Pikema kitooni üleliigne pikkus tõsteti vöö abil ülesse ning siis jättis ta kaheosalise rõiva mulje RIIETUS NAISED Peplost kanti hilisemal ajajärgul ka nii, et üks külg oli lahti. Nimetati seda dooria peploseks. Samaaegselt dooria peplosega kanti ka linast joonia kitooni. Vähehaaval nende erinevused vähenesid ja nimetused segunesid Kreeka naistel oli mitmeid rõivaid, mis kuulusid üksnes naissoole, nt. aluspesuna kandsid kreeklannad vöökohta ja kõhtu toetavat linast rätikut, mis mähiti rindade alt ümber keskkoha. Ka rindade ümber seati rätikutaoline kangatükk Dooria podere oli teine vaieldamatult naiselik, sageli tikandiga ehitud kehakate, mille juurde kuulusid ehted ja kerge linane õlarätik pharos, mis kinnitati klambri või fibula abil. Pharos teenis ühtaegu nii dekoratiivset kui ka praktilist eesmärki Ülerõivana kanti kitooni meenutavat pallat. Varrukateta palla kinnitati õlgadele ning
tappa). Mõnikord lasi peremees orja ka vabaks või lasi sel end vabaks osta. Rooma perekond oli mehekeskne perekonnapeale kuulus võim kõigi pereliikmete üle. Need olid tema naine, vallalised tütred, pojad koos oma naiste ja lastega ning kõik muud kodakondsed kuni orjadeni välja. Rooma naistel puudusid poliitilised õigused. Kuigi Rooma naine oli täielikult kas oma isa või abikaasa või-mu all, polnud ta avalikust elust täiesti kõrvale jäetud (nagu kreeklannad). Pereema osales kodus korraldatud pidustustel ja tegi koos abikaasaga vastuvisiite. Laste kasvatamine ja õpetamine toimus varasemal ajal kodus pereisa käe all ning seisnes peamiselt prakti-liste ja poiste puhul ka sõjalise oskuste edasiandmises. Kui aga roomlaste hulgas levisid kreeka kombed, ha-kati suuremat tähelepanu pöörama laste vaimsele harimisele. Rikkamates perekondades kasutati selleks ko-duõpetaja teeneid, teised saatsid oma
pliieseme leid. Nimetus plumbum pärineb Plinius Vanemalt (1.saj). Pliid kasutati ka väga palju dekoratiivkosmeetikas. ·Egiptlased kasutasid dekoratiivkosmeetikat juba 7000 aastat tagasi. Niiluse ääres peeti ilusaks värvimist malahhiidi (roheline vasemaak), galeniidi (must pliimaak) ja ookeri (punane rauaoksiid) abil. ·Induse oru kultuurid kasutasid naha kaunistamiseks ka valget pliisisaldusega kreemi. See oli mood, mille hiljem võtsid üle kreeklannad. Näovärvimist peeti kõrge staatuse sümboliks, sest valge nägu näitas, et päikese kätte satuti harva. Kui madalamat päritolu inimestel kaasnes õues töötamisega päevitumine, siis jõukam klass vältis oma tubase eluviisiga igasugust kontakti päikesega. ·Antiik-Kreeka naised olid meikimises märksa vaoshoitumad kui suguõed Egiptuses, kuid mõningal määral toonisid nemadki nägu valgemaks. Heledama naha saavutamiseks segati omavahel mürgine
leidis kasutust haavade raviks, kuna usuti, et sellel on antibakeriaalne toime. Mees sisalduvad suhkrud tegid naha ka pehmeks ja õrnaks. Jumestamiskunstis oli igal rahval oma eripära. Induse oru ja Antiik-Kreeka naised kasutasid naha kaunistamiseks valget pliisisaldusega kreemi. Heledama naha saavutamiseks segati omavahel mürgine pliivalge või elavhõbe, kips ja kriit, mille sekka roosakama jume soovil puistati punastest marjadest pressitud mahla. Kreeklannad kasutasid veel oma näo minkimiseks tinavalget ja karmiini, kulmude ja ripsmete värvimiseks erilist nõge (tetud essentsi põlemise saadus). Asüüria naised katsid näo emailitaolise massiga, mis kuivades andis nahale pärlmutrise läike. Hindu naised värvisid kulmud mustaks, katsid näo ja kaela valge värviga, huuled võõbati kuldseks ja hambad pruuniks. Hiinlannade kõrgem klass värvis ka küüsi. Selleks kasutati kummiaraabiku, zelatiini, mesilasvaha ja muna segu. Alamklassile
Seejuures pandi lapsele ka nimi. Peopäeval kaunistati koduuksed õlipuuokstega, kui vastsündinu oli poiss, ja lõngavihtidega, kui sündis tüdruk. Sugulastele korraldati pidusööming ja nad tõid lapsele kingitusi. Foto 3. Vana-Kreeka beebi emaga. Järgnevad aastad oli laps naistepoolel, kuid võis juhtuda ka, et isa, kellel polnud aega, ega ema, kes oli liiga noor ja kogenematu, ei võtnud lapse kasvatamisest osa ja laps kasvas hoidjate valve all. Varakad kreeklannad imetasid oma lapsi harva ise. Tavaliselt anti nad ammedele. Laps oli kuni järgmisesse vanusegruppi jõudmiseni ema kaitse all olev. Kasvatusvahendina olid iidsest ajast tuntud mitte ainult selgitamine ja ettenäitamine, vaid ka karistamine, sealhulgas ka kehaline karistamine. Siia juurde kuulusid ka hirmutavad muinasjutud, kuid üldiselt peegeldus juba väikestele lastele jutustavates lugudes rava kõlbeline maailmanägemine ning eelkõige Homerose kangelane. Kreeka poiss hakkas juba
