Algne süsteem nägi ette usaldust võrdlemisi väikse hulga kohalike ja iseseisvate ärimeeste hulgas Nad maksid kontole raha ja võisid asuda kasutama ,,WIRi raha" Asju aeti omavahel tõendavate dokumentide süsteemiga , mis sarnanes IOUle (valuuta asemel ringluses) IOU informatsiooniline dokument, mis teadvustab võlgnevust See kontseptsioon aga formaliseeriti ja industrialiseeriti, sest puudusid tagatised, mis olid vajalikud finatsilise kahju vältimiseks Arvatakse, et krediidikassa ja WIRsüsteem on sarnased Krediidikassa nõuab liikmetelt tegelikku rahalist hoiust, WIR süsteem aga mitte WIRi süsteemis osalejatel ei ole nö reaalseid hoiuseid, seepärast ei anta ega võeta ka tavamõistes laene WIRi krediiti taotledes antakse tagatiseks võlakirju, väärtpabereid jne WIRsüsteemil on ka mõned miinuspooled, nagu näiteks konventeeritavuse puudus ja likviidsuse probleem WIR tänapäeval 1 WIR = 1 sveitsi frank
osavõtul · Talupoeg jäi sunnismaiseks, kuid teda ei tohtinud maast eraldi müüa. 1804 anti Liivimaal sarnane, kuid täiendatud seadus. · Normeeriti teokoormised, viidi vastavusse talu majandusliku kandevõimega, koormisi ei tohtinud tõsta · Keelati talupoegi müüa, vahetada, kinkida · Piirati kodukari õigust · Taluperemeestele ei tohtinud ihunuhtlust anda Eestimaal ja Liivimaal loodi rüütelkonna krediidikassa, et võlgades olevaid aadlike aidata(tegelikult ostis Alx. I rüütelkonnalt järelandmise) Uute seaduste tulekuga hakkasid talupojad mässama, eriti Eestis, sest vahe Liivimaa seadustega oli märgatav. Hakati valmistuma pärisorjuse kaotamiseks Balti kubermangudes. Pärisorjus kaotati: (Alx. I poolt vist) · 1816- Eestimaal · 1817 Kuramaal · 1819 Liivimaal Aadelkond loobus õigustest talupoja isiku üle(ISIKLIK VABADUS), aga maa jäi mõisnikule · Maad tuli nüüd rentida
valdav osa siiski tagurlikud ja ei arvanud, et peaks midagi muutma 1802 Eestimaa talurahvaregulatiiv "Iggaüks" piiramatu omandiõigus vallasvarale kinnitab koormised talukohta saab pärandada talupoegade müügi piiramine valla- ja kihelkonnakohtud (annab talupoegadele teatud vabadust juurde) talupoegadele töö eest, mis nad kohtus teevad, peab hüvitist maksma (nt aumärgid, ametirahad) vastuteene: keiser kinnitab aadlike krediidikassa keisri silmis head mainet luues andis keiser neile raha krediidikassast said nad võtta laenu mõisad laienevad 18. sajand hoogsalt, aga paljud satuvad majanduslikkesse raskustesse ja lähevad pankrotti ning oli vaja asutust, kust nad saaks raha laenata aadlikud mõtlesid, et väga hea et nende olukorda leevendatakse, teeks siis õige talupoegadele head
See kontseptsioon aga formaliseeriti ja institutsionaliseeriti kiiresti. IOU-l ei ole tagatis ja aktsepteeritakse puhtalt isiklikul usaldusel. Üpris ruttu avastati,et tagatise olemasolu on vajalik selleks, et muuta neid tõendavaid dokumente laialdasemalt aktsepteeritavaks, täita eksisteerivaid panganduse seaduseid ja vältida finantsilisi kaotusi. Arvatavasti arvavad paljud, et siin on seos traditsiooniliste krediidikassadega, kuigi WIR-i süsteemi aluskontseptioon on erinev. Krediidikassa nõuab liikmete poolt tegelikku rahalist hoiust ja selle tegevus on sarnane säästu ja laenu institutsioonide omaga. Mõlemal juhul tuleb tegevuskulud hüvitada välja laenuvõtjate poolt makstavate intresside ja investoritele lubatud summa vahega. WIR-i süsteemis osalejatel ei ole n-ö reaalseid hoiuseid, sellega seoses ei anta ega võeta ka tavamõistes laene. Kui liige taotleb WIR'i krediiti, siis peab ta olema
arreteerimine ning hukkamine. Ka Arved langes vangistusse, aga enne kui surmaga lõppevate ülekuulamiste järg jõudis temani, sekkusid Tartus toimuvasse Eesti väed. Arved oli jälle vaba mees, kuid vaid mõni tund varem olid selle Kompanii tänava maja keldris 33 süütut Arvedi kaasvangi oma elu juba kaotanud. Kõigi hukatute pead ja kehad olid purustatud. See kommunistide suurim metsikus Eesti Vabadussõja ajal on läinud ajalikku nn Krediidikassa keldri massimõrvana. 1919. aastal müüs ta maja Toomal maha, võttis oma hoiukontolt välja kõik säästud – 3447 rubla, ja temast sai üks vähem kui tuhandest inimesest, kellel õnnestus bolševike eest Rootsi põgeneda. Inga koos lastega oli oma sünnikoju naasnud juba varem. Seal siirdusid Vegesackid elama Värmlandi, kus Arved sai tööd Munkforsis terase tootmise tehnoloogia uurijana. Idülliline elu suures punases majas maalilise vaatega kohas
