Juba varakeskajal alanud kirikusisesed probleemid viisid kiriku võimu langemiseni. Vaimulikke otsuseid mõjutas otseselt ilmalik võim: paavsti roll oli muutunud pelgalt formaalsuseks, vaimulikke määrasid kohtadele ilmalikud valitsejad. Kiriku mõju vähenemine põhjustas ka kõrg- ja hiliskeskajal probleeme ning probleemide tagajärjed mõjutasid nii kirkut kui ka ühiskonda. Ristiusk, mis oli juba sajandeid olnud valitsevaks usuks Euroopas, oli jagunenud kaheks: kreekakatolik ja roomakatolik kirik. Paavstivõimu suurenendes muutusid kombestiku erinemise tõttu tekkinud tülid 11. sajandi alguses tugevamaks. 1054. aastal heitsid paavst Leo IX ja Konstantinoopoli patriarh Michael Cerularius üksteist kirikust välja. See tõi kaasa kahe kiriku lõpliku lahknemise ning vastasseisu, mis kestab tänapäevani. Kirik polnud enam ühtne ja konkurents ida- ja läänekiriku vahel süvenes. Kiriku sisemisi korratusi süvendas veel pidev ilmalik sekkumine
Too neli näidet keskaegsete linnade eriseisundist maa-asulatega võrreldes. 1)linnad- käsitöö-ja kaubanduskeskused 2)paiknemine soodsas kauplemiskohas 3)elanikkonna arv pisut suurem 4)linn moodustas omavalitsusliku kogukonna Millised erinevused kujunesid roomakatoliku ja kreekakatoliku kiriku vahel? Too kaks näidet. Mis aastal ja milleni erinevused viisid? Aastal 1054 ( Suur kirikulõhe ) 1)roomakatolik kirik: katolik usk , kreekakatolik kirik: õigeusk 2) paavst patriarh Mida taotlesid Cluny liikumine ja tsistertslaste ordu? Vaimulike abielukeeld, seisid vastu kirikuametite müümisele, luksusest loobumine, karmimad kombed, järjekindel füüsiline töö, lähtuti Benedictuse reeglitest. Milles erinesid kerjusmungaordud varasematest mungaordudest? Nimeta kaks tuntumat kerjusmungaordut. Mille poolest nad üksteisest erinesid?
spordiplatsid, võimlad ja ülikool. 10. Kes oli Bütsantsi kirikupea? Mille poolest erines tema võim paavsti omast? Konstantinoopoli patriarh. Tal puudus sõltumatus ilmalikust võimust, osa riigiaparaadist ja keiser delegeeris. 11. Millal ja miks toimus ristiusu kirikulõhe? Kuidas kirik jagunes? 1054.a. sest tõlgendati Kolmainsust erinevalt. Ida- püha vaim lähtub isast, Lääs- püha vaim lähtub isast ja pojast. Läänes roomakatoliku kirik ja idas kreekakatolik ehk ortodoks. 12. Miks ei toimunud Bütsantsi riigis sellist kultuuri langust, naguoli varakeskaegses Lääne- Euroopas? Kuna seal õpetati grammatikat, retoorikat, õigusteadust ja filofoofiat. Talupojad ei osand kirja aga linna alamkihid oskasid. Kasutati antiikajaautoreid. Slaavlased ja Vana-Vene riik Vürst Vana-Vene riigi valitseja Veetse rahvakoosolek(jõukad kaupmehed) Druziina vürsti sõjavägi, tema Novgorodis
babtistlikes ehk vabakirikutes võivad jutlust läbi viia kõik koguduseliikmed; erinevad kirikusuunad erinevad tugevalt; laul kirikus võib olla saatega või ilma, koraalist gospelini; sümboliteks rist, kala, haakrist; krutsifiks on ristilöödud Jeesusega rist Peasuunad algne kogudus oli katolik, kuid mitte tänapäevane katolik; tekkisid omaette kirikud, nagu Armeenia ja Kopti; 1054. aastal oli skisma ehk suur kirikulõhe; tekkisid kreekakatolik ehk õigeusk ja roomakatolik kirik; 16. sajandil oli teine lõhenemine; tekkis protestantlik (luterlik, kalvinism, anglikaani) kirik; kristlusest on välja kasvanud mormoonid, jehoova tunnistajad, muunid Pühakiri Piibel, nii vana kui uus testament Rajaja puudub Pühad paigad kirik, Jeruusalemm; Santiago del Compostella Iseloomulikud riitused sakramendid, näiteks armulaud, ristimine; katolikus on seitse sakramenti, luterlikus vaid need kaks, babtistlikus pole ühetegi;
Sofiet kui ka Joannat. Nad võtavad kaasa peegli ja lähevad tagasi telgi juurde. Järgmine päev on Norra rahvuslik püha. Sofie saab telefonikõne Albertolt, mees palub neil kokku saada St. Mary kirikus hommikul kell 8. Sofie ööbib Joanna juures ja lahkub hommikul. Alberto räägib keskajast ajast, mis oli antiigi ja renessansi vahel. Aastast 400 alates toimus allakäik, rahvaarv kahanes tohutult ja majandus kukkus kokku. Rooma keisririik jagunes kolme kultuuri vahel: idas Bütsants ja kreekakatolik kirik, läänes ladinamõjutustega kristlik Rooma ning Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida islamimaad. Alberto räägib Augustinusest, mehest, kes ühendas Platoni ideed kristlusega. Ta arvas, et mõistusega saab seletada vaid osa, kuid täielikuks elu mõistmiseks on vaja usku. Ta uskus, et kurjus on Jumala puudumine ja inimkonna vastuhakk. Augustinuse meelest eksisteerivad kaks riiki: jumalariik ja maailmariik, mis on iga inimese sees võitluses. Jumalariigi kaudu on võimalik õndsaks saada.
