29. Mis on metatsenter? 30. Mis on GM? 31. Millest sõltub BM suurus? 32. Missugustes ühikutes väljendub pinna inertsimoment? 33. Milliseid nurki võib lugeda väikesteks kreeninurkadeks? 34. Kuidas käitub laev negatiivse GM puhul? 35. Mis on taastav õlg? 36. Püstuvuse põhivalem 37. Püstuvuse metatsentriline valem 38. Mis on KN? 39. Mis on MS? 40. Kuidas arvutada GZ KN-i ja MS-i abil? 41. Kas vabapinna mõju sõltub vedeliku tihedusest? 42. Kas kreenikatse tulemus võtab vabapinna mõju arvesse? 43. Kas vabapinna mõju sõltub vedeliku kogusest tankis? 44. Kuidas sõltub laeva õõtsumisperiood GM-i suurusest? 45. Kuidas teha laeva õõtsumine sujuvamaks? 46. Kas staatilise püstuvuse kõvera kuju sõltub GM-i suurusest? 47. Kuidas leida staatilise püstuvuse kõveralt kaadumisnurk (angle of vanishing stability)? 48. Kuidas leida staatilise püstuvuse kõveralt GM? 49. Mida näitab staatilise püstuvuse kõvera alune pind? 50
M M x = m0 x0 + M xw ; XG = x . Tühilastis laeva mass ja selle raskuskeskme koordinaadid kantakse tabelisse 3.1 esimese reana laeva dokumentidest (tavaliselt kehtivast kreenikatse aktist). 3.2.2. Vedellasti vabapinna mõju algpüstuvusele Kui vedellast täidab kinnise mahuti täielikult, s.t. mahuti on täitetoru ülesurve all, siis laeva staatika ülesannetes on see last nagu sama massiga tükilast. Kuid kui vedellast täidab ainult osa mahutist ja on vabapind, siis on laeva kreeni puhul võimalus ümber paigutuda. Selle tulemusena muutub mahutis 28 3. Laeva püstuvus
Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Eristame veel dedveiti: DW=TL-0 (Vt. Tahvleid 5.I ja 5.II) , ning puhast lastikandevõimet, mis kujutab endast lasti kaalu, mida saab laadida 100% varusid omavale laevale. Laeva raskuskeskme koordinaatide määramine. Tühja laeva raskuskeskme koordinaadid on teada. Need arvutatakse välja kreenikatse abil. Kasutame raskuste staatiliste momentide teoreemi: p1 x1 + p 2 x 2 + p3 x3 + ... + p n x n = p x i i Xg= p1 + p 2 + p3 + ... + p n p i Üks neist kaaludest pi on tühja laeva kaal ja tema raskuskeskme abtsiss. Samal meetodil leitakse ka yg ja zg . Arvutamine toimub tabeli vormis (vt. Tahvel 5.III)
mille põhjapindala on Awp ja kõrgus T Cvp = tagupidi kolmnurk / Awp korda T = Cb / Cwp tegurid Cwp Cm ja Cb nim sõltumatuteks põhiteguriteks , tegureid Cp ja Cvp aga nendest tuletatud teguriteks e prismaatilisteks teguriteks. Prismaatilised tegurid leiavad vähe kasutust. laeva raskuskeskme koordinaatide määramine Tühja laeva raskuskeskme koordinaadid on teada. Need arvutatakse välja kreenikatse abil. Kasutame raskuste staatiliste momentide teoreemi: Valem vihikus. Üks neist kaaludest m1 on tühja laeva kaal ja tema raskuskeskme abtsiss. samal meetodil leitakse ka Yg ja Zg Tabel vihikus. Arvutamine toimub tabeli vormis. Siin näitena toodud tabelist saame Valem vihikus Laeva keskmise süvise muutumine koormuse muutudes lepime kokku , et võtame maha või lisame väikese lasti s.o. alla 10% veeväljasurvest. Olgu see n. Sellest muutub
Samal ajal on DW püsiv muutumatu suurus antud laeva jaoks. Dedveit on püsiv muutumatu suurus antud laeva jaoks. Liites tühja laeva veeväljasurve ja dedveidi DTL+DW saame täieliku veeväljasurve. Tänapäeva veolaevadel on DW umbes 65-75% täielikust veeväljasurvest (suurtel tankeritel 82-85%). 3.1.7 Laeva raskuskeskme koordinaatide määramine. Tühja laeva raskuskeskme koordinaadid on teada. Need arvutatakse välja kreenikatse abil. Kasutame raskuste staatiliste momentide teoreemi: p1 x1 p 2 x 2 p3 x3 ... p n x n p x i i Xg= p1 p 2 p3 ... p n p i Üks neist kaaludest pi on tühja laeva kaal ja tema raskuskeskme abtsiss.
