Kreeka ja rooma teatri võrdlus (2)

Kuidas mõjutas külm sõda inimeste eluolu?
Külm sõda tähendas kahe suurriigi (Venemaa ja USA) sõjalist, poliitilist ja majanduslikku vastasseisu ning lisaks nendele puudutas rivaalitsemine tugevalt ka teadust ja kultuuri. Kõik need valdkonnad põhjustasid aga vähemal või rohkemal määral muutusi inimeste igapäevaelus. Sellest tulenevalt arutlen ma selle üle, mil moel mõjutas külm sõda ida- ja läänebloki inimeste eluolu.
Idabloki maad ei suutnud erinevalt lääneriikidest luua heaoluühiskonda ning võim õigustas seda teise maailmasõja tagajärgede ja lääneriikide sõjakusega, mistõttu peavad NSV Liit ja tema liitlased kulutama palju raha relvastumiseks. Lisaks idablokile panid sõjatööstusele suurt rõhku ka lääneriigid, hirmutades inimesi võimaliku tuumasõjaohuga ning sealsed relvatootjad said riigilt iga aasta aina rohkem raha.
Lääneosa kiire majanduskasv algas 1940. aastate lõpul ja 1950. aastate algul. See suurendas inimeste ostuvõimet ja soodustas tarbimise tohutut kasvu, mistõttu ilmus kodustesse üha enam uusi asju. Palju täiustati juba olemasolevaid kaupu, ent majandusliku konkurentsi survel toodi turule ka täiesti uusi tooteid. Lääneriikides said inimestest suured raiskajad ja kujunes tarbimiskultus, mis kindlasti toitis majandust, kuid muutis materiaalse edu vahendist eesmärgiks, ähvardas muuta poliitikat debatiks kaupadega varustamise üle ning õpetas noortele, et vaid omand toob rahulolu.
Stalini ajal ei peetud idablokis tarbekaupade tootmist oluliseks, kuid peale tema surma hakati sellele enam tähelepanu osutama. Suur mahajäämus võrreldes lääneriikidega säilis siiski ning sissetulekud olid väiksemad. Aegamööda inimeste ostuvõime küll paranes , kuid nende riikide plaanimajandus ei suutnud piisavas koguses kaupu toota ja see põhjustas defitsiidi, mis omakorda tähendas, et poes polnud vajalikke kaupu avalikult müügil. Defitsiitseid kaupu said osta need, kellel olid vajalikud tutvused ning samuti oli võimalik osta spekulantidelt, kes müüsid kaupa kallimalt edasi. Välismaalased said defitsiitseid kaupu valuutapoodidest. Ajaga muutus aina rohkem kaupa defitsiitseks ja enne idabloki kokkuvarisemist tundsid nende maade elanikud puudust peaaegu kõikidest tarbekaupadest.
Kokkuvõtteks võin öelda, et külm sõda edendas läänemaade majandust ja parandas inimeste eluolu, kuid idablokil nii hästi ei läinud. Idabloki võim ei pidanud tarbekaupade tootmist nii oluliseks, kui relvastumist ja tekkis defitsiit, mistõttu inimestel ei olnud võimalik osta eluks vajalikku kaupa ja heaolu võrreldes läänemaailmaga oli äärmiselt madal.