Korrigeerimiskanne on: ETTEMAKSTUD TULU TULUNA KAJASTAMINE Korrigeerimiskanne on; DEPRETSIATSIOONIKULU KAJASTAMINE Kronoloogiliste registrite hulka ei kulu: Pearaamat Kui ettevõte müüb kliendile kaupa, mille eest klient tasub hiljem, tulem müügitulu kajastada lähtudes: Tekkepõhisuse printsiibist Kui ettevõtte vara kogusumma on 15600EUR ja kohustiste kogusumma 6200EUR, siis omakapitali kogusumma on: 9400EUR Kui raamatupidamislausendis on debiteeritav summa väiksem kui krediteeritav, siis tegemist: vigase lausendiga. Kui raamatupidamislausendis on üks debiteeritav konto ja üks krediteeritav konto,siis on tegemist: LIHTLAUSENDIGA Kui raamatupidamislausendis on üks debiteeriv konto ja mitu krediteerivat kontot, siis on tegemist LIITLAUSENDIGA Kui raamatupidamislausendis onkaks debiteerivat kontot ja üks krediteeritav konto, siis on tegemist LIITLAUSENDIGA Kuigi kalkulaatorit kasutatakse mitu (näiteks viis) aastat, ei kajasta seda põhivarana lähtuvalt:
Lausendid jagunevad kaheks – lihtlausend ja liitlausend. Lihtlausend tähendab, et majandustehing kirjendatakse ühe konto deebetisse ja teise konto kreeditisse samas summas. Liitlausendis on omavahel seotud ühe konto deebet ja mitme konto kreedit; mitme konto deebet ja ühe konto kreedit; mitme konto deebet ja mitme konto kreedit. Kirjendamine peab alati olema vormilt ühesugune see tähendab, et esimesena näidatakse debiteeritav konto ja seejärel krediteeritav konto. Kõigis raamatupidamislausendites peab konto deebetisse kirjendatud summa võrduma konto kreeditisse kirjendatud summaga, mis tagab finantsarvestusliku tasakaalu. Kahekordne kirjendamine on seega kontrollisüsteem. Kui raamatupidamislausendi koostamisel juhtub viga, on tasakaal rikutud. Kahekordse kirjendamise puhul saab koheselt välja selgitada majandustegevuse lõpptulemuse, raamatupidamiskohustuslase varasid täiendavalt üle lugemata.
tingib majandustehing, nimetatakse korrespondeeruvuseks. Eristatakse liht- ja liitlausendit. Kui tehing tuleb kanda ainult ühe konto deebetisse ja ainult ühe konto kreeditisse, siis on tegemist lihtlausendiga. Kui tehing kantakse ühe või mitme konto deebetisse ja ühe või mitme konto kreeditisse, siis on tegemist liitlausendiga. Näiteülesanne 6: 1. Koostada lihtlausendid. 1.1 Toodi pangast sularaha kassasse 15 000.-. Debiteeritav konto Krediteeritav konto Summa 1.2 Osteti põhivara, mille eest tasuti pangast 17 000.-. Debiteeritav konto Krediteeritav konto Summa 1.3 Makstud töötajatele palka pangaarvelt 35 000.-. Debiteeritav konto Krediteeritav konto Summa 20 2. Koostada liitlausendid. 2
Kontraarseid kontosid kasutatakse põhikontol arvestatava objekti maksumuse täpsustamiseks, kas maha- või juurdearvestise kajastamiseks. Ajutised ja püsivkontod. Ajutised kontod on kõik tulu- ja kulukontod. Püsivkontod on kontod, mille lõppsaldod kantakse bilanssi vastavatele kirjetele. Raamatupidamislausendi koostamisel kahekordseks kirjendamiseks määratakse kindlaks teostatud majandustehingu debiteeritav ja krediteeritav konto. Raamatupidamislausendid jagunevad lihtlausenditeks ja liitlausenditeks. Lihtlausendis on omavahel seotud ühe konto deebet ja ühe konto kreedit. Liitlausendis on omavahel seotud ühe konto deebet ja mitme konto kreedit; mitme konto deebet ja ühe konto kreedit; mitme konto deebet ja mitme konto kreedit. Kõigis raamatupidamislausendites peab konto(de) deebetisse kirjendatud summa
vähemalt kahel kontol (deebetis ja kreeditis). 54.Lausendiks nimetatakse debiteeritava(te) konto(de) ja krediteeritava(te) konto(de) kindlaksmääramist. 55.Kirjend – üleskirjutuse tulemus. Lausendi üles kirjutamine. 56.Raamatupidamiskanne – andmekogumisse info kandmine. 57.Konteering – kontodele kandma. 58.Korrespondeeruvus – kontode omavaheline sisu, mida tingib majandustehing. 59.Lihtlausend – lausend, kus korrespondeeruvad kaks (üks krediteeritav, üks debiteeritav) kontot. 60.Liitlausend – ausend, kus korrespondeeruvad enam kui kaks kontot. 61. 62.Kontoplaan on ettevõttes kasutatavate kontode loetelu, mis sisaldab kontode nimetusi ja koodtähiseid (numbriline kombinatsioon). Kontode nimetused tulevad eelkõige bilansi ja kasumiaruande kirjetest. Eestis võib iga ettevõte ise kehtestada talle vajaliku kontoplaani. 63. 64. MAJANDUSTEHINGUTE DOKUMENTEERIMINE 65