lihttöölised. Hinnad viskusid poes umbes viiekordseks, palgatase vaid neljakordseks. II maailmasõja ajal 1941.a. juulis okupeerisid sakslased Eesti ligi kolmeks aastaks. Siis oli Eestimaa ametlikuks nimetuseks Generelbezirk Estland. Saksa okupatsioonivõimude määrus 29. novembrist 1941 kehtestas Eestis sisemisteks maksevahenditeks riigikrediitkassa tähed ja mündid ehk idaraha. Tegemist oli okupeeritud alade tarbeks viletsale paberile trükitud Saksa riigi krediidikassa tähtedega, mil puudusid rahale vajalikud tunnused ja väljastamise aasta. Ehtsad riigimargad olid okupeeritud alade käibes keelatud. Nii kaitses Saksa riik oma majandust inflatsiooni eest. Edasi lubati kasutada ka Nõukogude raha. Kurss oli 1 idamark = 10 rubla. Käibemüntideks said pennid, mida valmistati tsingi sulamist. Müntidest tulid käibele tsingist 1-, 5-, ja 10-riigipennised. 7http://muuseum.eestipank.ee/et/eesti-raha-ajalugu#mark 8 1944.a
võetud küll kokkulepe, et talupojad maksqavad koormisi vastavalt vakuraamatus kehtestatud normile ja korralikud talupojad võivad omada vallasvara, kuid sellel puudus seaduse jõud ja talupoegade majanduslik olukord oli endiselt kehv. Halb oli ka Eestimaa mõisnike majanduslik seis ning seeõttu otsustasid aadlikud eesotsas peamees Jakob Georg von Bergiga, et rüütelkond võiks vastu võtta talupoegade olukorda parandavad seadused, kui keskvalitsus aitab rajada aadlikele krediidikassa, millega saaks finantseerida agraarümberkorraldusi. Aleksander I nõustus selle ideega ja nõnda avaldatigi 1802. aasta suvel uus talurahvaregulatiiv, mis on tuntuks saanud nime "Iggaüks" alla; seda tänu teksti esimesele sõnale selle eestikeelses variandis. 4.1 1802. aasta ,,Iggaüks..." Regulatiiviga fikseeriti senised mõisakoormised, talupoegadele anti õigus omada vallasvara ning pärandada nende kasutuses olevat maad. Piirati talupoegade müüki
jõudnud enam oma jalgagi üle lävepaku tõsta. Järgmise päeva õhtul oli jälle Uustoa saunas kõvasti seljamäärimist. Päärn sai ju 80 hoopi. Uut seadust uuritakse edasi Ants läks jälle linna nõu küsima seaduste kohta, kuid kõik kohtuhärrad olid, kellet ta küsis, mõisnikud. Ants soovis vene keelst seadustiku kuid keegi ei andnud seda, üks isegi kärkis temaga, et sa oinas ei oska maakeeltki, milleks sul venekeelset vaja on. Ants käis ka krediidikassa teenri nõu küsimas, kuid see vastas, et ta räägib ainult mõisnikutega. Kahjuks ei aidanud ka Antsu sugulane, üks kaupmees. Ta (kaupmees) ei tahtnud, et kummalegi neist pahandusi tekiks. Ants tuli sama targalt linnast tagasi. Järgmisel õhtul tuli talitaja (Antsu) juurde palju rahvast. Nad ei olnud nõus enam mõisale sõnnikut vedama. Seega läks ants härra von Helffreichi jutule. Härral oli kiire, seda oli näha sellest, et ta sõrmedega laul koguaeg klõbistas
jõudnud enam oma jalgagi üle lävepaku tõsta. Järgmise päeva õhtul oli jälle Uustoa saunas kõvasti seljamäärimist. Päärn sai ju 80 hoopi. Uut seadust uuritakse edasi Ants läks jälle linna nõu küsima seaduste kohta, kuid kõik kohtuhärrad olid, kellet ta küsis, mõisnikud. Ants soovis vene keelst seadustiku kuid keegi ei andnud seda, üks isegi kärkis temaga, et sa oinas ei oska maakeeltki, milleks sul venekeelset vaja on. Ants käis ka krediidikassa teenri nõu küsimas, kuid see vastas, et ta räägib ainult mõisnikutega. Kahjuks ei aidanud ka Antsu sugulane, üks kaupmees. Ta (kaupmees) ei tahtnud, et kummalegi neist pahandusi tekiks. Ants tuli sama targalt linnast tagasi. Järgmisel õhtul tuli talitaja (Antsu) juurde palju rahvast. Nad ei olnud nõus enam mõisale sõnnikut vedama. Seega läks ants härra von Helffreichi jutule. Härral oli kiire, seda oli näha sellest, et ta sõrmedega laul koguaeg klõbistas
Inglismaa. Tseki ja pangatähe arengu tõttu omandas hoiuseäri üha suurema tähtsuse, tekkis pankade omavaheliste nõuete tasaarveldamine ehk nn kliiring. 1 Euroopa mandriosas tekkis varsti samuti emissioonpanku. J. Law algatusel Prantsusmaal 1716, seejärel Taanis, Norras, Rootisis mujal. Eestis algab dateeritud panganduse ajalugu 2. oktoober 1802, mil keiser kinnitas Eestimaa Aadli Krediidikassa ja Liivimaa Aadli Krediidiühistute põhikirjad. Need olid esimestena ühistu põhimõttel loodud pangad (hüpoteegipangad) ja tegutsesid eeskätt põllumeeste (mõisnike) huvides. 1858 tekkis St. Antoni gildi laenukassa Tallinnasse, mis oli peamiselt laenu vajavate käsitööliste ja meistrite ühendus. 1868 asutati Viljandis Laenu-hoiukassa. Liikmeskonda kuulusid ka kaupmehed ja üksikud mõisnikud. Need krediidiasutused olid kõik muulaste (sakslaste, venelaste) loodud. Kuna muulaste
annaabi.ee 
