3. Valige loendist üks daatum ja selgitage, mis sellel aastal toimus ning miks see sündmus oli Eesti ajaloos oluline. 1p 1920, 1940, 1991 Sündmus
1866. aasta vallaseadusega muutusid vallad tänapäevasteks iseseisvateks omavalitsusüksusteks. Keskajal rajati Eestisse Lübecki (Tallinn, Narva, Rakvere) ja Hamburg-Riia (Tartu, Haapsalu, Paide, Uus-Pärnu, Viljandi) linnaõigusel põhinevad linnad. Hiljem tekkinud linnades (Võru, Paldiski jt) linnaõigusi ei kehtestatud ja nende omavalitsuslik tegevus oli piiratud. Omavalitsuse arengule aitas kaasa 1872. aasta linnareform Balti kubermangudes. Maakonnad (kreisid) omavalitsusõigusi ei omanud. Omariikluse alguses oli Eestis esmalt kahetasandiline omavalitsus: 1. Vald, alev, linn. 2. Maakond. 1933. aastast muutus see ühetasandiliseks. Nõukogude võim lähtus võimude ühesuse printsiibist. Kohalikel asutustel sisulist otsustamisõigust ei olnud. Iseseisvuse taastamisel rajati uuesti ka omavalitsus. Praegu ühetasandiline. Omavalitsusüksuste esinduskoguks on volikogu, mis valitaksekolmeks aastaks. (Oktoobri kolmandal pühapäeval
sinna enam ei sekku. See tähendab, et võimu teostamine läheb riigilt kohalikele mõisatele, ehk mõisad muutuvad haldusüksustele. See jääb kestma kuni 19.sajandi reformideni. Kui moodustatakse Liivimaa kubermang, siis hakatakse vaatama, millised alad võiksid sina kuuluda. 1629.aastal otsustatakse piir tõmmata Tartu kreisi järgi. Tallinn- Tartu mnt 100 km post, Tartu-Jõhvi, kus on Rannapungerja jõgi. Kreisid ei teosta tsiviilvõimu. 17.saj Narva liidetakse Ingerimaaga. 1629.aastaga moodustatakse Liivimaa kindlralkubermang. Liivimaa esimene kindralkuberner Johan Skytte (1629-1634). Eestimaa kuberner Erik Oxenstierna (1646-1652). Kubermanguvalitsuse otsused väljastati plakatitena. Plakateid on säilinud tohutult palju. Plakatid tuli teatavaks teha üle maa, seega tehti neid mitmeid versioone, et saata laiali. Kihelkonnakirikus loeti need ette. Korraldused olid kas rootsi või saksa keeles,
D 11 EESTI AJALUGU Eestis lõpeb kolmekuninga periood. Rootsi aeg Põhja-Eestis 1561-1710 Eestimaa hertsogkond + Kuberner kõrgeim võimukandja Põhja-Eestis. + Seitse linnuselääni + Foogtid valitsesid riigimõisates, oli talurahva kohtunik ja maksukoguja Eestimaa rüütelkond + Maapäev + Maakonnad e kreisid Läänemaa kreis, Viru kreis jne pärisorjusliku korra järkumine Haldusjaotus Kindralkuberner + Liivimaa kubermang koosnes Lõuna-Eestis ja Põhja-Lätist. Liivimaa kindralkuberner Riias + Eestimaa kubermang koosnes Järva-, Harju- ja Virumaast. Eestimaa kindralkuberner Tallinnas Toompeal. Rüütelkonnad + Eestimaa + Liivimaa + Saaremaa
Mensikovi saatus pärast Peetri surma uue valitseja silmis tal soosingut polnud, oli sunnitud elama Venemaa eksiilis, Siberis. 1727 liidetakse Tartumaa taas Liivimaaga. Ainus, mis Ida-Virumaal jäi lahtiseks, oli Narva linna küsimus. Ei liidetud Eestimaa koosseisu, vaid Peterburi kubermangu. Saaremaa on esialgu pärast kapitulatsioone olnud Liivimaa koosseisus. 1731 taastatakse tema omaette provintsi õigused. Tuleb omaette maavalitsus ja sealsed võimustruktuurid. Kubermang kreisid kihelkond. Kihelkond oli ainult kiriklik termin ja otseselt sellist administratiivst tähtsust kihelkonnal ei ole, aga kirikul on sealse elanikkonna arvestuse kohustus. 1783. aasta järel ametnikkond plahvatuslikult kasvab. Eesti- ja Liivimaa eesotsas on kõrgeima riigivõimu teostajaks (kindral)kuberner. On kaks residentslinna Riia ja Tallinn, kus kindralkubernerid elasid. Kahetine suhe: kindralkuberner oli tsaari kõrgeimaks esindajaks provintsis, kuid ei tohiks kasutada
annaabi.ee 