omamisõiguse pärast ja jäi kaotajaks. Solvumisest segane, tappis ta kreeklaste kariloomad, pidades neid oma vaenlasteks. Tulnud taas mõistusele, heitis ta end oma mõõga otsa. tema verest kasvas välja hüatsint. Hüatsint oli kreeklastel tõenäoliselt mure, kurbuse ja surma lilleks ja legend Hyakinthose hukkumisest oli lihtsalt vastukajaks rahva uskmustele. Teisest küljest on ka teada, et mõnikord oli ta rõõmu väljendajaks noored kreeklannad kandsid hüatsindiõisi peas oma sõbrannade pulmapäeval. Olles pärit Väike-Aasiast, oli hüatsint armastatud ka idarahvaste juures, eriti Pärsias. Sealsed poeedid on kaunitaride juuksekiharaid võrrelnud hüatsindi õielehtega krussidega. Millal hüatsint Euroopasse jõudis pole täpselt teada, kuid kõigepealt toodi ta Türgi maale ja türgi naised olid lillest sedavõrd vaimustatud, et seda hakati kasvatama kõikides haaremiaedades
Kui teid tutvustatakse tutvustamine tervele meesterühmale, siis suruge igaühel kätt ja alustage kõige vanemast. Kui teid pole türklannale ametlikult tutvustatud, siis ärge pöörduge tema poole. Pärast tutvustamist ulatab naine teile käe, aga mitte vastupidi. Need ärinaised, keda te kohtate, on arvatavasti kreeklannad ja armeenlannad, mitte türklannad. Kõige lihtsam ja kõige lugupidavam viis haritud tüklase poole Au- ja ametinimede pöördumiseks on kasutada tema ametinime. Öelge talle lihtsalt kasutamine doktor või avukat- advokaat . Kui see haritlane on naisterahvas, siis lisage ametinimetusele sõnake bayan-proua, preili. Viisakusväljendid Bey(hr, pannakse eesnime taha), hanim(pr/prl, pannakse eesnime
Mõnikord lasi peremees orja ka vabaks või lasi sel end vabaks osta. Rooma perekond oli mehekeskne perekonnapeale kuulus võim kõigi pereliikmete üle. Need olid tema naine, vallalised tütred, pojad koos oma naiste ja lastega ning kõik muud kodakondsed kuni orjadeni välja. Rooma naistel puudusid poliitilised õigused. Kuigi Rooma naine oli täielikult kas oma isa või abikaasa või-mu all, polnud ta avalikust elust täiesti kõrvale jäetud (nagu kreeklannad). Pereema osales kodus korraldatud pidustustel ja tegi koos abikaasaga vastuvisiite. Laste kasvatamine ja õpetamine toimus varasemal ajal kodus pereisa käe all ning seisnes peamiselt prakti-liste ja poiste puhul ka sõjalise oskuste edasiandmises. Kui aga roomlaste hulgas levisid kreeka kombed, ha-kati suuremat tähelepanu pöörama laste vaimsele harimisele. Rikkamates perekondades kasutati selleks ko-duõpetaja teeneid, teised saatsid oma lapsed
meikinud end vaid alamklasside naised. Meikimise eesmärgiks oli oma loomuliku ilu ja näovärvi rõhutamine värvide ja toonivate vahenditega. Noil aegadel sagedasti kasutatud valge alusmeik sisaldas tinavalget, mis võis näonaha rikkuda, halvemal juhul aga kutsuda esile surma raske tinamürgituse läbi. Süütuimaks iluvahendiks oli pruunika tooniga põsepuna, mida segati kokku kinaverist ja adrust või mooruspuumarjadest. Kreeklannad kandsid puna põsenukkidele enamasti ringikujuliste laikudena, kuigi see ei pruukinud olla ainus viis. Toonitud põskede juurde kuulusid tihti ka punased huuled, samas võis värvitud olla ainult suu. Kreeka naiste iluprotseduuride juurde kuulus ka silmade värvimine. Tõenäoliselt varjutati silmalauge antimoniga, aga kasutust keidsid ka nõgi ja lambitahm. Kulmud värviti sõltumata juuksevärvist mustaks. Lõhnastamine:
meikinud end vaid alamklasside naised. Meikimise eesmärgiks oli oma loomuliku ilu ja näovärvi rõhutamine värvide ja toonivate vahenditega. Noil aegadel sagedasti kasutatud valge alusmeik sisaldas tinavalget, mis võis näonaha rikkuda, halvemal juhul aga kutsuda esile surma raske tinamürgituse läbi. Süütuimaks iluvahendiks oli pruunika tooniga põsepuna, mida segati kokku kinaverist ja adrust või mooruspuumarjadest. Kreeklannad kandsid puna põsenukkidele enamasti ringikujuliste laikudena, kuigi see ei pruukinud olla ainus viis. Toonitud põskede juurde kuulusid tihti ka punased huuled, samas võis värvitud olla ainult suu. Kreeka naiste iluprotseduuride juurde kuulus ka silmade värvimine. Tõenäoliselt varjutati silmalauge antimoniga, aga kasutust keidsid ka nõgi ja lambitahm. Kulmud värviti sõltumata juuksevärvist mustaks. Lõhnastamine:
annaabi.ee 