Kõige suuremad momendid tekivad kui lainepikkus on võrdne laevapikkusega Pikilõikejõud Pikilõikejõud on suurimad neutraaltelje läheduses 8. Kirjelda laevale mõjuvaid lokaalseid jõude Pounding ja slamming Tormises meres tõuseb laeva esiots veest välja ja kukub tagasi vette nim. pounding. Võivad tekitada laeva esiotsale vigastusi. Laeva vibratsioon lainelöökidest (Panting) 9. Mis on laeva raskuskese? Tühja laeva raskuskeskme koordinaadid on teada. Need arvutatakse välja kreenikatse abil. Raskuskeskmel on kolm koordinaati VCG, TCG, LCG (vertical center of gravity, transverse center of gravity, longitudinal center of gravity). kehale mõjuvate raskusjõudude resultantpunkt Laev muudab enda asendit vees seni, kuni tuleb tasakaal, ehk G ja B on ühel vertikaalsirgel 10. Mis on laeva ujuvuskese? Ujuvuskese (Centre of Buoyancy) on laeva veealuse osa raskuskese veealuse osa raskuskese, on punkt kus kõik üleslükke momendid tasakaalustavad teineteist 11
Sellest allpool paikneb nn. Plimsolli ketas, mida läbiv horisontaalne joon näitab suvise lastveeliini suurimat lubatud kõrgust. Ketta keskmest 540 mm vööri poole kantakse vertikaalne joon, milleküljest hargnevad 230 mm pikkused horisontaaljooned näitavad veeliini lubatud kõrgust erinevates kliimavöötmetes erinevatel aastaaegadel. Laeva raskuskeskme koordinaatide määramine. Tühja laeva raskuskeskme koordinaadid on teada. Need arvutatakse välja kreenikatse abil.Kasutame raskuste staatiliste momentide teoreemi: Xg = Üks neist kaaludest pi on tühja laeva kaal ja tema raskuskeskme abtsiss. Samal meetodil leitakse ka yg ja zg . Bonjeani maastaap. Ekspluatatsiooni käigus, eriti aga avariisituatsioonides võib laeval olla väga suur trimm, mille korral vööri ja ahtri süviste vahe on väga suur. Sel juhul valem V=AWT ei anna õiget vastust. Sel juhul kasutatakse Bonjeani maastaapi ehk kaarte pindalade kõveraid.
kõrgusele kantud joonest. Sellest allpool paikneb nn. Plimsolli ketas, mida läbiv horisontaalne joon näitab suvise lastveeliini suurimat lubatud kõrgust. Ketta keskmest 540 mm vööri poole kantakse vertikaalne joon, milleküljest hargnevad 230 mm pikkused horisontaaljooned näitavad veeliini lubatud kõrgust erinevates kliimavöötmetes erinevatel aastaaegadel. Laeva raskuskeskme koordinaatide määramine. Tühja laeva raskuskeskme koordinaadid on teada. Need arvutatakse välja kreenikatse abil.Kasutame raskuste staatiliste momentide teoreemi: Xg= Üks neist kaaludest pi on tühja laeva kaal ja tema raskuskeskme abtsiss. Samal meetodil leitakse ka yg ja zg . Bonjeani maastaap. Ekspluatatsiooni käigus, eriti aga avariisituatsioonides võib laeval olla väga suur trimm, mille korral vööri ja ahtri süviste vahe on väga suur. Sel juhul valem V=AWT ei anna õiget vastust. Sel juhul kasutatakse Bonjeani maastaapi ehk kaarte pindalade kõveraid.
Sellest allpool paikneb nn. Plimsolli ketas, mida läbiv horisontaalne joon näitab suvise lastveeliini suurimat lubatud kõrgust. Ketta keskmest 540 mm vööri poole kantakse vertikaalne joon, milleküljest hargnevad 230 mm pikkused horisontaaljooned näitavad veeliini lubatud kõrgust erinevates kliimavöötmetes erinevatel aastaaegadel. Laeva raskuskeskme koordinaatide määramine. Tühja laeva raskuskeskme koordinaadid on teada. Need arvutatakse välja kreenikatse abil.Kasutame raskuste staatiliste momentide teoreemi: Xg = Üks neist kaaludest pi on tühja laeva kaal ja tema raskuskeskme abtsiss. Samal meetodil leitakse ka yg ja zg . Bonjeani maastaap. Ekspluatatsiooni käigus, eriti aga avariisituatsioonides võib laeval olla väga suur trimm, mille korral vööri ja ahtri süviste vahe on väga suur. Sel juhul valem V=AWT ei anna õiget vastust. Sel juhul kasutatakse Bonjeani maastaapi ehk kaarte pindalade kõveraid.
annaabi.ee 