põhjustavate tehingute kohta koostatud lausendid Kapitali struktuuris muutusi - + põhjustavate tehingute kohta koostatud lausendid 2/9/2015 Mai Takkis 72 24 Raamatupidamislausendi sisu Raamatupidamislausend sisaldab: Registreerimise järjekorranumber Tehingu kuupäev Debiteeritav ja krediteeritav konto Summa Koostaja nimi NT: Deebet Varud – Kreedit Arveldused hankijatega 2/9/2015 Mai Takkis 73 Lausendite koostamine Identifitseeri tehing algdokumendi järgi Määratle iga konto, mis on tehingust sõltuv ja klassifitseeri tema tüüp Otsusta, milline konto kasvab, milline väheneb Kasutades deebeti ja kreediti reegleid, otsusta, millise konto deebet või kreedit suureneb või väheneb
Arve number, kuupäev, müüja firma rekvisiidid, maksja rekvisiidid, kauba nimetus, ühik, kogus, hind, summa ja käibemaksu arvestus ning allkiri. Kauba tagastamine. Neil juhtudel kui ostjale saadetud kauba kogus sortiment ja muud olulised näitajad ei ole kooskõlas lepinguga on ostjal õigus ostetud kaup tagastada. Selleks kirjutab müüja välja kreedit arve, milles näidatakse ära vahesumma tagastatud kaupade maksumuse või hinna alandi ulatuses. Krediit arvel tuleb välja tuua krediteeritav arve nr, kreedit arve peab olema eristatav, arve võib olla miinus arvena, summad märgitakse punasega. Ettevõtte tulud ja tulude arvestus. Tulud on aruande perioodi sissetulekud millega kaasneb varade suurenemine ja kohustuste vähenemine ja mis suurendavad ettevõtte oma kapitali väljaarvatud omanike sissemaksed. · Tulu tekkimine - tulu tekib ettevõtte majandustegevuse käigus ja selle moodustavad erinevad tehingud (müük, tasud, intressid, dividendid, rent, honorarid)
RAAMATUPIDAMISE KOONDDOKUMENT on üheliigiliste algdokumentide põhjal koostatud koguv või rühmitamisdokument. Koguvdokument registreeritakse algdokumendid nende koostamise järjekorras. Rühmitamisdokument rühmitatakse algdokumendid (samalaadsed dokumendid koondatakse) mingi tunnuse järgi. RAAMATUPIDAMISÕIENDID ehk MEMORIAALORDERID Memoriaalorder nr ....... Sissekanne.......... kuu 200X. a. Alus (viide dokumendile või Debiteeritav Krediteeritav Summa sissekande sisule) konto konto ............................................................................................ ............................................................................................ ............................................................................................ KOKKU "...."................... 200X. a. Lisa ...... lehel Raamatupidaja
Niisiis tuleb kõik majandustehingud kirjendada, kasutades ühte järgnevatest võimalustest. 1.Ühe konto deebetisse ja ühe konto kreeditisse. 2.Ühe konto deebetisse ja mitme konto kreeditisse. 3.Mitme konto deebetisse ja ühe konto kreeditisse. 4.Mitme konto deebetisse ja mitme konto kreeditisse. Seda varianti kasutatakse komplekstehingute puhul, mida ei ole otstarbekas liigendada elementaartehinguiks. Kirjendi koostamisel määratakse kindlaks teostatud majandustehingu debiteeritav ja krediteeritav konto. Kirjendid jagunevad lihtkirjenditeks ja liitkirjenditeks. Lihtkirjendis on omavahel seotud ühe konto deebet ja ühe konto kreedit. Liitkirjendis korrespondeeruvad näiteks ühe konto deebet ja kahe konto kreedit; kahe konto deebet ja ühe konto kreedit; kahe konto deebet ja kahe konto kreedit jne. Kõigis kirjendites peab konto(de) deebetisse kirjendatud summa võrduma konto(de) kreeditisse kirjendatud summaga. Niimoodi tagatakse finantsarvestuslik tasakaal. Vara = Kohustused +
annaabi.ee 