saadikuist. Osade esindusõigus tuli ametikohast või tiitlist. Teistel oli see koht saadud valimisega mõnda orgsatsiooni. 9. Ristisõjad (§17) millal, põhjused ja tulemused, (miks lõppesid), veidi lähemalt Esimesest, Kolmandast ja Neljandast ristisõjast, miks on ristisõjad Sinu arvates pakkunud hulgaliselt ainest ajaloolistele filmidele, romaanidele.Küsimused §18-23. Ristisõjad toimusid 11.-13. saj. Põhjuseks oli paavsti soov haarata enda kätte kristliku maailma ohjad + kreekakatolik kirik. Põhjuseks toodi seda, et kõik kristlased peaks usuvendadele appi Jeruusalemma ja "uskumatuid" ära ajama. Tegelikult soovis paavst suurendada autoriteeti, ristisõdijat pidid saama peal olevad vennad kirikuvarast eemale hoidma ja Itaalia linnad soovisid kontrollida Vahemere kaubandust. Lõppesid sellepärast, et ei olnud mõtet saata inimesi surema kasutult. Tulemusteks oli islamimaade veel tihedam läbikäimine, ülemaailmset paavstiriiki ei tekkinud, ida- ja läänemaailm
Põhjustab nii neuroogilisi kui südameveresoonkonna haigusid. · Sudu. · Tööpuudus · Kuritegevuse kasv · Pole piisavalt elukohti, nälg 52. Usundid 1. Kristlus a) Katoliiklus roomakatolik usk; Itaalia, Hispaania, Portugal, Prantsusmaa, Iirimaa, Belgia, Austria, Poola, Ungari, Tsehhi, Slovakkia, Leedu, Horvaatia, Sloveenia, Ladina-Ameerika, Filipiinid b) Õigeusk kreekakatolik usk; Kreeka, Serbia, Makedoonia, Montenegro, Rumeenia, Bulgaaria, Küpros, Ukraina, Valgevene, Venemaa, Gruusia c) Protestantism Põhjariigid, Eesti, Läti, Sveits, Holland, Suurbritannia, LAV, Austraalia, USA 2. Islam - Põhja-Aafrika, Edela-ja Kesk-Aasia, Indoneesia, Albaania 3. Budaism Sise-Aasia, Kagu-Aasia, Jaapan 4. Judaism Iisreal 5. Hinduism - India 6
looduskekskond.Suureneb alkoholism,salakaubavedu,narkovedu,võib hävineda kohalik identiteet.Tuuakse sisse võõrast tööjõudu,võivad hävineda mõned looma-ja taimeliigid. RELIGIOONID 1. Kristlus a) Katoliiklus roomakatolik usk; Itaalia, Hispaania, Portugal, Prantsusmaa, Iirimaa, Belgia, Austria, Poola, Ungari, Tsehhi, Slovakkia, Leedu, Horvaatia, Sloveenia, Ladina-Ameerika, Filipiinid b) Õigeusk kreekakatolik usk; Kreeka, Serbia, Makedoonia, Montenegro, Rumeenia, Bulgaaria, Küpros, Ukraina, Valgevene, Venemaa, Gruusia c) Protestantism Põhjariigid, Eesti, Läti, Sveits, Holland, Suurbritannia, LAV, Austraalia, USA 2. Islam - Põhja-Aafrika, Edela-ja Kesk-Aasia, Indoneesia, Albaania 3. Budaism Sise-Aasia, Kagu-Aasia, Jaapan 4. Judaism Iisreal 5. Hinduism - India
aastal Poola kuningaks valitud Sigismund III, alustades PoolaLeedu tagasipööramist katoliku usku. Kui veel 1586. aastal olid Leedu senati 23 liikmest 13 protestandid, siis 1632. aastal olid juba kõik 25 senaatorit roomakatoliku usku. Bresti kirikuuniooniga (1596) allutati paavstivõimule koguni suur osa kreekakatoliku kirikust Poola alal. Kavatesti ka Rootsit, kuid see kukkus läbi. Uniaadikirik liturgialt sama mis kreekakatolik, allutatud paavstile. Felipe II sekkumine katoliku usu kaitsmisesse väljaspool Hispaaniat Hispaania on tollal maailma kõige tugevam riik sõjaliselt ja religioon on rahvuslikuühtsuse nurgakiviks. Felipe II ise on fanaatiline katoliiklane. Hispaanlane on väga usklik ning ketserlust ja inkvisitsiooni kardeti väga. Hispaania osaleb kõikidest reformatsiooni vastastes prjoketides
annaabi.ee 
